Ühendriikide uudistekanalile NBC antud intervjuus märkis Iraani välisminister, et iraanlased ei karda Ameerika invasioonivägesid, vaid ootavad neid, andmaks kallaletungijale vastulöök, milleks islamivabariik on valmistunud aastaid.
Araghchit usutles videosilla vahendusel NBC uudisteankur Tom Llamas, kes küsis Iraani välisministrilt järgnevat:
Tom Llamas: President Trump ei ole välistanud võimalust saata Iraani maaväed… kas te kardate Ühendriikide invastiooni?
Abbas Aragchi: Ei… me ootame neid.
Tom Llamas (nähtavalt hämmingus): Te ootate Ühendriikide maavägesid?
Abbas Aragchi: Jah. Me oleme kindlad, et me suudame Ameerika maavägedele vastu astuda ning invasioon tähendaks Ameerika armeele katastroofi.
Me oleme kindlad, et me suudame Ameerika maavägedele vastu astuda ning invasioon tähendaks Ameerika armeele katastroofi.
Abbas Aragchi, Iraani välisminister
Tom Llamas (jätkuvalt kohmetunud): Seega te ütlete, et Iraan on võimeline ja tahteline astuma Ühendriikide maavägede vastu.
Abbas Argachi: Me oleme selleks sõjaks veelgi enam valmistunud kui eelmise sõja puhul, mida te näete ka meie raketiarsenali kasvanud võimekusest. Me oleme oma õppetunnid saanud ja oleme valmis kõikideks stsenaariumiteks. Sealjuures ka maavägede invasioon – meie sõdurid on valmis kõigeks. Kui ma ütlesin, et me oleme selleks valmis, siis see ei tähenda, et me ise sooviksime sõda, kuid me oleme valmistunud kõikideks olukordadeks.
Samuti kinnitas Iraani välisminister, et nad ei ole kunagi palunud USA-lt vaherahu, märkides, et möödunud aastal Iisraeli ja USA poolt teostatud kallaletungi korral oli Iisrael osapooleks, kes palus vaherahu pärast 12-päevast tulelöökide vahetust.
Ameerika uudisteankur üritas seejärel omistada 171 väikelapse tapmist Iraani enda relvajõududele, spekuleerides võimaluse osas, kas veresauna ei võinud põhjustada Iraani enda defektne rakett.
Aragachi eitas spekulatsiooni resoluutselt, kinnitades, et 171 last tapeti rünnakus, mis oli teostatud kas USA või Iisraeli poolt. Lõppude lõpuks ei omagi Iraani välisministri sõnul tähtsust, kas laste massimõrv sooritati USA või Iisraeli rünnakus.
Aragchi sõnul ei pea Iraan ametisoleva Trumpi administratsiooniga diplomaatilisi läbirääkimisi mõttekaks, kuna Trumpi administratsioon näitas oma moraalset palet, olles teostanud läbirääkimisi pahauskselt, alustades Iraani ründamist, kui läbirääkimised olid käimas.
Aragchi sõnul ei pea Iraan ametisoleva Trumpi administratsiooniga diplomaatilisi läbirääkimisi mõttekaks, kuna Trumpi administratsioon näitas oma moraalset palet, olles teostanud läbirääkimisi pahauskselt, alustades Iraani ründamist, kui läbirääkimised olid käimas.
Iraani välisministri sõnul on iraanlaste eesmärgiks nende riigi vastu korraldatud kallaletung üle elada, märkides, et president Trumpi nõudmine, et tema määrab iraanlastele uue valitsuse, on vastuvõetamatu. “See, kes neid valitseb, on üksnes Iraani rahva otsustada, ilma, et ükski väline sekkumine oleks aktsepteeritav,” märkis Aragchi.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kuidas areneb USA ja Iisraeli poolne kallaletung Iraanile lähitulevikus, rääkimata keskpikast perspektiivist, on protsessi kätketud muutujate paljususe tõttu hetkel pea võimatu prognoosida. Võtmeküsimuseks, kas USA-l ning Iisraelil õnnestub Iraan purustada ning 92 miljonile iraanlasele uus kollaborantlik valitsus kehtestada ja/või riik tükkideks tükeldada, on küsimus Iraani rahva solidaarsusest ning vastupanuvõimest. Intensiivse pommituskampaania tagajärjena on ebatõenäoline, et järgnevate nädalate või kuude jooksul õnnestuks Iraanil isegi piiratud kontroll (mis piiraks USA ja Israeli lennuvägede operatsioone) oma õhuruumi üle säilitada.
Õhudominantsi saavutamine ei ole samas kindlasti küllaldane Iraani alistamiseks juhul, kui Iraani rahvas säilitab mitte üksnes kaitsetahte, vaid ka organiseeritud vastupanuvõime, muutes maainvasiooni Washingtonile poliitiliselt vastuvõetamatuks.
Ajalugu on näidanud, et Ühendriikidel puuduvad sisemised moraalsed barjäärid rünnatavate riikide suhtes teostatavate operatsioonide piiramiseks, kui piiravaks faktoriks võiks arvata rünnatavates riikides tapetud elanikkonna arvu. Browni Ülikooli poolt teostatud uuringu kohaselt suri Lähis-Ida riikides Ameerika Ühendriikide poolt pärast 2001. aastat teostatud sõdades 432 000 tsiviilisikut vahetus sõjategevuses ning 3,6-3,8 miljonit otsese sõjategevuse tagajärjena, viies Ühendriikide sõdade tõttu Lähis-Idas hukkunud tsiviilelanike arvu hinnanguliselt 4 100 000 inimeseni (võrdluseks, Ukraina sõja käigus oli 2025. aasta novembri seisuga ÜRO andmetel hukkunud 14 534 tsiviilisikut).
Ajalugu on näidanud, et Ühendriikidel puuduvad sisemised moraalsed barjäärid rünnatavate riikide suhtes teostatavate operatsioonide piiramiseks, kui piiravaks faktoriks võiks arvata rünnatavates riikides tapetud elanikkonna arvu. Browni Ülikooli poolt teostatud uuringus suri Lähis-Ida riikides Ameerika Ühendriikide poolt pärast 2001. aastat teostatud sõdades 432 000 tsiviilisikut vahetus sõjategevuses ning 3,6-3,8 miljonit otsese sõjategevuse tagajärjena, viies Ühendriikide sõdade tõttu Lähis-Idas hukkunud tsiviilelanike arvu hinnanguliselt 4 100 000 inimeseni (võrdluseks, Ukraina sõja käigus oli 2025. aasta novembri seisuga ÜRO andmetel hukkunud 14 534 tsiviilisikut).
Adrian Bachmann
Ent parafraseerides Ühendriikide sõdade lepitamatut kriitikut, Briti näitekirjanikku Harold Pinterit, on tegemist inimestega, kes ei ole olulised… kes ei ole kunagi olnud olulised ei elusalt ega tapetuna. Sama arusaama jätkumine tänasesse päeva on miskit, millest kõige värskemalt annavad tunnistust USA-Iisraeli rünnakus tapetud 171 lapse surnukehad.
Ent erinevalt iraanlastest on Ameerika ja Iisraeli elud väärtuslikud, mistõttu on ebatõenäoline, et väärtuslikku verd väärtusetu vastu oldaks valmis vahetama isegi suhtega kümme ühe vastu. Kas sada ühe vastu oleks piisav vereohver, sõltub siinkohal hukkunute absoluutarvust.
Sestap on loogiline, et Ühendriikide ja Iisraeli poolt eelistatud menetluseks Iraani alistamisel pommituskampaania järgselt on sütitada paljurahvuselises riigis kodusõda, millel oleks potentsiaali pillutada Lähis-Ida suurima riigi elanikkond üksteise vastu etnilis-religioosseid ning poliitilisi lõhesid mööda. Väidetavasti toimetavad Ühendriikide eriteenistused juba antud eesmärgi nimel, üritades kasutada selleks Iraani suurimaks vähemusrahvuseks olevaid kurde.
Seega sõltub Iraani riigi püsimine ultimatiivselt küsimusest, kas väline rünnak liidab islamivabariigi elanikkonna tugevamini ühte, või lükkab välisvaenlase-vastase võitluse asemel üksteise vastu. Tegemist on strateegiaga, mis on oma süvaolemuselt diaboolne, viitamaks saatanlike jõudude modus operandi‘le, milleks on lõhestamine ning tükkideks rebimine (kreekakeelsest sõnast diabolos, mis tähendabki lõhki rebimist).
Seega sõltub Iraani riigi püsimine ultimatiivselt küsimusest, kas väline rünnak liidab islamivabariigi elanikkonna tugevamini ühte, või lükkab välisvaenlase-vastase võitluse asemel üksteise vastu.
Adrian Bachmann
Kas USA ning Iisraeli poolt viljeletud puruks kiskumise diaboolne mehaanika osutub Iraanis samaväärselt edukaks, nagu see Liibüa ja Süüria puhul ennast tõestas, selgub ilmselt mitte kuigi kauges tulevikus, muutes nii õnnestumise kui ebaõnnestumise korral globaalset jõudude vahekorda rohkem kui ükski sündmus külma sõja järgsel epohhil.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: VanderWolf Images/Shutterstock.com