Audio leiate artikli lõpust
Mida kauem Lääne sanktsioonid Venemaad isoleerivad ja tarneid Euroopasse piiravad, seda kõrgemale energiahinnad tõusevad. Ehkki Venemaa energiaeksport on vähenemas, on riigi nafta- ja gaasifirmad teeninud kasvavate hindade tõttu kaks korda suuremat müügitulu, mis on omakorda aidanud nii rubla stabiliseerida kui rahastada president Putini sõjamasinat.
The Guardiani andmetel, viidates energia ja puhta õhu uuringute keskuse (Centre for Research on Energy and Clean Air — CREA) uuele laevade liikumise aruandele, on Venemaa nafta, gaasi ja söe ekspordi pealt alates Ukrainasse sissetungimisest 24. veebruaril teeninud lausa 62 miljardit eurot.
Venemaa on püüdnud Euroopa Liidu lõksu, kus rangemad piirangud vaid tõstavad hindu, suurendades [Venemaa] müügitulu ja nurjates seega Lääne valitsuste kavatsusi.
Venemaa eksport energiapuuduse all kannatavasse Euroopasse oli viimase kahe kuu jooksul väärt kokku 44 miljardit eurot, samas kui kogu 2021. aasta vältel oli see 140 miljardit eurot. Tulude kasv tuleneb sellest, et „Venemaa on jätkuvalt saanud kasu oma Euroopa energiavarustuse üle hoitavast haardest, hoolimata sellest, et valitsused on püüdnud meeleheitlikult takistada Vladimir Putinit naftat ja gaasi majandusrelvana kasutamast,” ütles CREA.
CREA andmetel vähenes Venemaa toornafta eksport aprillikuu esimese kolme nädala jooksul 30% võrreldes invasioonieelse ajaga jaanuaris ja veebruaris. Piiratud pakkumine globaalsel turul on aga tinginud hinnakasvu, mis on omakorda aidanud pehmendada Lääne sanktsioonide mõju Venemaale ning lubanud Putinil jätkata oma sõjaliste ambitsioonide rahastamist.
Euroopa Liit saab ligikaudu 40% gaasist, 46% kivisöest ja 30% naftast Venemaalt.
„Venemaa on püüdnud Euroopa Liidu lõksu, kus rangemad piirangud vaid tõstavad hindu, suurendades [Venemaa] müügitulu ja nurjates seega Lääne valitsuste kavatsusi,” selgitas CREA.
„Fossiilkütuste eksport on see, mis aitab nii Putini režiimil kui paljude teiste sarnaste riikide juhtidel võimul püsida,” ütles CREA juhtivanalüütik Lauri Myllyvirta.
„Jätkuv energia import on suur lünk Venemaa-vastastes sanktsioonides. Kõik, kes fossiilkütuseid ostavad, on osalised Venemaa sõjaväe poolt toime pandavates rahvusvahelise õiguse ränkades rikkumistes,” ütles Myllyvirta.
Venemaa on jätkuvalt saanud kasu oma Euroopa energiavarustuse üle hoitavast haardest, hoolimata sellest, et valitsused on püüdnud meeleheitlikult takistada Vladimir Putinit naftat ja gaasi majandusrelvana kasutamast.
CREA
Euroopa Liit saab ligikaudu 40% gaasist, 46% kivisöest ja 30% naftast Venemaalt ning kiired või lihtsad asendused sellele võimalike tarnekatkestuste korral puuduvad. Viimase kahe kuu jooksul on Saksamaa olnud suurim Venemaa energiakaupade importija. Nii Saksamaa ettevõtted kui ametiühingud on hoiatanud, et Venemaa energia embargol võib olla väga tõsine mõju nii tööstusele kui töökohtadele.
Moskva on hakanud nõudma, et tema Euroopa „partnerid” tasuksid nafta ja gaasi eest rublades, mitte eurodes. Gazprom on peatanud nafta tarned Poolasse ja Bulgaariasse rublades tasumisest keeldumise tõttu.
Seni ei ole Lääne sanktsioonid osutunud edukaks, sest Venemaa fossiilsete kütuste müügitulu on kahekordistunud. Tõenäoliselt väheneb Venemaa naftatootmine lähikuudel, mis omakorda vähendab veelgi enam pakkumist globaalsel turul ning tõstab hindu veelgi. See aga tähendab Putini jaoks aina suuremat müügitulu.
