Viimased kaks aastat on toonud esile nii valitsuste kui masside meelsuse kõige halvemad aspektid. COVID on lubanud väidetavatel “ajutistel meetmetel” muutuda kaheaastasteks „hädaolukorra” piiranguteks. Aga mis juhtuks siis, kui COVID oli ainult “eelmäng” ning põhinumbriks osutub mõni teine väidetav kriis?
Ükshaaval oluliste, kuid samas osaliste piirangute kehtestamine “üldise heaolu nimel” võimaldab kehtestada riiklikku kontrolli ilma erilise avalikkuse vastupanuta. Arvestades valitsuste võimu tohutut kasvu võib hirm kliimamuutuste ees viia välja pikaajaliste „pehmete” sulgude kehtestamiseni.
See ei ole pelgalt parempoolsete luupainaja. Mitmed mõjukad organisatsioonid ja prominentsed isikud on juba asunud seisukohale, et range valitsustepoolne tegutsemine on keskkonna kaitsmiseks vajalik. 2020. aasta novembris ütles Punane Rist, et kliimamuutused kujutavad endast suuremat ohtu kui COVID ning nendevastane võitlus peaks toimuma „sama pakiliselt”. Ka Bill Gates on hiljuti nõudnud drastiliste meetmete kasutusele võtmist kliimamuutuste ennetamiseks, väites samuti, et see saab olema hullem kui pandeemia. Hoolimata COVID-i surmade arvust ennustas endine Inglise Panga (Bank of England) juht Mark Carney möödunud aastal, et kliimamuutuste tagajärjel hukkunute arv ületab kordades COVID-isse surnute arvu. Sulud, mis süsiniku emissiooni 2020. aastal oluliselt vähendasid, võiksid olla lahenduseks. Euroopa Liidu kliimamuutuste keskus teatas, et esimene pandeemiasulg võis päästa lausa 800 elu.
Millised kliimasulud välja näeksid? Tõenäoliselt alustaksid linnad ja riigid esmalt osaliste ja diskreetsete piirangute kehtestamisega. Pandeemia alguses töötasid miljonid inimesed kodus. Pärast süsinikumaksude kehtestamist võib see muutuda tavapäraseks. Selliseid makse võidakse kehtestada ettevõtetele, piirates sõidu- ja lennukaugusi, ning laiendada ka töötajatele. Sõidad autoga tööle? Maksad. Kliimasulud võivad mõjutada ka lapsi. Koolidele võidakse kehtestada alalised kodukooli päevad. Delhis Indias on sarnane meetod juba kasutusele võetud sudu vähendamiseks.
Samas võivad mõned riigid või piirkonnad hakata regulaarselt kogema USA California osariigile sarnaseid elektrikatkestusi, seda kas otsese valitsuse kokkuleppe või lihtsalt ebatõhusa rohelise energiapoliitika tõttu. Kui aga fossiilsed kütused (ja tuumaenergia) kõrvale heidetakse, ei pruugi tarbijatel olla enam võimalik soetada sisepõlemismootoriga autosid, muruniidukeid või mootorsaage.
Mitmel pool on juba plaanis võtta olulisi meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. California osariigis plaanitakse sisepõlemismootoriga autode müümine järgmise 13 aasta jooksul keelata. Sama on plaanis ka Saksamaal. Ühendkuningriigil on plaanis sama eesmärk täita kõigest kaheksa aastaga. Väidetavalt aitab sisepõlemismootorite keelustamine planeeti päästa. Kuna igas negatiivses ilmastikunähtuses süüdistatakse kliimamuutust, avaneb valitsustel üha enam võimalusi isikuvabadusi piiravate meetmete rakendamiseks.
Ehkki looduskatastroofidest tingitud surmade arv on viimase viie kümnendiga kahe kolmandiku võrra vähenenud, seda ennekõike tänu tehnoloogilisele innovatsioonile, väidab eliit endiselt, et kliimamuutused kujutavad endast „suurimat ohtu, millega inimkonnal on eales tulnud silmitsi seista”. Kliimasulge ja teisi piiranguid reklaamitakse kui elupäästvaid meetmeid. Milline eesmärk võiks olla veel üllam?
Kodanik, kes isikuvabaduste likvideerimisele ja totaalkontrolli kehtestamisele vastu julgeb seista, häbimärgistatakse „kliimaeitajaks”, kes seisab vastu progressile, või lihtsalt „siseriiklikuks terroristiks”. Pääsu sellest tõenäoliselt niikuinii ei oleks. Näo- ja numbrimärgituvastuse tarkvara koos hämmastava tegevusulatusega droonidega aitaksid reegleid jõustada. Sulle ei meeldi piirangud, mis sinu autole on kehtestatud? Valitsus suudab väga lihtsalt kindlaks teha selle asukoha ja saata automaatseid trahve. Innuka vähemuse toetus on sealjuures hindamatu väärtusega. Kui paljud COVID-i „Karenid” (“Karen” – uuskeelend, mis tähistab hüsteerilise kirglikkusega võimu poolt kehtestatud “uue normaalsuse” nõudmisi jõustada aitavaid aktiviste – nii mees- kui naissoost) õigustavad oma fanaatilisust sellega, et vastandavad end „harimata maakatest Trumpi-toetajatega”?
Ei tasu aga arvata, et isikuvabadustest tuleb kõikidel ühtmoodi loobuda. Pandeemia ajal ei kanna eliit maske — seda teevad üksnes nende teenijad, autojuhid ja koristajad. Tavakodanikud hakkavad vastutama oma isikliku süsiniku jalajälje eest, aga „kliimaevangelist” Jeff Bezos või „kliimatsaar” John Kerry saavad spetsiaalse süsinikuemissiooni vabastuse.
Pandeemia demonstreeris selgelt, milline saab olema 21. sajandi valitsemistava. Esialgsed sulud olid meeleheitlik katsetus viirust paremini mõista ja kontrolli alla saada. Tagantjärele tarkusena on aga selge, et see pakub lihtsalt mugava tausta järgmiseks korraks, kui valitsused oma haaret lubatust laiemaks ajavad. Kui COVID ähvardab tappa miljoneid, siis mida on valitsused valmis ette võtma, et likvideerida oht, mis nende väitel ähvardab miljardeid?
Poliitilised juhid on avastanud, et hirm paneb inimesi leppima ulatusliku vabaduste piiramisega, peaasi, et drakoonilised meetmed natukenegi turvatunnet tekitaks. Seega peavad nad tänaseks olema aru saanud ka sellest, milline võim neil käeulatuses on. See on võim, mida ei jäeta tulevikus ametnike ja bürokraatide poolt kindlasti kasutamata, et kehtestada sulud, mis panevad koroonapiirangute isikuvabaduste likvideerimise kahvatuma.
Kuula artiklit
Allikas: https://thehill.com/opinion/finance/592011-coming-soon-climate-lockdowns