Sonoma Ülikooli poliitilise sotsioloogia professor Peter Phillips on võtnud oma raamatuna välja antud uurimuses “Hiiglased” (Giants) kokku maailma rahavõimu struktuuri, tuues esile üliväikese ringkonna inimesi, kes valitsevad maailma finantskapitali vooge. Järgnevas intervjuus avaldab professor Phillips oma uurimuse tulemused ning selgitab, kuidas rikkus ja rahavõim ülemaailmselt jaotub ning toimib. Järgnev on teine pool professor Phillipsiga tehtud intervjuust. Esimene osa on loetav SIIT.
AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus
Kuidas me tänasesse olukorda jõudsime? Ka saja aasta eest eksisteerisid kapitalistlikud võimuringkonnad, kes muretsesid toona esimese maailmasõja pärast. Asjaolud langesid ebasoodsalt kokku ning resultaadiks oli suur sõda. Teise maailmasõja järgselt omandasid Ameerika Ühendriigid tuumamonopoli ning haarasid maailmas ülemvõimu. Aga milline on olnud globaalse kapitalismi teekond saja aasta tagusest ajast siia, kus oleme praegu?
Lühidalt öeldes toimus globaliseerumine. Ülemaailmne kapitalism on juba mõnda aega arenenud suunas, kus globaalsetel hargmaistel ettevõtetel on üha rohkem võimu. Maailma 200 suurimast majandusüksusest 150 ei ole üldsegi riigid, vaid ettevõtted. Need ettevõtted on tohutud. Suuremad kui paljud riigid. Paljudel juhtudel on nad ka mõjukamad kui riigid ning nad kasutavad oskuslikult ära Maailma Kaubandusorganisatsiooni või Rahvusvahelise Valuutafondi reegleid, et laenata riikidele raha ning kohustada neid seejärel investeerima või tootma asju, millest on kasu neile endile. Need on ettevõtted, mis juhivad maailma ja nad tegutsevad kõikjal. Amazon on kõikjal. Amazon kasvas just triljon dollarit väärt ettevõtteks ja suur osa sellest tuleneb nende samade investeerimishiiglaste investeeringutest. 56% Amazoni aktsiatest kuulub rahvusvahelistele investeerimishiiglastele ja see omakorda kasvatab Bezose jõukust nagu pärmi peal. Bezose varandus kasvas vaid viimase kümnendiga rohkem kui 50%.
Teie raamat analüüsib põhjalikult hargmaist kapitalistlikku klassi – kuidas see klass ennast kaitseb ja oma rikkust kasvatab? Kirjutasite ka isikutest, kes nende tegevust hõlbustavad. Rääkisite G30-st ehk kolmepoolsest komisjonist. Miks te arvate, et tavalistel inimestel pole jätkuvalt aimugi nendest mõttekodadest, millest te kõnelete, ja nende rollist maailma valitsemisel?
“Elluviijate” rühmad on need, kes tegelikult poliitikaid ellu viivad: rahvusvahelist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, globaalse kapitali kaitsetööd. Elluviijad on isikud ja institutsioonid, kes lasevad transnatsionaalse kapitali võrgutikul laieneda ja kasvada kõikjal maailmas, õõnestades valitsusi, mis hakkavad globaalsetele kontsernidele vastu mis tahes moel, kui üritavad oma rahvast kohalike seaduste või reeglitega kaitsta. See on globaalsete kapitali soodustajate eesmärk.
Need on needsamad inimesed, kes soovitavad Maailma Kaubandusorganisatsioonil muuta reegleid, muuta seadusi ja rakendada tegevusplaane, mis võimaldavad kapitali jätkuvat laienemist ja kasvu. Peamine valitsusväline poliitilise otsustamisõigusega organ on Atlandi Nõukogu. Atlandi Nõukogu koosneb NATO valitsuste esindajatest, kuid nad ei ole tingimata mõne konkreetse valitsuse esindajad. Nad on kõrgetasemelised julgeolekutöötajad, investeerimisinimesed ja kõrgetasemelised suurettevõtete ametnikud. Atlandi Nõukogul on suur eraeelarve. Nad esitavad aastaaruandeid. Need on väga võimsad valitsusvälised poliitikat kujundavad üksused. Oma eesmärkide kiiremaks täitmiseks palkavad nad suuri suhtekorraldusfirmasid. “Suurde kolmikusse” kuuluvad Omnicom, WPP ja Interpublic Group ning nende kolme alla kuulub omakorda mitusada väiksemat suhtekorraldusfirmat, mis avaldavad valitsuse osakondade ja ettevõtete jaoks pressiteateid erinevatel poliitilistel teemadel.
Korporatiivne meedia, keda me nimetame ideoloogideks, on samuti nende hiiglaste omanduses. Ma pean silmas seda, et nad on neisse kõikidesse investeerinud. Tänapäeva maailmas avaldavad kuus suuremat korporatiivset uudismeediakanalit uudistena seda, mida suhtekorraldusfirmad neile ette valmistavad. Mida me täna uudistes kuuleme, on näiteks see, et Venezuela on diktatuur ja nad hävitavad oma riiki. Neil on sotsialistlikud kalduvused ja see kõik on oma olemuselt rahvavõimulik. Aga sellele seavad väljakutse nii Venezuela eliit kui ka siinne USA Kapitooliumi eliit. Seega ideoloogid, meedia, avaldavad tellimuslugusid sellest, kui kohutavad Venezuela võimud on.
Ideoloogid mängivad selles protsessis väga olulist rolli. Atlandi Nõukogu töötab nüüd käsikäes Facebookiga, et kureerida seal kajastatavaid uudiseid. Selgitage palun, kui problemaatiline see on, täpselt nagu seda on ka arusaam, et ideolooge kasutatakse hargmaise kapitalistide klassi kaitsmiseks. Me kuuleme kogu aeg, et need “Beltway” (s.o Washingtoni võimukeskuse) meediaväljaanded nagu The Washington Post ja New York Times on meie objektiivse reaalsuse peamised vahekohtunikud, kuid nad saavad kõik oma arvamused niinimetatud “ekspertidelt” ja poliitikakujundajatelt, kes kuuluvad ühtedesse ja samadesse mõttekodadesse.
Viimase kümnendi jooksul on nende mõjuvõim tohutult levinud. Oli Facebooki lehti ja Twitteri kontosid, mida Atlandi Nõukogu pidas liiga “äärmuslikuks”. Need toodi avalikult välja ja mitusada neist on nüüdseks eemaldatud ja tõenäoliselt näeme samasugust puhastustööd ka edaspidi. 80% tänastest televisioonis kajastatavatest uudislugudest on nii-öelda pakendatud, ette valmistatud suhtekorraldusfirmade poolt, kes töötavad ka valitsuse või korporatsioonide heaks. 80%. See uuringutulemus on kinnitust leidnud. Me lihtsalt ei teadvusta, kui oluline on see, et nii palju korporatiivset meediat hallatakse väga konkreetsete eesmärkidega edastada meile teatud sõnumeid ning takistada igasugust süsteemi kritiseerimist.
Korporatiivse meedia struktuur on selline, nagu ta on ilmselgelt kapitalismi kaitsmiseks. Aga kuidas kasutatakse korporatiivset meediat konkreetselt impeeriumi huvides? Pean silmas kõikide nende karikatuursete valenarratiivide loomist kõige kohta alustades Venezuelaga ja lõpetades Iraaniga, et jõuda Ameerika avalikus ruumis konsensuseni.
Meedia sümboliseerib kapitali koondumist. Kui meil on 200 inimest, kes haldavad 50 triljoni dollari väärtuses kapitali, siis suurte telejaamade juhtide ja ideoloogidega, kes meile iga päev uudiseid näkku paiskavad, on sama lugu. Viimase 30 aasta jooksul on 50 suurt meediakorporatsiooni ühinenud ning alles on jäänud vaid kuus hiidkontserni. Washington Post kuulub Bezosele. Nad ostavad ja/või kontrollivad meediasisu kogu maailmas, nii et see muudab teie tüüpi programmid uskumatult oluliseks. Meil peavad olema vähemalt mõned alternatiivsed hääled, mis inimestele selgitavad, kuidas maailm päriselt toimib.
Kuid ma ei soovi kasutada nende poolt välja mõeldud termineid nagu “alternatiivmeedia” ja “peavoolumeedia”. Ma tahan kõiki julgustada, et hoopis meie oleme peavooluhääleks. Teie olete samuti peavoolumeedia, kuna te räägite maailma peavoolu ehk suurema osa elanikkonna nimel. Need on humanitaarsed väärtused, mida me alal hoiame, ja need on väga olulised mõisted, mida me peame jätkuvalt väljendama igal võimalikul viisil. Meid hakatakse üha enam tsenseerima, mingil määral ka represseerima. Minu raamatut „Hiiglased“ pole massimeedias vähimalgi määral kajastatud. Ning kui mind kajastatakse, olen kindel, et üksnes negatiivses võtmes.
Mulle meeldib, et ütlesite, et meie ideed on peavooluideed, sest korporatiivmeedia on loodud just selleks, et tekitada meis tunne, et oleme jõuetud, et meil ei olegi õigust otsustada, et me oleme marginaliseeritud. See võtab kokku kogu neoliberaalse doktriini: „Te olete üksikisik, te peate üksi hakkama saama ja te ei vaja kedagi appi.“ Aga meil on paratamatult vaja üksteist aidata. Me peame üksteisega suhtlema. See oli minu jaoks lemmikosa teie raamatust. Kuid globalistliku kapitalistide klassi kaitsjad – rääkige lähemalt, kes nad on.
Kaitsjad on NATO, USA sõjavägi, politseiriik ja erasõjaväed. G4S on 625 000 inimesega maailma suuruselt teine erasektori tööandja. Neist suurem on üksnes USA suurim supermarketikett Walmart. G4S-st tulid koertega inimesed, kes ründasid Dakotas torujuhtme vastu meelt avaldavaid inimesi. Nad teevad kõike, mida tellitakse. Neil on palgasõdurid, nad võtavad osa sõjategevusest Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas ning nad kaitsevad Iisraeli asundusi palestiinlaste eest. Nad valvavad ka panku ja juhivad vanglaid. Kui mingi korporatsioon soovib rohelist tsooni või kaitsetsooni keset arengumaa pärapõrgut, siis nad organiseerivad selle nende jaoks. Ja… nad tapavad inimesi.
Blackwater, mis nüüd kannab nime Academi, on teine suur erasõjaväeline rühmitus. Eric Prince üritas veenda Trumpi, et too laseks tal Afganistani sõja üle võtta. Neil on Aafrikas ka oma eraõhuvägi. Erajulgeolek kasvab praegu rahvusvaheliselt erakordse kiirusega. USA sõjaväele ja NATO-le kuulub praegu üle tuhande militaarbaasi üle kogu maailma. Näiteks on igas Aafrika riigis loodud vähemalt üks baas, kuhu nad saavad iga hetk minna. Neil ei pruugi seal tingimata vägesid alaliselt sees olla, kuid nad ehitavad need baasid valmis enne vägede saabumist.
Ameerika Ühendriikidel on üle maailma 140 riigis vägesid, kes tapavad inimesi ja õpetavad välja inimesi tapma. Seda kõike tehakse ultimatiivselt kapitali kaitsmiseks. Seda ei tehta sinu ja minu kaitsmiseks, vaid kapitali hõivamiseks kõigis maailma piirkondades. Kui keegi või miski neid takistab, siis võivad nad tahta jalgu jäänud riigi kohalikku režiimi lihtsalt välja vahetada. Samuti on sõjamasin vajalik võlgade sisse nõudmiseks. Kui riik on võlgu, siis sõjavägi eksisteerib selleks, et valitsust vajadusel reaalselt ähvardada, et võlg tagasi makstaks.
Washingtoni väidete kohaselt on USA globaalne impeerium tingitud soovist tuua kõigile vabadust ja demokraatiat. Sa väidad aga, et see pole nii.
See on lihtsalt vale. Nende jaoks tähendab vabadus ja demokraatia kapitali vabadust teha äri kõikjal maailmas. Ettevõtted on demokraatia tähendusega tihedalt seotud. Vabadus tähendab nende jaoks täielikku vabadust korporatsioonidele. Selline “vabadus” ei tähenda üldsegi seda, mida meie selle all silmas peame – asjade korraldust, kus inimesed saavad oma elu üle rohujuuretasandil otsuseid teha ning olukorda, kus seadused on inimeste kaitsmiseks ja ettevõtete reguleerimiseks. Nende “vabadus” tähendab täpselt vastupidist.
Peter, kuidas Te näete sotsioloogina sõjatööstusettevõtete ja nende suurte investeerimisfirmade vahelist koostööd sõjalise kasumi maksimeerimise nimel?
Nad on omavahel tihedalt seotud. Kõik suured investeerimisfirmad on investeerinud sõtta. Nad teenivad sellega raha.
Peter, toome mõne konkreetse näite. Mis rolli mängib Blackrock selles surmamasinas?
Blackrock on suurim rahvusvaheline investeerimisettevõte maailmas. Sel aastal on neil kuue triljoni dollari väärtuses varasid, mida nad globaalselt investeerivad. Neil on paigutatud nii Lockheed Martinisse kui ka Northrop Grummanisse 50 miljardit dollarit. Nad teevad tohutuid investeeringuid ja lõikavad sõjast kasu. Nad saavad kasu kõikidest oma investeeringutest sõltumata nende moraalsest kvaliteedist. Kaasatud on paljud militaarettevõtted, kaasatud on ka kõik rohkelt süsinikdioksiidi tootvad ettevõtted… Nii et Blackrocki roll on väga suur, tohutu. Selle esimees Larry Fink oli ka Trumpi nõunike hulgas. Ta on väga aktiivne ja propageerib muuhulgas väsimatult sotsiaalkindlustuse erastamist.
Selgitage lühidalt, kuidas need samad institutsioonid korporatiivset meediat subsideerivad.
Suured investorid investeerivad süstemaatiliselt korporatiivmeediasse. Tegemist on lihtsalt kapitalihuvide kattumisega.
Mõnikord on nad väga jultunud. Näiteks kui vaadata MSNBC uudiseid, millele järgneb reaalselt BP või Lockheed Martini reklaam. See on absurdne. Just nagu tavaline inimene oleks huvitatud nende rakettide ja hävitajate ostmisest.
Ka mind on alati hämmastanud, et Lockheed Martin avaldab reaalselt reklaame selle kohta, kui imelised on nende relvad.
Mainisite ka kliimamuutust ja see lisab teie õpetuste põhjal olukorrale kiireloomulisust. 100 ettevõtet vastutavad kahe kolmandiku heitgaaside eest kogu maailmas. Kuhu te näete seda kõike lõpuks viivat? Mis saab sellest tohutust ebavõrdsusest ja meie maailmakorrast, kui me ei korrigeeri globaalse kapitali kuritarvitusi?
Raamatu kirjutamise eesmärgiks oli globaalse kapitali keskse tuumiku väljaselgitamine – need on need 300 inimest, kes on poliitika kujundamise, globaalse kapitali tegevusvabaduse tagamise ja kaitsmise jaoks üliolulised. Sellega on seotud veel tuhandeid inimesi, kuid minu eesmärk oli teha kindlaks, kes on kõige olulisemad võtmemängijad.
Neid poliitikaid kujundavaid rühmitusi juhitakse tõesti väikese hulga inimeste poolt. Peame nad identifitseerima, et saaksime tuvastada, kes nad on, ja välja selgitada, kuidas neid mõjutada.
Me saame vaatamata kõigele neile survet avaldada. Võime nende vastu protestida. Neid inimesi suurtes metropolides üle maailma, kes nälgivad ja kellel puuduvad igasugused ressursid, püüab riik alati kontrollida. Lõpuks hakkavad nad aga vastu. Me näeme vastupanuliikumisi kõikjal maailmas. Olgu selleks siis liikumised Lõuna-Ameerikas või tööliste liikumised Hiinas või USAs toimunud Occupy Wall Street ja teised sarnased liikumised. Kõik see tekitab globaalkapitali plutokraatide seas aga tõelist hirmu.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!