AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Ameerika Ühendriigid jäävad Venemaa energiasanktsioonide juurde seni, kuni Putin jätkab oma sõda Ukrainas, ning Washingtoni eesmärgiks on vähendada Moskva energiakandjate ekspordist saadavat tulu 2030. aastaks poole võrra, tõdes USA kõrge ametnik usutluses Briti majandusväljaandele Financial Times.
MEELESPEA: Kuna Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel, siis juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
“Sanktsioonid on midagi, millest me peame kinni pidama veel aastaid – vähemasti senikaua, kuni Putin jätkab seda sõda,” ütles Ameerika Ühendriikide energeetika asevälisminister Geoffrey Pyatt Financial Times`ile.
USA on juhtinud G7 ja EL-i jõupingutusi, kehtestamaks sanktsioone ja embargosid Venemaa toornafta ja kütuse ekspordile. Venemaa toornafta hinna ülempiiriks seatud 60 dollarit barreli kohta sätestab, et Venemaa toornaftatarned kolmandatesse riikidesse saavad küll jätkuvalt kasutada Lääne kindlustust ja rahastamist, kuid üksnes juhul kui lepingu objektiks olevat lasti müüakse hinnaga 60 dollarit barrelist või alla selle. Vastav meede jõustus esmakordselt 2022. aasta lõpus, mil EL kehtestas Venemaa toornafta impordile embargo.
Venemaa toornafta hinna ülempiiriks seatud 60 dollarit barreli kohta sätestab, et Venemaa toornaftatarned kolmandatesse riikidesse saavad küll jätkuvalt kasutada Lääne kindlustust ja rahastamist, kuid üksnes juhul kui lepingu objektiks olevat lasti müüakse hinnaga 60 dollarit barrelist või alla selle.
2023. aasta oktoobris karmistasid Ameerika Ühendriigid Venemaa vastu suunatud sanktsioone veelgi, karistades muuhulgas kahte laeva hinnapiirangu rikkumise eest. Novembris kehtestas USA täiendavad sanktsioonid kolme AÜE-s asuva merendusettevõtte ja kolme neile kuuluva laeva suhtes, kuna nimetatud alused vedasid Vene naftat üle Lääneriikide poolt kehtestatud hinnanivoo.
Lääs on tänaseks kaalumas sanktsioonide jätkuvat karmistamist Venemaa nafta hinnapiirangust kõrvalehoidjate suhtes, kuna praegu ei kaubelda peaaegu mitte ühegi naftaveosega alla 60 dollari barrelist.
Venemaa on Lääne sanktsioonidest mööda minemiseks soetanud tänaseks “varitankerite” flotilli, mis aitab Moskval transportida naftat rahvusvahelistele turgudele, peamiselt Aasiasse, sanktsioone eirates.
Venemaa on Lääne sanktsioonidest mööda minemiseks soetanud tänaseks “varitankerite” flotilli, mis aitab Moskval transportida naftat rahvusvahelistele turgudele, peamiselt Aasiasse, sanktsioone eirates.
USA otsib seetõttu üha uusi “võimalusi, kuidas Vene variflotilli vähem efektiivseks muuta,” ütles Pyatt Financial Times`ile.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Tööstusriikide vereringeks olevate energiakandjate ekspordi-impordi piiramine on sammuks, millele järgneb sageli nurka surutud riikide poolt meeleheitlike sõjaliste ja mittesõjaliste vastusammude astumine.
Teadupärast oli II maailmasõja käigus Jaapani otsuse taga rünnata USA-d Washingtoni poolt varemalt Jaapanile seatud naftaembargo, mis sundis Tokyo strateegilisse kahvlisse, kas leppida oma (sõja)majanduse kärbumisega või teha meeleheitlik katse teda survestava riigi painest vabaneda militaarse vastulöögi abil.
Venemaa on Washingtoni energeetikasanktsioonide objektina II maailmasõja aegse Jaapaniga võrreldes peegelpilt-positsioonis, kuna Moskva strateegiline huvi ei ole mitte energiakandjaid importida, vaid eksportida. Kummatigi tähendab Lääne energeetikasanktsioonide (kas taotluslik või paratamatu) sisuline läbikukkumine Venemaa suunal, et Moskval on selle võrra vähem motivatsiooni astuda majandussurvest vabanemiseks Lääne vastu drastilisi militaarse iseloomuga samme. Kuna energeetika jääb ka tulevikus maailma majandusmootorit käitavaks sisendiks, tähendab Lääne suutmatus maailma suurima energeetikaeksportööri nafta ja gaasitarnete väljavedu kontrollida sisuliselt seda, et külma sõja järgselt nn “Washingtoni konsensusena” toiminud süsteem, kus USA ja Euroopa pangad, kindlustuskonglomeraadid, krediidireitingu agentuurid ning rahandusministeeriumid otsustasid, millised riigid tohtisid majanduslikult edeneda, kui kiiresti ja mis tasemeni, on lõpule jõudmas.
Kuna energeetika jääb ka tulevikus maailma majandusmootorit käitavaks sisendiks, tähendab Lääne suutmatus maailma suurima energeetikaeksportööri nafta ja gaasitarnete väljavedu kontrollida sisuliselt seda, et külma sõja järgselt nn “Washingtoni konsensusena” toiminud süsteem, kus USA ja Euroopa pangad, kindlustuskonglomeraadid, krediidireitingu agentuurid ning rahandusministeeriumid otsustasid, millised riigid tohtisid majanduslikult edeneda, kui kiiresti ja mis tasemeni, on lõpule jõudmas.
adrian bachmann
Ning kuivõrd Läänel ei ole mitmekümne aasta jooksul õnnestunud majandussanktsioonide abil suruda põlvili Iraani, siis väljavaated, et sarnane poliitika õnnestuks maailma suurima tooraine- ja energeetikaressurssidega Venemaa vastu – mille toormest sõltub suuresti nii Hiina kui India majanduslik heaolu käesoleval sajandil – on sisuliselt nullilähedane. Seda eriti olukorras, kus Lääne osakaal maailma kogutoodangust on 1991. aastaga võrreldes drastiliselt langenud, jäädes ostujõu pariteediga kohandatult tugevasti alla Aasia tõusvate tööstusriikide kogutoodangule, mis kujutavad endast riike, kes ei kuula enam Washingtoni käske selles osas, milliste riikidega ja millises ulatuses nad majanduslikke (sealhulgas energeetikaalaseid) suhteid arendada tohivad.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: