Kuigi paljud Euroopa riigid soovivad laiendada oma tuumaenergia tootmisvõimsust ning ehitada uusi reaktoreid, seisavad ettevõtted silmitsi kasvava tööjõuprobleemiga, kuna paljud kvalifitseeritud töötajad on jõudmas pensionikka, samas kui nooremad põlvkonnad valivad energeetika valdkonnas töökohti pigem päikese- ja tuuleenergia sektoris.
Euroopa riigid ja ettevõtted, mis plaanivad oma tuumapargi ulatuslikku laiendamist, on üha rohkem hädas tuhandete vakantseks jäävate kvalifitseeritud inseneri positsioonide täitmisega, mis toetaksid tuumareaktorite ehitamist, milleks kulub aastaid.
Valdavalt tuumaenergeetikale tugineva Prantsusmaa tuumajaamad võtavad pensionile jäänud inimesi tagasi tööle ning teevad üha intensiivsemalt koostööd kõrgkoolide ja ülikoolidega, et edendada töökohti tuumaenergiasektoris, vahendab Bloombergi uudisteagentuur.
Paljud Lääneriigid on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja sellele järgnenud energiakriisi kahekordistanud tuumaenergia osakaalu oma elektritootmise plaanides. Pärast Ukraina sõja algust ja Lääneriikide energiaturgu kahjustanud Venemaa-vastaste sanktsioonide seeria kehtestamist on tuumaenergiast saanud nurgakivi Euroopa plaanis saavutada 2050. aastaks elektrienergia tootmine täiesti süsihappegaaside vabalt (nn netonulli programm).
Pärast Ukraina sõja algust ja Lääneriikide energiaturgu kahjustanud Venemaa-vastaste sanktsioonide seeria kehtestamist on tuumaenergiast saanud nurgakivi Euroopa plaanis saavutada 2050. aastaks elektrienergia tootmine täiesti süsihappegaaside vabalt (nn netonulli programm).
Paljud Lääneriigid, välja arvatud Saksamaa, on tunnistanud, et üksnes tuumaenergia tootmine aitaks neil saavutada nullilähedaste heitkoguste eesmärgi. Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Rootsi on vaid mõned riigid, mis plaanivad järgmise kahe aastakümne jooksul ehitada üha uusi reaktoreid, et suurendada oma heitgaasivabade energiaallikate osakaalu, samas kui Ühendkuningriik ja Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks saavutada 2050. aastaks nullsaastetasemega majandus.
„Me vajame koolitatud kaadreid, et projekte käivitada. Meil ei ole enam palju aega jäänud olukorrale reageerimiseks,“ sõnas Philippe Lanoir, Prantsusmaa ettevõtlusliidu Syntec-Ingenierie tööstuse ja energeetika president intervjuus Bloombergile.
Prantsusmaa tuumaenergia gigant EDF loodab ainuüksi 2024. aastal palgata Prantsusmaal tuumaenergiatööstuses alalistele ametikohtadele umbes 4500 uut töötajat. Prantsuse tuumatööstuse assotsiatsioon GIFEN hindab aga, et Prantsusmaa vajaks 2033. aastaks ligikaudu 10 000 töötajat aastas, et täita üha kriitilisemaks muutuv kaadrite puudujääk.
Ka Ühendkuningriigis käivitati käesoleva aasta mais riiklik tuumaenergiaalane strateegiline kompetentsi arendamise kava, millega toetatakse eesmärki kahekordistada uute praktikakohtade arvu 2026. aastaks ning võtta 2030. aastaks tööle 40 000 uut töölist, mis on kaks korda rohkem kui sektori praegune töölevõtmise määr.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD: