1. osa saate lugeda siin.
Alex Krainer on horvaatia päritolu investor, ökonomist, globaalse haardega geoökonoomiliste ja geopoliitiliste trendide analüütik ning mitmete maailmamajandust ja geostrateegiat käsitlevate raamatute autor. Olles töötanud mitmetes Euroopa ja Ühendriikide finantsinstitutsioonides, omab Krainer sisevaadet nii ülemaailmse majandussüsteemi metatrendidesse kui geopoliitilistesse süvahoovustesse, mis mõjutavad sotsiaalmajanduslikke protsesse globaalsel skaalal. Järgnevas intervjuus esitab Krainer oma nägemuse hetkel aset leidvatest geopoliitilistest protsessidest pärast mastaapse sõja vallandumist 2022. aasta veebruaris. Krainerit usutleb taskuhäälingu saatejuht Ricky Varandas.
RICKY VARANDAS: Jah, kahtlemata on neid sõnu – kapitalism ja sotsialism – pikka aega ideoloogiliste loosungitena kasutatud, et jätta mulje kellestki kui vaenlasest, selmet tegeleda sügavale juurdunud probleemidega ja nende probleemide põhjustega. Ja nagu te ütlesite, on kõik muud üksikasjad sedavõrd olulise tähtsusega.
Seda on näha eriti hästi Ladina-Ameerika puhul. Me tungime sisse riikidesse, et võidelda sotsialismi või kommunismi või mis iganes parajasti halvaks kuulutatud “-ismi” vastu. See ei ole aga moraalne õigustus. Riiki ei tohiks kunagi tungida pelgalt selle pärast, et te pole nende „-ismiga“ nõus. Mina näen seda sedasi, et kui on mingi riik ja kui sellel riigil on teatud filosoofia, mida nad tahavad oma riigi juhtimiseks kasutada, siis see on nende asi ja nende otsustada. Me ei tohiks ringi käia ja dikteerida, et kuna meile ei meeldi kommunism, siis peaksime sekkuma igasse kommunistlikku riiki. Võiks esitada ju sarnase argumendi sissetulekute võrdsuse puudumise kohta mõne riigis, mida peetakse kapitalistlikuks, nagu näiteks USA. Võiks öelda, et sisse tungimine on sellel põhjusel õigustatud. Laskem võõral riigil meid vallutada ja meie poliitikasse sekkuda, sest kapitalism on tõesti toonud kaasa selle uskumatu sissetulekute ebavõrdsuse, kas pole? See oleks absurdne. Sekkumist pole võimalik õigustada, mis tähendab, et suure tõenäosusega teile valetatakse. Tegelikult tehakse seda teistel põhjustel.
Inimesed, kes teavad, kes ja millistel põhjustel sõdu alustab, ei läheks vabatahtlikult kindlasti sõtta.
alex krainer
ALEX KRAINER: Võimud kindlasti valetavad sulle, sest kui nad räägiksid tõtt selle kohta, miks nad järjekordselt mingisse riiki sisse läksid, siis sa ei oleks sellega ilmselt nõus. Inimesed ei saadaks oma poegi ja tütreid lahingusse. Inimesed, kes teavad, kes ja millistel põhjustel sõdu alustab, ei läheks vabatahtlikult kindlasti sõtta. Seega, te ütlete neile, et võitlete “vabaduse ja demokraatia” nimel. Selle nimel on inimesed valmis võitlema. Aga kui te ütlete neile, et me võitleme ressursside pärast, mis teistel riikidel on, siis inimesed seda ei teeks. Nad lihtsalt ei võitleks. Ilmselgelt peavad inimesed, kes on päriselt võimul, valetama, looma massidele valesid ettekäändeid ja valenarratiive. Ja see pole keeruline.
Saddam Husseinil polnud massihävitusrelvi. Colin Powell teadis seda. Condoleezza Rice teadis seda. Nad kõik valetasid tahtlikult. Tony Blair valetas tahtlikult. Ta teadis, et Iraagi massihävitusrelvi pole olemas ja pole mingit võimalust, et Saddam Husseinil on midagi, mis tabab Londonit 45 minutiga. Sedasi läksid JP Morgan ja kogu Lääne pankade konsortsium Iraaki ning võtsid Iraagi naftavarud enda kontrolli alla. Iraagi naftamaardlad olid Lääne pankade jaoks enam kui 2 triljonit dollarit väärt tagatis. Kui Iraak oli vallutatud ja Tony Blairi ametiaeg lõppes, palkas USA suurpank JP Morgan Briti endise peaministri omale 5 miljoni dollari suuruse aastapalgaga nõunikuks. Millist nõu oskas see endine poliitik pankuritele anda? Ma ei tea. Vallutamist juhivad aga alati rahastajad.
Saddam Husseinil polnud massihävitusrelvi. Colin Powell teadis seda. Condoleezza Rice teadis seda. Nad kõik valetasid tahtlikult.
alex krainer
Ja kui Lääne-Euroopast sai 1400-ndate lõpus ja 1500-ndate alguses maailma kolonisaator, juhtisid seda protsessi pankurid. Seda juhtisid Veneetsia pankurid, Šveitsi ja Saksa pankurid ning Hollandi pankurid. Hispaania kuningas ja kuninganna Ferdinand ja Isabella olid nagu kaks väikest mitte-keegit väga tagasihoidliku varandusega. Neid rahastasid pankurid, kes tegid neist Hispaania kuninga ja kuninganna ning rahastasid kõiki neid ekspeditsioone Uude Maailma, sest nad said mingil moel teada, et need pakatavad kullast ja hõbedast. Kogu selle ettevõtmise eesmärk oli rüüstamine. Ei midagi muud ja täna toimub ülemaailmselt lihtsalt täpselt sama asi. Kuid “narratiive” koostavad väga andekad inimesed – sajad mõttekojad, kes mõtlevad lakkamatult välja lugusid õilsatest põhjustest, mis õigustavad Lääne sõjalisi aktsioone üle planeedi. Kuulete pidevalt jutte meie “väärtustest” ja muust sellisest, kuid see kõik on vaid nõusoleku genereerimine, ei midagi enamat.
RICKY VARANDAS: Tahaksin kuulda teie arvamust ka niinimetatud natside kohta, sest kuuleme palju marurahvuslastest Ukrainas. Ja siis kuuleme, et mõned inimesed ütlevad, et see on vaid väike vähemus ja sääsest on elevant tehtud. Minu arvates on see huvitav teema ja on raske aru saada, millega siin on tegu. Teine asi puudutab seda, mida te varem ütlesite Venemaa jagamise kohta mitmeks erinevaks territooriumiks või erinevaks riigiks, mis meenutab mulle seda raamatut, millest sai tegelikult ka Amazon Prime’i sari “Mees kõrges lossis”. Seal eraldasid sakslased ja jaapanlased USA kaheks erinevaks territooriumiks ja mõlemal oli kontroll vastavalt ühe territooriumi üle. Kas nad tahaksid Venemaal ka midagi sarnast saavutada? See meenutab mulle Sykes–Picot lepingut, kui pärast esimest maailmasõda ja Ottomani impeeriumi langemist lõigati Lähis-Ida ja sealsed väikesed riigid tükkideks ning prantslased ütlesid, et meil on siin mõjuvõim ja britid ütlesid, et meil on seal mõjuvõim. Kas see ongi ideaalis nende eesmärgiks?
Kui Iraak oli vallutatud ja Tony Blairi ametiaeg lõppes, palkas USA suurpank JP Morgan Briti endise peaministri omale 5 miljoni dollari suuruse aastapalgaga nõunikuks.
alex krainer
ALEX KRAINER: Jah, absoluutselt. Nagu nägime Afganistani puhul. 2001. aastal võttis Afganistani üle USA väidetavasti maailma võimsaim sõjavägi ja 20 aasta pärast pidid nad evakueeruma, olles saanud põhimõtteliselt lüüa plätades kitsekasvatajatelt, kes kasutasid teise maailmasõja aegset relvastust. Nii suurt territooriumi sõjaliselt kontrollida pole lihtsalt võimalik.
USA sõjaväelastel kulus juba väga kaua aega isegi Bagdadi lennujaama ja linna enda vahelise tee kontrolli alla saamiseks. Sellist suurt territooriumi, nagu seda on Euraasia maismaa, sõjaliste vahenditega kontrollida on aga täiesti võimatu. Selle asemel tuleb jagada need alad konkureerivateks poliitilisteks üksusteks ja hoida nende kõigiga hegemoonilisi diplomaatilisi sidemeid. Samas hoiate neid omavahel pidevalt rivaalitsemas ja vastandate ühte teistele täpselt samal viisil, nagu britid kontrollisid Indiat. Kui nad sealt lahkusid, jagati India kaheks: Indiaks ja Pakistaniks. Hindude osaks ja moslemite osaks. Samasugused situatsioonid on Hiina ja Taiwani vahel ning Hiina ja Hongkongi vahel.
USA sõjaväelastel kulus juba väga kaua aega isegi Bagdadi lennujaama ja linna enda vahelise tee kontrolli alla saamiseks. Sellist suurt territooriumi, nagu seda on Euraasia maismaa, sõjaliste vahenditega kontrollida on aga täiesti võimatu.
alex krainer
Siis on veel rivaalitsemine Kreeka ja Türgi, Süüria ja Jordaania vahel. Seda on kõikjal. Kõikjal on need rivaalitsevad jõud ja alati on nende vahel probleeme, mis võivad kergesti lahvatada mingisuguseks konfliktiks. Niipea kui maailma riigid astuvad üksteise vastu sõtta, tekib neil probleeme oma eelarve rahastamisega ja nad vajavad laenu. Nad vajavad abi Maailmapangalt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ning on sellest hetkest alates “konksu otsas”. Nad vajavad pidevalt rahastamist ja seeläbi saab Lääs neid kontrollida.
Hegemoon ütleb: „Olgu, me laename teile paar miljardit dollarit, aga võib-olla vajame me selleks mõningaid kontsessioone. Võimalik, et vajame õigusi uraani kaevandamiseks.
Niipea kui maailma riigid astuvad üksteise vastu sõtta, tekib neil probleeme oma eelarve rahastamisega ja nad vajavad laenu. Nad vajavad abi Maailmapangalt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ning on sellest hetkest alates “konksu otsas”. Nad vajavad pidevalt rahastamist ja seeläbi saab Lääs neid kontrollida.
alex krainer
Lääne suurkorporatsioonid ja finantskontsernid saadavad riikidesse järelevaatajaid, kes teevad nende riikide ressursside kohta üsna üksikasjalikke kokkuvõtteid. Nad teavad praktiliselt üksikasjalikult, millised ressursid neil on, millised ettevõtted neil on, millised rajatised on olemas arendustööks ja nii edasi. Seda kõike reaalselt tehakse – niimoodi maailma võimusüsteem toimibki.
Kuna neid asju pole võimalik sõjaliselt kontrollida, kontrollite neid vargsi saladiplomaatia abil. Võimsad riigid nagu Hiina või Venemaa, kui nad on ühtsed ja võimelised ütlema: „Ei! Me hakkame oma ressursse ise arendama. Seda rahastavad meie pangad ja meie ettevõtted hakkavad sõlmima lepinguid ja töid läbi viima ning inimesi palkama ja nii edasi.“ See on momendiks, mil need riigid kuulutatakse Lääne poolt vaenlasteks. Kui nad suudaksid jagada Venemaa näiteks viieks üksuseks, võiksid nad kõigiga hoida hegemoonlisi diplomaatilisi suhteid ning neid vajaduse korral üksteise vastu üles ässitada. Selline on mehhaanika, mille alusel Lääne globaalne impeerium on toiminud juba rohkem kui 200 aastat.
Lääne suurkorporatsioonid ja finantskontsernid saadavad riikidesse järelevaatajaid, kes teevad nende riikide ressursside kohta üsna üksikasjalikke kokkuvõtteid. Nad teavad praktiliselt üksikasjalikult, millised ressursid neil on, millised ettevõtted neil on, millised rajatised on olemas arendustööks ja nii edasi. Seda kõike reaalselt tehakse – niimoodi maailma võimusüsteem toimibki.
alex krainer
JÄTKUB…
5. osa:
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!