X (endise Twitteri) omanik Elon Musk avalikustas, et Euroopa Liit nõudis trahvide ähvardusel sotsiaalmeediaplatvormidelt salajast tsensuuri kehtestamist inimeste poolt platvormidel jagatud informatsiooni leviku tõkestamiseks.
Muski sõnul ähvardas Euroopa Liit salaja sotsiaalmeedia platvorme hiiglaslike trahvidega, mis moodustaksid kuni 6 protsenti ettevõtete aastatulust, juhul kui need ei soostu kehtestama inimeste poolt postitatud informatsioonile tsensuuri.
Muski sõnul allusid teised sotsiaalmeediaplatvormid survele, ent X keeldus seda tegemast.
Elon Musk tegi oma avalduse platvormil X pärast seda, kui EL-i volinik Thierry Breton teatas Euroopa komisjoni esialgsetest järeldustest, et platvorm X rikub Euroopa Liidu digitaalteenuste seadust. EL-i nõudmiseks oli, et X palkaks ametisse (Muski poolt pärast Twitteri ülevõtmist koondatud) tsensorid, kes asuksid kustutama kõiki postitusi, mida Euroopa Liit peab “vääraks informatsiooniks”.
EL-i nõudmiseks oli, et X palkaks ametisse tsensorid, kes asuksid kustutama kõiki postitusi, mida Euroopa Liit peab “vääraks informatsiooniks”.
„Digitaalteenuste seaduse eesmärk on tagada Euroopa kodanikele turvaline ja õiglane võrgukeskkond, mis austaks nende õigusi, eelkõige sõnavabadust,“ sõnas EL-i pressiesindaja Thomas Regnier selgituseks Liidu tsensuuripoliitika osas. „DSA nõuab kasutajate jaoks õiglast ja läbipaistvat kaebuste esitamise mehhanismi. Kui konto peatatakse, on kasutajal õigus otsus vaidlustada. See tähendab, et otsused ei tohi olla meelevaldsed ja kasutajatel on õigus kaitsta oma veebipositsiooni… Kui konto on piiratud, tuleb kasutajat teavitada ja tal on õigus otsus edasi kaevata,“ õigustas Regnier Euroopa Liidu tsensuuripoliitikat.
Varsti pärast oma avaldust EL-i poolt nõutud salatsensuurist postitas Musk, et kavatseb komisjoni kohtusse kaevata, kui EL jätkab X platvormi survestamist, et see asuks inimeste sõnavabadust piirama.
Digitaalteenuste seadus (DSA) on EL-i uus regulatiivne pakett, mis hakkas kehtima 2024. aasta veebruaris. Regulatsiooni eesmärk on trahvida ettevõtteid nagu X, Meta ja Google kuni 6% ulatuses nende aastatulust erinevate rikkumiste eest, mille hulka kuulub muuhulgas ka „ebaseadusliku“ info eemaldamata jätmine, kui sellest on platvormi teavitatud.
See, millist sisu peetakse ebaseaduslikuks, võib erineda sõltuvalt EL-i liikmesriikide siseriiklikest õigusaktidest, tingimusel et need õigusaktid on kooskõlas EL-i õigusega. Näiteks Saksamaal ebaseaduslik sisu tuleb Saksamaa kasutajate jaoks eemaldada, isegi kui see ei ole ebaseaduslik mõnes teises liikmesriigis.
Varsti pärast oma avaldust EL-i poolt nõutud salatsensuurist postitas Musk, et kavatseb komisjoni kohtusse kaevata, kui EL jätkab X platvormi survestamist, et see asuks inimeste sõnavabadust piirama.
Euroopa Liit süüdistas X-i ka selles, et platvorm ei ole „järginud reklaami suhtes nõutavat läbipaistvust, kuna ei paku otsitavat ja usaldusväärset reklaamirepositooriumi“, ning keelab „volitatud teadlastele sõltumatut juurdepääsu oma avalikele andmetele“, mis on vastuolus Digitaalteenuste seadusega.
Aprillis tülitses Musk ka Brasiilia seadusandjatega pärast seda, kui oli keeldunud täitmast Brasiilia võimude nõudmist sulgeda inimeste kontod ilma otsust kontoomanikele või avalikkusele selgitamata. Brasiilia seadusandjad olid varem käskinud X-l eemaldada riigi valitseva režiimi suhtes kriitilised kontod.
„Me ei tea, miks need blokeerimiskorraldused on välja antud. Me ei tea, millised postitused väidetavalt rikuvad seadust. Meil on keelatud öelda, milline kohus või kohtunik andis korralduse või millistel alustel. Meil on keelatud öelda, milliseid kontosid see mõjutab. Meid ähvardatakse igapäevaste trahvidega, kui me neid ei täida,“ postitas Global Government Affairs X-s Brasiilia valitsuse nõudmisi kirjeldades. X muutiski lõpuks oma kurssi ja teatas, et täidab Brasiilia valitsuse nõudmised.
Juhul kui Euroopa komisjoni “esialgsed järeldused” vajadusest platvormi X tsensuurinõude täitmata jätmise tõttu karistada peaks üle kinnitatama, ootab sotsiaalmeediakanalit X ees trahv, mis võib ulatuda kuni 6 protsendini ettevõtte iga-aastasest tulubaasist.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Tsensuur algab seal, kus propaganda enam ei toimi…
Kuna valedele ja silmakirjalikkusele üles ehitatud võimusüsteemide enese legitimeerimise mehhanismid ägavad ajapikku üha absurdsemate vastuolude käes, siis on loogiline, et tüüri juures tegutseva kaadri üha läbinähtavam moraalne pankrot talub üha vähem avatud diskussiooni väljaspool kontrollitud meedia turvalisi raame. Sellest tulenevalt on ka ootuspärane, et võimu vundamenteerimine nõuab sõnavabaduse printsiibi üha rangemat piiramist kuni punktini, kus sõnavabadus muutub pelgalt deklaratiivseks ning lõppastmes irooniliseks.
Kuna valedele ja silmakirjalikkusele üles ehitatud võimusüsteemide enese legitimeerimise mehhanismid ägavad ajapikku üha absurdsemate vastuolude käes, siis on loogiline, et tüüri juures tegutseva kaadri üha läbinähtavam moraalne pankrot talub üha vähem avatud diskussiooni väljaspool kontrollitud meedia turvalisi raame. Sellest tulenevalt on ka ootuspärane, et võimu vundamenteerimine nõuab sõnavabaduse printsiibi üha rangemat piiramist kuni punktini, kus sõnavabadus muutub pelgalt deklaratiivseks ning lõppastmes irooniliseks.
Adrian Bachmann
Lõppastmes varisevad kõik valedele rajatud poliitilised struktuurid siiski paratamatusena kokku, kuna “topeltmõtlemise” diktaat üldpopulatsiooni üle nõuab võimult üha rohkem vägivalda ja seeläbi ka üha rohkem ressurssi üha absurdsemate valede tõena tunnistamise kehtestamiseks. Valede türannia hirmuvalitsus on moraalse südametunnistusega inimese jaoks mõistagi raskesti talutav, ent see on paine, mida peab kannatama kuni punktini, mil masside hirmunud vaikimine läheb üle… vabastavaks naeruks ning valedele rajatud võimu juurde pürgijad ei ole võimelised sooritama mitte ühtegi kommunikatsiooniakti ilma momentaanselt kogu oma inimlikku väärikust elanikkonna ees minetamata. Tõsi… antud lootuskiir kehtib vaid juhul, kui hirmuvalitsuse all elava populatsiooni seas on väärikuse ja tõetruuduse printsiibid vähemalt mingil kujul säilinud.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: