Ungari riigipea Viktor Orbáni hinnangul on Euroopa Liit otsustanud astuda majanduslikku “külma sõtta”, mille tagajärjeks saab olema kontinendi majanduse hääbumine, mis käib taktsammu rahvusriikide hävinemisega Euroliidu sisserändepoliitika tulemusena.
Orbán rõhutas raadiosaates „Tere hommikust, Ungari!“ antud intervjuus oma valitsuse pühendumist Ungari rahva majandusliku heaolu tagamisele läbi “majandusliku neutraliteedi” viljelemise poliitika.
„Kui me täidame oma programmi õigesti… suudame suurendada majanduse tulemuslikkust 3-6 protsenti, mis tähendab inimeste jaoks reaalsete sissetulekute kasvu,“ märkis Orbán, lisades, et tema poliitika eesmärk on kaitsta Ungari huve üha keerulisemaks muutuvas ülemaailmses kaubanduskeskkonnas.
Orbán hoiatas, et Euroopa Liit on alustanud „majanduslikku külma sõda“, mis ei ohusta mitte üksnes Ungarit, vaid kogu Euroopat. Ungari riigipea märkis, et „Kui maailmakaubandus on halvatud, muutub ka toodete müümine raskemaks, mis päädib paratamatult leibkondade sissetuleku selge langusega.”
Rõhutades Ungari tugevat majanduskasvu, märkis Orbán, et mitmed majandussektorid, sh turism, on Ungaris õitsema löönud ning ka riigi toiduainetööstus on tugevas seisus. Ungari peaminister tunnistas, et riigi autotööstus on läbimas raskeid aegu, ent avaldas lootust, et sõidukite tootjate olukord paraneb peagi.
Rääkides Ungari majanduslikust arengust alates 2010. aastast, märkis Orbán, et „täna leidub Ungaris kõigil tööd ning tegelikult on meil Ungaris praegu rohkem töökohti kui inimesi, kes suudavad ja soovivad neid täita.” Orbán rõhutas ka riigi palgakasvu säilitamise tähtsust, aitamaks ungarlastel tulla toime inflatsiooniga. Ungari valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta riigi elanike keskmine palk 2-3 aasta jooksul 2490 euroni.
Sisserändajate küsimuses võttis Orbán karmi seisukoha, hoiatades, et kontrollimatu immigratsioon viib Euroopa Liidu kokkuvarisemiseni. „Euroopa majandus sureb, kuid enne seda laguneb see rände tõttu,“ sõnas ta, kinnitades Ungari valitsuse pühendumist rangele piirikontrollile ja EL-i rändepoliitika vaidlustamisele.
Orbán vihjas ka poliitilistele muutustele Euroopas, tuues esile Vabaduspartei edu Austrias ja “Alternatiiv Saksamaale” partei tõusu Saksa Liiduvabariigis – mõlemad arengud on Orbáni sõnul selged märgid kasvavast rahulolematusest ELi rändepoliitikaga.
Budapest on juba pikemat aega Brüsseliga tülis olnud ning Euroopa Komisjon on algatanud menetluse Ungari valitsuse vastu, kuna riik keeldub täitmast EL-i “rändepakti”, mis kohustab liikmesriike võtma vastu Brüsselist kvoodi alusel määratud hulga immigrante. Riigid, mis keelduvad Brüsseli diktaati täitmast, peavad oma isepäisuse eest maksma trahvi. Orbáni valitsus pole aga tänini Euroliidu survele allunud, lubades muuhulgas saata sisserändajad Ungarist bussidega otse Brüsselisse.
Julgeolekuolukorda puudutades väljendas Orbán muret ülemaailmse ebastabiilsuse, eelkõige aga Lähis-Idas toimuva konflikti pärast. „See, mis seal toimub, võib mõjutada julgeoleku seisukohast ka meid,“ märkis Ungari riigipea, selgitades, et nende murede käsitlemiseks on kokku kutsutud riiklik julgeolekukabinet.
Lõpetuseks rõhutas Ungari riigipea perekondade toetamise tähtsust, selgitades, et „kui on olemas lapsed, siis on olemas ka tulevik,” ning lubas, et järgmisel aastal kahekordistatakse Ungaris lastega perede maksukoormuse vähendamise meetmeid, mis on osa laiematest jõupingutustest Ungari demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja elatustaseme parandamiseks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Viktor Orbáni isikus demonstreerib Ungari kogu maailmale, kuidas ka globaalsete võimuvõrgustike lakkamatu surve tingimustes on võimalik omada selgroogu seista sirgeselgselt oma rahva huvide eest. Veelgi enam, tehes seda viisil, mis on väärikas ning mis ei teostu kolmandate rahvaste õiguste arvelt. Küll aga teatud globaalset valitsemist taotleva seltskonna “huvide” ning täpsemalt amoraalsete huvide arvelt.
Siin peitub ka põhjus, miks Orbáni valitsuse poliitika on tänini olnud välismaal samaväärselt nii imetletud kui vihatud, sõltuvalt sellest, kes Ungari isemeelset poliitikat tõlgendab ning kelle jaoks on idee iseseisvast Ungarist – või mis tahes suveräänsest rahvusriigist – kas imetluse või hävitamise objektiks.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Frederic Legrand – COMEO/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: