Viimaste aastate maailma julgeolekuolukorra teravnemised on näidanud, et globaalset rahandus-, majandus- ja kaubandussüsteemi ohustavate pingete eskaleerudes käitub praktiliselt ainsa kindla finantsvarana jätkuvalt füüsiline kuld, samas kui alternatiivse turvavarana välja pakutud krüptovaluutade väärtus langeb koos teiste virtuaalsete finantsvaradega.
Viimane episood, mis ilmestab kulla ja krüptovaluutade hindade vastassuunalist liikumist ning erinevat võimet pakkuda rikkuse turvamise funktsiooni, leidis aset käesoleva aasta oktoobris vahetult pärast Iraani raketilööke Iisraelile, mis tõid maailma finantsturgude osaliste silme ette perspektiivi laiemast regionaalsest ning potentsiaalselt ka globaalsest sõjast.
Alljärgnev graafik näitab, mis juhtus kulla ning Bitcoini hindadega 1. oktoobril, pärast seda kui maailmaturgudele jõudsid teated Iraani ulatuslikust raketirünnakust Iisraeli vastu. Nagu Iraani raketilöögile järgnevatest turgude liikumistest nähtub, liikusid kulla ning Bitconi hinnad koheselt vastassuunaliselt, kusjuures kulla hind kasvas ligi 1,5%, samas kui Bitcoini hind langes ligi 3% võrra niipea, kui perspektiiv sõja eskaleerumisest jõudis maailma finantsturgude osaliste teadvusesse.
Oktoobris aset leidnud intsident ei ole ainukordseks erandiks, kuna Bitcoini hind on langenud ka varemalt niipea, kui julgeolekuolukord maailmas on teravnenud. Analüütikud on tähele pannud, et Bitcoini hind liigub 0.88 faktoriga korrelatsioonis USA tehnoloogiaettevõtete poolt domineeritud NASDAQ 100 börsiindeksiga, mis viitab asjaolule, et Bitcoini omanike baas kattub suuresti tehnoloogiahiidudesse ja novaatorlikku tehnoloogiasse laiemalt usku omavate investorite segmendiga.
Adrian Bachmanni kommetaar:
Kui krüptovaluutad eesotsas Bitcoiniga omaksid tõepoolest turvavara funktsiooni, mille järgi nõudlus finantssüsteemi jätkupidevat toimimist ähvardavate kriiside korral kasvaks, tõuseks krüptovaluutade hind sarnaselt kullaga olukordades, kus rahasüsteemi tavapärase toimimise eeltingimuseks olev rahu oleks tõsiselt ohustatud. Ent nagu Iraani-Iisraeli vastasseisu kõrgpunktid on viimastel aastatel demonstreerinud, ei ole see paraku asjade tegelik seis ning globaalset finants- ja majandussüsteemi ähvardavate tõsiste kriiside korral käitub Bitcoin sarnaselt teiste spekulatiivsete finantsvaradega.
Kui krüptovaluutad eesotsas Bitcoiniga omaksid tõepoolest turvavara funktsiooni, mille järgi nõudlus finantssüsteemi jätkupidevat toimimist ähvardavate kriiside korral kasvaks, tõuseks krüptovaluutade hind sarnaselt kullaga olukordades, kus rahasüsteemi tavapärase toimimise eeltingimuseks olev rahu oleks tõsiselt ohustatud. Ent nagu Iraani-Iisraeli vastasseisu kõrgpunktid on viimastel aastatel demonstreerinud, ei ole see paraku asjade tegelik seis ning globaalset finants- ja majandussüsteemi ähvardavate tõsiste kriiside korral käitub Bitcoin sarnaselt teiste spekulatiivsete finantsvaradega.
Adrian Bachmann
Kuigi krüptovaluutad on igale finantsvabadust ning vabadust laiemalt hindavale inimesele jätkuvalt teretulnud varaliigiks, on nende olemusse kodeeritud tõsiasi, et tegemist on varaliigiga, mille väärtus on täielikult sõltuv kompleksse infotehnoloogilise taristu toimimisest. Lisaks sellele ka usaldusest virtuaalvara vastu, mis on eksisteerinud varaliigina vähem kui üks inimpõlv, mis ei ole vähimalgi määral võrreldav kulla ning väärismetallidega, mis on toiminud kolmandatest osapooltest sõltumatu varaliigina aastatuhandeid ning mille puhul on teada, et tegemist on ainsa kõrglikviidse varaga, mis säilitab (ning tõenäoliselt ka kasvatab) oma väärtust olukordades, kus kogu finantsringlust võimaldav tehnoloogiline ning juriidiline raamistik on löögi all.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: