UUENDATUD (AUDIOLUGU) – Tänaseks on võimu ainsaks eesmärgiks riisuda teie vara ja vabadus

Neil Oliver

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

Neil Oliver on šoti ajaloolane, ühiskonnakriitik ning Ühendkuningriigi mitmete hinnatuimate telesaadete autor ja saatejuht. Olles palju aastaid Briti peavoolumeedias tuntust kogunud, on Oliver viimastel aastatel omandanud kompromissitult julge ja võimukriitilise maailmavaate ning pühendanud oma loomingulise tegevuse suuresti ühiskonna topeltstandardite ja “kohustuslike valede” paljastamisele. Järgnevas mõtiskelus arutleb Oliver, kuidas võim on tänaseks muundunud masinlikult ebainimlikuks inimeste kurnamise ning nende viimaste vabaduse riismete elimineerimise aparaadiks…

Olen viimastel aastatel hakanud üha enam huvi tundma tavaõiguse ja loomuseaduse vastu. Ma ei ole mingi ekspert, kuid olen neil teemadel omajagu lugenud ja targemate inimestega vestelnud. Olen tänaseks jõudnud arusaamani, et kogu tavaõigus on suuresti kokku võetav ühe põhimõttega, milleks on väga selge käsk “ära varasta”. Ära varasta… kellegi teise asju, abikaasat, õigusi, vabadusi… See on keelatud. See on loomuseadus. Senikaua, kui sa ei varasta ega tekita tahtlikult kahju ühelegi inimesele või tema varale, on sul õigus ja vabadus oma asju ajada nii, nagu sa ise paremaks arvad. Sedasi kõlab iidne arusaam üksikisiku puutumatusest.

Tegelikult ei tohiks inimesi maksustada, jälgida, räsida, torkida, psühholoogiliselt manipuleerida, kohustuste koorma alla panna… Kõik selles loetelus sisalduv on tavaõiguse rikkumine ja päris kindlasti vastuolus loomuseadusega. Valitsused teavad seetõttu, et nad tegutsevad igas valdkonnas tegelikult loomuõigusevastaselt. Nad käituvad teadlikult viisil, mis on vastuolus asjade loomuliku moraalse korraldusega.

Tegelikult ei tohiks inimesi maksustada, jälgida, räsida, torkida, psühholoogiliselt manipuleerida, kohustuste koorma alla panna… Kõik selles loetelus sisalduv on tavaõiguse rikkumine ja päris kindlasti vastuolus loomuseadusega. Valitsused teavad seetõttu, et nad tegutsevad igas valdkonnas tegelikult loomuõigusevastaselt. Nad käituvad teadlikult viisil, mis on vastuolus asjade loomuliku moraalse korraldusega.

neil oliver

Valitsus kasutab politseid poliitilistel eesmärkidel sisuliselt oma kaikameestena. See on tragöödia ja ma ei kasuta seda sõna sugugi kergekäeliselt. Üks kõige fundamentaalsemaid probleeme peitub minu hinnangul selles, et võimu haaranud inimesed ei hooli enam vähimatki ülejäänud inimestest. Mis on hullemgi veel – nad põlgavad masse varjamatult ja see mõjutab omakorda kõike, mida me elanikkonnana kogeme. Me ei meeldi neile ja päris kindlasti nad ei hooli meist. Seadusi luuakse meie kahjuks ja see kõik ei ole üldsegi juhuslik, vaid see ongi nii planeeritud. Seadusandlust kujundavad ja suruvad elanikele peale isikud, kellele ei meeldi inimesed. Sellest aru saamine on minu meelest üks kõige olulisemaid eeltingimusi, mis on tarvilik praeguse asjade seisu mõistmiseks maailmas.

Võimudes ei leidu enam üldse empaatiat. Võimukoridorides on toimunud ajapikku mingit sorti puhastus ja igasugune respekt üksikisiku suhtes, vähimgi empaatia teiste suhtes, eriti nende osas, kes sulle endast mingit ohtu ei kujuta ja kel läheb halvemini kui sul – see kõik on tänaseks haihtunud. Alles on jäänud vaid põlgus, usaldamatus ja halvakspanu elanikkonna suhtes.

Inimesed, kes on tippu trüginud, tegutsevad tänasel päeval üksnes oma isikliku autoriteedi, kontrolli ja jõukuse suurendamise nimel. Kui keegi veel elab illusioonis, et riigiasutused on heatahtlikud või mingilgi moel pühendunud inimeste eest hoolitsemisele ning meie elu parendamisele või kasvõi lihtsalt meil rahus olla laskmisele, siis see on puhas soovmõtlemine.

Inimesed, kes on tippu trüginud, tegutsevad tänasel päeval üksnes oma isikliku autoriteedi, kontrolli ja jõukuse suurendamise nimel. Kui keegi veel elab illusioonis, et riigiasutused on heatahtlikud või mingilgi moel pühendunud inimeste eest hoolitsemisele ning meie elu parendamisele või kasvõi lihtsalt meil rahus olla laskmisele, siis see on puhas soovmõtlemine.

neil oliver

Politsei korruptsioon on siinkohal üks oluline näide sellest, aga sugugi mitte ainus. Sa päriselt lihtsalt ei meeldi neile ja nad ei usalda sind ja nad tahavad sul 24/7 silma peal hoida, sest nad arvavad, et võid äkki oma olukorda kuidagi parandada ja seda ei saa ükski võim endale lubada.

Alguses, kui igale poole alles hakati kaameraid paigaldama, arvasid osad inimesed, et kuna nad ei tee ju midagi kurja, siis pole sellest midagi, kui neid filmitakse. Ent vaadakem tänapäeval, kuhu on jõudnud selle jälgimistehnoloogia haarde ulatus. Vaadake videovalve levikut ja esitage endale lihtne küsimus… seda kõike tehti ju teie “turvalisuse” parandamiseks. Seega… kas te tunnete ennast tänapäeval turvalisemalt kui 20 aastat tagasi?

Ent vaadakem tänapäeval, kuhu on jõudnud selle jälgimistehnoloogia haarde ulatus. Vaadake videovalve levikut ja esitage endale lihtne küsimus… seda kõike tehti ju teie “turvalisuse” parandamiseks. Seega… kas te tunnete ennast tänapäeval turvalisemalt kui 20 aastat tagasi?

neil oliver

Ärgem unustagem veel ühte väga olulist tõsiasja… Valitsusel ei ole tegelikkuses sentigi oma raha. Meie maksame valitsusele. See raha, millest valitsus toitub, on teiste inimeste tööga loodud – see on ainus viis, kuidas rikkus tekib. Seega kõik kulutused, mida valitsus teeb, on sinu raha eest või raha eest, mida valitsus ootab, et sa teeniksid, et nemad saaks selle endale võtta. Kuna meie maksame neile, siis on nemad meie teenijad või muidu poleks neid üldse olemas.

Kogu ühiskondlik võimusüsteem on tänaseks moraalselt täiesti perverteerunud. Suhted riigi ja kodaniku vahel on pea peale pööratud, kuna meie peaksime valitsusest kõike teadma ja nemad ei peaks meist midagi teadma. Tegelikkuses on see kõik aga täpselt pahupidi. Meie oleme eraisikud ja nemad on avalikud teenistujad, meie oleme kasum ja nemad on deebit. Ja ometi loovad nemad tingimusi ning salatsevad kõigis oma tegudes.

Kogu ühiskondlik võimusüsteem on tänaseks moraalselt täiesti perverteerunud. Suhted riigi ja kodaniku vahel on pea peale pööratud, kuna meie peaksime valitsusest kõike teadma ja nemad ei peaks meist midagi teadma. Tegelikkuses on see kõik aga täpselt pahupidi.

neil oliver

Paljud inimesed on tänasel päeval endast väljas Maailma Terviseorganisatsiooni tehtud muudatuste pärast rahvusvahelistes tervishoiuregulatsioonides. Vaatan seda, nagu paljud teisedki, ränga riikliku iseseisvuse ja inimeste õiguste rikkumisena. Leidub organisatsioone, kel oli südikust teabevabaduse nõude alusel uurida, kes Ühendkuningriigist nendes läbirääkimistes osaleb, ehk teisisõnu, kes meid sinna Genfi esindama läheb. Valitsus vastas seepeale ülbelt, et me ei ütle seda teile. Riik on tänaseks moondunud punktini, kus me ei või teada isegi seda, kes on see avalik teenistuja, kellele meie maksame ja kes osaleb meie nimel rahvusvahelistes aruteludes, mille tulemused võivad meie olukorda pöördumatult tundmatuseni muuta. Valitsus ütleb, et teil ei ole õigust seda teada ja jutul lõpp. See on kogu loomuliku korra pahupidi pööramine.

Üle maailma väidavad valitsused lakkamatult, et nad on “avatud”, ent ometi salatsevad nad absoluutselt kõiges. On üks teine institutsioon, mis tegutseb täpselt sama mustri alusel – maffia. Omerta – vaikimisvanne – on see, mis sellegi organisatsiooni ühte liidab ja välismaailmast eraldab. Lääne valitsustest on tänapäeval saanud seega kuritegelikud sündikaadid, klannid, kes teevad koostööd ärihiidude, sh pankadega. Klaus Schwab Maailma Majandusfoorumist nimetab seda moodustist “sidusgruppide kapitalismiks”, aga tegelikult on see pelgalt fašism ja meil on tegemist labaste kurjategijatega, kes tegutsevad valdava enamuse elanikkonna parimate huvide vastu. Selline on maailm, milles nüüdseks elame – on aeg reaalsusele silma vaadata.

Riik on tänaseks moondunud punktini, kus me ei või teada isegi seda, kes on see avalik teenistuja, kellele meie maksame ja kes osaleb meie nimel rahvusvahelistes aruteludes, mille tulemused võivad meie olukorda pöördumatult tundmatuseni muuta.

neil oliver

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

“Tarvidus käibib õigustusena igale inimeste õiguste otsas tallamisele… see on türannide lemmikargument ning orjade peamine usutunnistus.” Sellisena resümeeris inimese loomuomaste vabaduste põrmu tallamist valitsuse masinavärgi poolt William Pitt, Ühendkuningriigi peaminister 18. sajandi lõpul.

Nagu näha, ei ole inimloomus 200 aasta jooksul muutunud. Hirm ja enesealalhoiuinstinkt karja keskel, mis trumpab üle individuaalse südametunnistuse, on alati olnud mehhanismiks, mis võimaldab tühisel vähemusel kinnistada oma võimu tagasihoidliku mõistmisvõime ning veelgi tagasihoidlikuma vaprusega masside üle.

Hirm ja enesealalhoiuinstinkt karja keskel, mis trumpab üle individuaalse südametunnistuse, on alati olnud mehhanismiks, mis võimaldab tühisel vähemusel kinnistada oma võimu tagasihoidliku mõistmisvõime ning veelgi tagasihoidlikuma vaprusega masside üle.

adrian bachmann

Ultimatiivselt on peaaegu iga valitsus läbi ajastute olnud hirmuvalitsus, mis sunnib masse tegudele ja tegudest hoiduma mitte sisimas tunnetatud headuse ajendil, vaid käskudena peale sunnitust hoidumisele järgneva karistuse kartuses. Üksnes erandlikel epohhidel – ärkamisaegadel – on individuaalne südametunnistus olnud autentselt harmoonias avalikult välja käidud kollektiivse tahtega, milles mina saab osa võtta “meiest” ning tunda kollektiivses vabaduses individuaalse vabaduse väljendust. Elame lootuses, et meie silmad veel sellist uuestisündi näha saaksid.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Esifoto: Catenca/Shutterstock.com