Maailma suurimad majandused on takerdunud oma püüdlustes leppida kokku konkreetsetes sammudes kliimamuutustega võitlemiseks.
Ettevalmistavad kõnelused G-20 ametnike vahel ei toonud kaasa kokkulepet vähendada kivisöe toetusi või piirata metaani heitkoguseid. Puudus isegi konsensus netoemissioonide nullini viimise poole püüdlemiseks ning globaalse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini Celsiuse skaalal võrreldes tööstuse-eelse ajastuga, väidavad kolm asjaga kursis olevat inimest.
Hiina ja India, kaks maailma suurimat heitgaaside väljutajat ja kivisöe kasutajat, ei ole suutnud esitada kliimamuutustega võitlemiseks võetavaid uuendatud kohustusi.
Üks inimene kirjeldas läbirääkimisi kui katastroofi.
Kas nad on kõik ühtäkki keset fantastiliselt rappa läinud globaalse energiaturu situatsiooni taibanud, et nende eesmärgid on võimatud ning tohutu aja ja raha raiskamine ilma Hiina kindla pühendumiseta?
Hiina ja India, kaks maailma suurimat heitgaaside väljutajat ja kivisöe kasutajat, ei ole suutnud esitada kliimamuutustega võitlemiseks võetavaid uuendatud kohustusi.
Peagi toimuv ÜRO 26. kliimamuutuste konverents, mis on kannustatud eesmärgist jõuda 2050. aastaks netoemissioonide nullini, paistab seega olevat üks suur jututuba.
Uuringu kohaselt, mille autoriteks on üks endine Obama administratsiooni kliimapoliitika ametnik ning energia modelleerijad ja emissioonide eksperdid (lihtsalt leppige sellega), vastutab Hiina praeguseks 27% kogu maailma CO2 emissioonide eest, mida on rohkem kui väljutavad USA (11%), India (6,6%) ja 27 ELi liikmesriiki (6,4%) kokku.
Peagi toimuv ÜRO 26. kliimamuutuste konverents, mis on kannustatud eesmärgist jõuda 2050. aastaks netoemissioonide nullini, paistab seega olevat üks suur jututuba.
Nagu oleme varem märkinud, ületab Hiina kasvuhoonegaaside emissioon USA ja ülejäänud arenenud maailma koguemissioone…
„Aastal 2019 ei ületanud Hiina kasvuhoonegaaside kogused mitte ainult USA-d, mis on maailma suuruselt teine saastaja, moodustades 11% kogu maailma väljutatavatest heitgaasidest, vaid ületas esmakordselt ka kõigi arenenud riikide heitgaaside kogused. Kui me liitsime kokku kõigi OECD riikide ning 27 Euroopa Liidu liikmesriigi poolt tekitatud heitgaaside kogused, saime me tulemuseks 14 057 miljonit tonni CO2 2019. aastal, mida on 36 miljonit tonni vähem Hiina kogumahust,” vahendab Rhodium Group.
See paneb mõtlema, mida on üldse võimalik saavutada, arvestades, et Hiina ametnikud on G-20 saadikuid teavitanud sellest, et Xi ei plaani oktoobri lõpus Itaalias toimuvale tippkohtumisele kohale minna, mis diplomaatide sõnu tähendab seda, et tõenäoliselt ei ole teda oodata ka ÜRO kliimamuutuste konverentsile Glasgows.
See on üsna suur suunamuutus tema varasemast „pühendumusest”.
„Me peame pühenduma mitmepoolsele tegutsemisele,” on Xi hiljaaegu öelnud. „Hiina ootab koostööd rahvusvahelise kogukonnaga, kaasa arvatud USA-ga, et ühiselt arendada globaalset keskkonnajuhtimist.”
Hiina vastutab praeguseks 27% kogu maailma CO2 emissioonide eest, mida on rohkem kui väljutavad USA (11%), India (6,6%) ja 27 ELi liikmesriiki (6,4%) kokku.
Hiinat on tabanud tõsine energiakriis, mistõttu on nad nõudluse rahuldamiseks pidanud suurendama kivisöe tootmist (viies sellega küttesöe hinnad lakke), mistõttu on põhjust kahtlustada, et Xi jätab Glasgow reisi vahele, et seada „Hiina esikohale”.
USA kliimasaadik John Kerry hoiatas, et kahenädalased läbirääkimised võivad lõppeda sellega, et riigid ei jõua endiselt selliste heitgaasi koguste eesmärkideni, mille on seadnud need, kes soovivad kliimamuutuste probleemiga intensiivsemalt tegeleda.
„Loodetavasti jõuame me sellele väga lähedale,” on Kerryt tsiteeritud.
„Kuid seal saab olema lõhe /…/ me peame seda tunnistama ning me peame seda lõhet kasutama, et motiveerida end tegutsema nii kiiresti kui vähegi võimalik.”
Hiinat on tabanud tõsine energiakriis, mistõttu on nad nõudluse rahuldamiseks pidanud suurendama kivisöe tootmist, mistõttu on põhjust kahtlustada, et Xi jätab Glasgow reisi vahele, et seada „Hiina esikohale”.
Lauri Myllyvirta, @CREACleanAir juhtiv analüütik selgitab Hiina käitumist Twitteri postituste seerias:
„Kui teie teooria selle kohta, kuidas kliima soojenemine piiratakse 1,5 kraadini, oli see, et Xi lendab Glasgowsse, sõlmib kokkuleppe OECD riikidega, kus kõik kinnitavad 1,5 kraadile vastava emissioonide rajal püsimise kohustuse, ja lendab siis jälle koju, siis on mul teile halbu uudiseid.
Hiina CO2 emissioonide jätkuv kasv kuni käesoleva kümnendi lõpuni ei ole kohe kindlasti aktsepteeritav ning see tuleb Hiina läbirääkijatele selgeks teha. Aga Hiina ei plaaninudki kunagi „järele anda” ning nõustuda Glasgows varasema emissiooni tipu tähtajaga kui see, mille Xi ise välja on käinud.
Hiina otsustajate meelsuse muutmiseks läheb vaja palju rohkem survestamist, meelitamist ja võimu kui Glasgows kaamerate ette saamise pakkumine. Ning hoolimata sellest, kui palju võimu teil ka poleks, pole see kodumaiste kaalutluste kõrval midagi rohkemat kui üks tegur paljudest.
Lisaks peaks igaüks, kes mõistab Hiinat hukka selle eest, et ta keeldub minemast oluliselt kaugemale, enda käest küsima: „kas me ise oleme valmis osana kokkuleppest palju kaugemale minema” ja/või „kas meie endi praegused kohustused ületavad õigluse skaalal oluliselt Hiina pingutust.”
Ma tahan, et kogu kliimaprobleem saaks lahendatud sama palju kui iga teine inimene, aga see saab olema pika ja visa töö vili.
Viimase aasta ja pisut enama vältel oleme me näinud Hiinat, Lõuna-Koread, Jaapanit, Euroopa Liitu, Ühendkuningriiki ja USA-d aktsepteerimas süsinikuneutraalsuse eesmärki. See ei ole piisav, aga see on areng. Konsolideerige see, pange kokkuleppega mitte liitunud riigid nõustuma millegi sarnasega, tehke selgeks, et sellest veel ei piisa, ja liikuge uude aastasse.”
Allikas: Zerohedge