1. osa saate lugeda siin.
Alex Krainer on horvaatia päritolu investor, ökonomist, globaalse haardega geoökonoomiliste ja geopoliitiliste trendide analüütik ning mitmete maailmamajandust ja geostrateegiat käsitlevate raamatute autor. Olles töötanud mitmetes Euroopa ja Ühendriikide finantsinstitutsioonides, omab Krainer sisevaadet nii ülemaailmse majandussüsteemi metatrendidesse kui geopoliitilistesse süvahoovustesse, mis mõjutavad sotsiaalmajanduslikke protsesse globaalsel skaalal. Järgnevas intervjuus esitab Krainer oma nägemuse hetkel aset leidvatest geopoliitilistest protsessidest pärast mastaapse sõja vallandumist 2022. aasta veebruaris. Krainerit usutleb taskuhäälingu saatejuht Ricky Varandas.
RICKY VARANDAS: Kui vaadata mitmeid minevikukonflikte, siis tundub nagu poleks olnud konflikti, millesse Nõukogude võim ja USA poleks mingil moel segatud olnud, ega? Iga lähimineviku sõda näib olevat olnud USA ja Nõukogude Liidu varisõda. Alati on sedasi, et üks rahastab üht poolt, teine rahastab teist poolt. Seda oli märgata Korea puhul, ilmselgelt ka Afganistanis ja läbi terve ajaloo. Mõlemad leerid on olnud kaudselt konflikti kaasatud, andes ühele poolele relvi või raha või muud tüüpi toetust ja tõenäoliselt sedasi konflikti hullemaks muutes. Võid sekkuda ja mängida headuse jõudu ja lihtsalt toetada seda poolt, kellest on sulle pikas perspektiivis kasu. See on minu jaoks paeluv.
Kogu maailm on lihtsalt üks suur malemäng, nagu (USA geostrateeg ja presidentide kauaaegne julgeolekunõunik) Brzezinski deklareeris. Impeeriumid ei hooli nendest riikidest, keda nende poolt sütitatud sõdade hammasrataste vahel pulbriks hekseldatakse, ega kellegi abistamisest. Küsimus on moraalne ainult niipalju, kas välja pakutav relvarahu on meie impeeriumi jaoks parajasti kasulik või mitte ja kas see aitab meil “suurel malelaual” oma positsioone edendada?
Kogu maailm on lihtsalt üks suur malemäng, nagu (USA geostrateeg ja presidentide kauaaegne julgeolekunõunik) Brzezinski deklareeris. Impeeriumid ei hooli nendest riikidest, keda nende poolt sütitatud sõdade hammasrataste vahel pulbriks hekseldatakse, ega kellegi abistamisest.
ricky varandas
ALEX KRAINER: Jah, täpselt nii on. Üks väike täpsustus siiski – kui te ütlete, et see on “meie malelaud”, siis nii see päris pole, kuna see on nende malelaud. Maailma geopoliitiline “malelaud” kuulub üksnes väga väikesele huvirühmale ja kõik teised on selles mängus kõigest etturid. Ning üksikisikud on selles mängus vaid kahurilihaks, mis sõjamasinasse söödetakse.
Kui ma ei eksi, siis kiitis USA kongress hiljuti heaks järjekordse 13 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukraina toetuseks, et see Venemaa vastu edasi sõdiks. Samas Flinti, Michigani veevarustuse mürkidest puhastamiseks Washington 10 miljardit dollarit ei leita.
Maailma geopoliitiline “malelaud” kuulub üksnes väga väikesele huvirühmale ja kõik teised on selles mängus kõigest etturid. Ning üksikisikud on selles mängus vaid kahurilihaks, mis sõjamasinasse söödetakse.
alex krainer
Kui tegu on kohalike inimeste veevarustuse puhastamisega, siis seda peetakse liiga kalliks. Millegi jaoks ei leidu ühtäkki raha. Selle sama maksumaksja rahaga Ukraina ja Venemaa vahelist sõda finantseerida pole aga mingi probleem. Kõik, mida Ukrainal sõdimiseks vaja on, nad saavad. Teede parandamine, veesüsteemide parandamine – nende asjade tegemine inimeste jaoks, kes tegelikult makse maksavad, on aga alati liiga kallis.
RICKY VARANDAS: Ka senaator Bernie Sanders tõdes seda ja tal on õigus. Ta nentis, et keegi ei küsi mitte kunagi, kuidas Ameerika oma järgmise sõja eest maksab – samas tasuta kõrgharidus on kuulutatud rahaliselt võimatuks utoopiaks.
Lisaks kõigele oleme jõudnud olukorda, kus asjade hinnad on täiesti üle võlli, sest puudub konkurents ja monopoolsed ettevõtted saavad küsida kaupade ja teenuste eest põhimõtteliselt sellist hinda nagu nad ise tahavad. Me kulutame miljardeid dollareid pommide, droonide ja sõjaväebaaside eest kogu maailmas ja samas keegi ei küsi kunagi, kuidas me selle kõik kinni maksame? See on ajuvaba, kuidas meil ei ole piisavalt raha millekski, mis lahendaks Ameerika siseriiklikke probleeme, aga kui asi puudutab välispoliitilisi projekte, siis kasvab raha piiritus koguses puu otsas. Selleks prinditakse dollarerid lihtsalt mõõdutundetult juurde ning Ameerika võlakoormale saab lihtsalt nulle juurde kirjutada. Keegi ei küsi samas kunagi, millal, millega ja kuidas see kõik ükskord lõpeb.
Võimurid lubavad teil elada oma elu nende vaimusünnitisteks olevate QR-koodidega, tingimuslike pääsmetega, mis tagavad teile juurdepääsu hüvedele, kuid seda üksnes siis, kui järgite täiuslikult kõiki nende poolt ette dikteeritud nõudmisi ja elate oma elu nende poolt ette nähtud funktsioonis.
alex krainer
ALEX KRAINER: Ma arvan, et kui inimesed aset leidvale hullusele vastu ei hakka, siis lõpeb see mingi orwelliliku õudusunenäona, sest pole hetke, kus oligarhid ütleks, et neile aitab, et neil on lõpuks kõike piisavalt. Nad pigistavad kõiki kuni viimse tilgani. Kui sellest enam ei piisa, siis muudavad nad inimesed taas kord üheks järjekordseks varaliigiks – elusaks inventariks.
Võimurid lubavad teil elada oma elu nende vaimusünnitisteks olevate QR-koodidega, tingimuslike pääsmetega, mis tagavad teile juurdepääsu hüvedele, kuid seda üksnes siis, kui järgite täiuslikult kõiki nende poolt ette dikteeritud nõudmisi ja elate oma elu nende poolt ette nähtud funktsioonis. See on täiesti teine arutelu, kuid selle orwelliliku programmi taga on seesama geopoliitilisi mahhinatsioone punuv võimuvõrgustik, mis kasutab ära doonororganismi ehk kohalikku elanikkonda, kohalikku majandussüsteemi, et minna siis maailmas teiste riikide ja rahvaste kallale võimutsema ja rüüstama. Ja see masinavärk ei peatu enne, kui inimesed sellele viimaks lõpu teevad.
Ameerika teadlaste rühm avaldas 2014. aastal ajakirjas Journal of Public Health hämmastava statistika. Nad võtsid ette kõik sõjad, mis olid maailmas toimunud aastatel 1946–2003 ja leidsid, et Ameerika Ühendriigid olid algatanud enam kui 80% neist.
alex krainer
Et inimesed saaksid sellele lõpu teha, peavad nad lõpuks mõistma, mis see on, mida nendega tehakse. Mitte järjekordselt hirmunult ja vaguralt kaasa etendama, et Saddam Hussein, Putin, Gadaffi või kes iganes, kes parajasti vihkamise objektiks on tehtud, on uueks kurjuse kehastuseks, kelle kukutamise nimel on vaja korraldada järjekordne sõda. Inimesed arvavad, et me teeme Saddam Husseini, Gaddafi ja Slobodan Miloševići jahtimisega head. Nüüd on selleks sihtmärgiks Vladimir Putin. Aga kui Vladimir Putin peaks ka langema, tuleb lihtsalt järgmine, sest sõda on lõputu.
Mind jahmatas üks tõsiasi. Ameerika teadlaste rühm avaldas 2014. aastal ajakirjas Journal of Public Health hämmastava statistika. Nad võtsid ette kõik sõjad, mis olid maailmas toimunud aastatel 1946–2003 ja leidsid, et Ameerika Ühendriigid olid algatanud enam kui 80% neist. Kui te nüüd täna keskmiselt inimestelt tänaval küsiksite, mida nad Vladimir Putinist arvavad, siis nad deklareeriks sulle nagu õpikust, et ta on “diktaator”, kes on vaja peatada. Kui aega paar aastat tagasi kerida, oleks tema asemel olnud samas rollis Bashar al-Assad ja aasta enne teda Gaddafi Liibüas. Ja enne neid oli selleks Saddam Hussein ja enne Husseini oli selleks Taliban Afganistanis ja enne seda oli Slobodan Milošević. Alati on keegi ja põhjused muutuvad pidevalt vastavalt vajadustele. Mis on aga pidevaks konstandiks, on lakkamatu vajadus pidada sõdu.
Need sõjad, mida lakkamatult üle maailma valla päästetakse, algatatakse alati ühe ja sama seltskonna poolt ning selleks ei ole Ameerika rahvas, sest kui vaadata Ameerika Ühendriikide valimisi, siis ameeriklased hääletavad alati nende inimeste poolt, kes lubavad neile, et nemad teevad sõdadele viimaks lõpu.
Need sõjad, mida lakkamatult üle maailma valla päästetakse, algatatakse alati ühe ja sama seltskonna poolt ning selleks ei ole Ameerika rahvas, sest kui vaadata Ameerika Ühendriikide valimisi, siis ameeriklased hääletavad alati nende inimeste poolt, kes lubavad neile, et nemad teevad sõdadele viimaks lõpu.
alex krainer
Mäletan George W. Bushi aastal 2000. Ta propageeris valimislubadustes vaoshoitud välispoliitikat, teiste rahvastega lugupidaval vastastikusel austusel põhinevat suhtlemist ja nii edasi. Ameerika inimesed mõtlesid, et see ongi kurss, mida peaksime järgima. Mis edasi sai, seda me teame kõik väga hästi (Iraagi ja Afganistani sõda jms).
Seejärel tuli Obama, kes tõotas samuti, et tema lõpetab need nn “igavesed sõjad”, et ta sulgeb Ameerika sõjaväe Guantánamo lahe vangilaagrid, jms. Seejärel hääletasidki ameeriklased heas usus Obama poolt. Inimesed hääletavad loomulikult sõjavastase kandidaadi poolt, sest nad ei taha sõdasid, kuid niipea kui sõjavastasena etendatud kandidaat võimule saab, on resultaat alati sama – uued sõjad, mis põhinevad emotsionaalselt ülesköetud narratiividel.
Reaalsus on alati midagi muud ja need sõjad ei lõpe enne, kui inimesed otsustavad neile lõpu teha. Nad peavad nägema vaeva, et tõde päevavalgele tuua, et selgitada välja, kes neid tegelikult rõhuvad, sest need pole moslemid, venelased, hiinlased või kes iganes, kes on parajasti vaenlasteks valitud.
Nii ameeriklaste kui maailma rahvaste üle võimutsejateks on inimesed Wall Streetilt ja nende agendid Washingtonis ja Londonis. Ameeriklastel on vana ütlus, et vabaduse hind on igavene valvsus. Ma arvan, et kogu see suhtekorralduse masinavärk, millest me varem rääkisime, ja meedia meelelahutuskompleks eksisteeribki selleks, et rahva tähelepanu hajutada ja neid desinformeerida. Reaalsust moonutada sedasi, et inimesed ei teaks kunagi, mis tegelikkuses toimub. Inimesi saab sellise metoodika alusel alati vales suunas juhtida. Ma arvan, et me peame väljuma sellest nõiaringist, kus me oleme alati need lollikesed, kes aitavad eliidil nende eesmärke täita oma vere ja heaolu hinnaga…
Esifoto: Marco Rubino/Shutterstock.com
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!