Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Euroopa Parlamendi maksukomisjoni esimees tegi ettepaneku luua tsentraliseeritud vararegister, mida kasutataks kõigi EL-i kodanikele kuuluvate varade arvele võtmiseks. Register hõlmaks nii eraisikute kui ka äriühingute varasid.
Kõnealune vararegister oleks „kõikehõlmav andmebaas, mis peaks arvet kodanike omandis olevate erinevate varade üle“ ning registri loomise vajaduse ettekäändeks tuuakse terrorismi rahastamise ja rahapesu vastu võitlemine. Arutelud varade registri loomise üle ulatuvad vähemalt 2021. aastasse, mil Euroliit püüdis üles leida ja külmutada sanktsioneeritud Vene oligarhide vara.
Registri loomise vajaduse ettekäändeks tuuakse terrorismi rahastamise ja rahapesu vastu võitlemine.
Hetkel viib Euroopa Liit läbi teostatavusuuringut eesmärgiga määrata kindlaks andmebaasiga seotud täpsemad üksikasjad. On kõlanud ettepanekuid, et register hõlmaks ainult neid inimesi, kelle sissetulekute või varade väärtus ületab teatava summa. Nivooks, mida on hetkel välja pakutud, on 200 000 Eurot, mille ületamise korral hakkaks eurobürokraadid inimese ja ettevõtte vara monitoorima.
Varade hulka, mis võidakse registrisse kanda, kuuluvad pangakontod, kinnisvara, sõidukid, kunstiteosed, väärismetallid, väärtpaberid, krüptovaluutad jms, kuid täpsed avalikustatavad varad sõltuvad teostatavusuuringu tulemustest.
Varade hulka, mis võidakse registrisse kanda, kuuluvad pangakontod, kinnisvara, sõidukid, kunstiteosed, väärismetallid, väärtpaberid, krüptovaluutad jms, kuid täpsed avalikustatavad varad sõltuvad teostatavusuuringu tulemustest.
Võtmekomponendiks kogu plaani juures on leida viis, kuidas ühendada olemasolevad andmed, mida iga liikmesriik kõigi oma kodanike rahaliste vahendite kohta kogub, üheks keskseks andmebaasiks, mida iga teise liikmesriigi asutused kasutada saaksid.
Paljud kriitikud on seadnud kahtluse alla registri väljatöötamise tegelikud motiivid. Lõppude lõpuks väldiksid rahapesijad ja terroristid lihtsalt oma varadest registrile teatamist, samal ajal kui seaduskuulekad eurooplased peaksid kulutama oma ressursse aruandluskohustuse täitmise aeganõudvale protsessile.
Privaatsus ja andmekaitse on ohus
Andmekaitse on samuti suur probleem ning paljud on seadnud kahtluse alla registri loomise õiguspärasuse. Register oleks muuhulgas atraktiivne sihtmärk küberkurjategijatele ja riigi poolt sanktsioneeritud häkkeritele ning andmete lekkimine võib olla kasulik kõigile alates varastest kuni ajakirjanike ja isegi abielupartneriteni, kes läbivad lahutusmenetlust. Häkkerid, kes pääsevad ligi üksikasjalikule finantsteabele, võivad muude kuritegude hulgas korraldada ka ulatuslikke pettusi ja identiteedivargusi. Andmekaitse rikkumised võiksid seevastu mõjutada isegi ülemaailmseid finantsturge.
On kahtlus, et varade andmebaasi võidakse kasutada peagi Euroopa kodanikele täiendavate maksude kehtestamise eesmärgil.
On kahtlus, et varade andmebaasi võidakse kasutada peagi Euroopa kodanikele täiendavate maksude kehtestamise eesmärgil. See võib mitte üksnes sillutada teed kogu Euroopa Liitu hõlmava “varamaksu” kehtestamisele, vaid registrit võidakse kasutada ka selleks, et keelata inimesi kriminaalkorras tulevikus keskpanga digivaluutade hulka mittekuuluvaid krüptovaluutasid ostmast.
Inimesed kaotavad õigusi kuritegevuse ennetamise ettekäändel
Euroopa Maksumaksjate Liidu president Rolf von Hohenhau hoiatas: „Kui kodanikud seda plaani toetavad, kaotavad nad bürokraatliku tagaukse kaudu kõik oma isiklikud õigused. Rahapesu tõkestamise ettekäändel muudetaks kõik Euroopa kodanikud sisuliselt kahtlusalusteks.“
Rahapesu tõkestamise ettekäändel muudetaks kõik Euroopa kodanikud sisuliselt kahtlusalusteks.
Euroopa Maksumaksjate Liidu president Rolf von Hohenhau
Adrian Bachmanni kommentaar:
On teod. Ning tegudel on tagajärjed ning neid esile kutsuvad motivatsioonid. Välja pakutud tsentraalregistri loomise tagajärjeks ei oleks ei rohkemat ega vähemat kui kõikide Euroopa Liidu kodanike materiaalse vabaduse ning privaatsuse täielik likvideerimine. Tegemist on tagajärjega, millesse kätketud kurjus, mis tõukaks 99,999% Euroopa Liidu kodanikest faktiliselt pärisorja staatusesse, ületab sedavõrd ülekaalukal määral kasuteguri pärssida 0,0001% kurjategijate tegevust, et muuta seaduse ametlik õigustus absurdseks igale inimesele, kelles on säilinud kõige elementaarsem kainemõistuslik moraalne proportsioonitaju.
Välja pakutud tsentraalregistri loomise tagajärjeks ei oleks ei rohkemat ega vähemat kui kõikide Euroopa Liidu kodanike materiaalse vabaduse ning privaatsuse täielik likvideerimine.
Vabadest inimestest koosnevale ühiskonnale on omane, et kodanikud teavad riigiaparaadi kohta peaaegu kõike, samas kui riigi õigused toppida oma nina kodanike ellu on minimaalsed, rangelt seadusega piiratud ning karmilt karistatavad ametnike isikliku vastutuse raames, juhul kui mõni anonüümne bürokraat peaks riigimasina kolossaalset jõuõlga jõuetu üksikisiku vastu kuritarvitama.
Vabadest inimestest koosnevale ühiskonnale on omane, et kodanikud teavad riigiaparaadi kohta peaaegu kõike, samas kui riigi õigused toppida oma nina kodanike ellu on minimaalsed.
Totalitaarsele ühiskonnale on seevastu omane, et loendamatutesse vägivalla ähvardusel kehtestatavatesse aruandekohustustesse köidetud inimesed on totaalset võimu omava riigimasina täieliku monitoorimise ja kontrolli all, omamata ise ei läbivaadet ega kontrolli masinavärgi suhtes, mis nende üle võimutseb.
Oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus hiiglaslike tsentraalsete – nii riiklike kui ka eraõiguslike –võimuaparaatide (pangad, sotsiaalmeediahiiud jms institutsioonid) kontroll “vaba Läänemaailma” inimeste elude üle on kasvanud sedavõrd lämmatavaks, et muuta igasugused loosungid “vabast demokraatlikust ühiskonnast” ning “euroopalikest väärtustest” iseenese paroodiaks.
Oleme tänaseks jõudnud olukorda, kus hiiglaslike tsentraalsete – nii riiklike kui ka eraõiguslike –võimuaparaatide (pangad, sotsiaalmeediahiiud jms institutsioonid) kontroll “vaba Läänemaailma” inimeste elude üle on kasvanud sedavõrd lämmatavaks, et muuta igasugused loosungid “vabast demokraatlikust ühiskonnast” ning “euroopalikest väärtustest” iseenese paroodiaks.
Ent paraku on igale ühiskonnatüübile omane ka selle ühiskonna loomulikuks algosakeseks olev inimtüüp. Vabadust pühaks arvavad inimesed loovad vabad ühiskonnad – orjameelsed inimesed seevastu lepivad türannia kui asjade loomuliku korraga.
Vabale inimesele on elu türannias samavõrd eemaletõukav kui orjameelsele inimesele on heidutav mõte vabast ühiskonnast, kus maksimaalse isikliku vabaduse hinnaks on maksimaalne isiklik vastutus. Orjameelsele inimesele on alati heidutav mõte tõelisest meritokraatiast – ühiskonnast, kus elus edasi jõudmiseks ei piisaks enam pelgalt võimu ees kõige innukamast antud hetkel kohustuslikeks kuulutatud ideoloogiliste loosungite välja hüüdmisest.
Orjameelsele inimesele on alati heidutav mõte tõelisest meritokraatiast – ühiskonnast, kus elus edasi jõudmiseks ei piisaks enam pelgalt võimu ees kõige innukamast antud hetkel kohustuslikeks kuulutatud ideoloogiliste loosungite välja hüüdmisest.
Viimati mainitud teguviis on kõikides ühiskondades ja kõikidel ajastutel olnud ambitsioonikate keskpärasuste kõige lihtsam edenemise viis positsioonidele, mis ei ole tegelikkuses nende võimetele kohased. Kui ühiskond jõuab punktini, kus kõik võtmepositsioonid on mehitatud vastava inimtüübi poolt, on oodata ühiskonna totaalset kokkuvarisemist. See on paraku moraalne konditsioon, milleni praktiliselt kõik Euroopa riigid on tänaseks jõudnud.
Mõistagi suudab üksikisik suure masinavärgi vastu vähe. Ent kogumis on ajalooliselt piisanud 3-4% vabadusmeelsete inimeste koordineeritud tegevusest, et võitmatuna tunduvate türanniamasinate hammasrattad kokku jooksutada, kusjuures 96-97% passiivsete inimeste kolmekümnekordne ülekaal ei oma tumma masina ajalooliste protsesside suunamisel mingisugust tähtsust.
Mõistagi suudab üksikisik suure masinavärgi vastu vähe. Ent kogumis on ajalooliselt piisanud 3-4% vabadusmeelsete inimeste koordineeritud tegevusest, et võitmatuna tunduvate türanniamasinate hammasrattad kokku jooksutada, kusjuures 96-97% passiivsete inimeste kolmekümnekordne ülekaal ei oma tumma masina ajalooliste protsesside suunamisel mingisugust tähtsust.
Antud tõsiasja on tõestanud viimaste aastasadade edukaid ülestõuse ja ühiskondlikke reforme uurinud ajaloolaste ning võimuteoreetikute uurimused. Seega on ka täna küsimus selles, kas eurooplaste seas on säilinud veel 3-4% vapraid ning põhimõttelisi inimesi, kes söandaksid türannia kehtestamise programmidele vastu hakata. Viimaste alla võib liigitada varade monitoorimise plaane, isikliku raha käsutamise piiranguid (oleme tänaseks jõudnud punkti, kus inimeste raha ei ole enam faktiliselt nende, vaid pigem panga omand, mida on lubatud kasutada üha kitsamates piirides ja määratud viisidel), kõikvõimalikke “vihakõne” egiidi all teostatavaid hirmuõhkkonna loomise ning sõnavabaduse surmamise programme ning muud sellist.
Miinimumprogramm, mis on antud igale inimesele moraalse kohustusena ühiskondliku ülekohtu ja kurjusega silmitsi seistes, seisneb aga keeldumises vähimalgi määral aidata isiklikult kaasa ülekohtu ja kurjuse levikule. Antud juhul piisaks kajastatud ettepaneku otsesest ja avalikust tunnistamisest moraalse kurjusena kui kava peaks teostamisküpsemasse faasi jõudes muutuma ühiskondliku diskussiooni objektiks.
Ultimatiivselt peaks koletu plaani välja töötanud bürokraadid, kes moodustavad vaevu miljondiku Euroopa elanikkonnast kandma vastust sadade miljonite eurooplaste ees, kelle vabadusi nende võimusõge plaan on mõeldud likvideerima.
Ultimatiivselt peaks koletu plaani välja töötanud bürokraadid, kes moodustavad vaevu miljondiku Euroopa elanikkonnast kandma vastust sadade miljonite eurooplaste ees, kelle vabadusi nende võimusõge plaan on mõeldud likvideerima.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: canbedone/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: