Ameerika Ühendriikide kongress võttis novembri alguses vastu resolutsiooni, mille kohaselt Washingtoni poliitika on tungida Iraanile sõjaliselt kallale, juhul kui Teheran peaks omandama tuumarelva.
1.novembril vastu võetud resolutsioon deklareerib, et mõte tuumarelvadega varustatud Iraanist on Washingtonile “vastuvõetamatu” ning et Ühendriigid kavatsevad kasutada “kõiki meetmeid” nende käsutuses, et garanteerida, et Iraan kunagi tuumarelva endale ei saaks.
Resolutsioon on märkimisväärne, kuna USA luureraportid, kaasaarvatud uusimad, kinnitavad ühemõtteliselt, et islamivabariik ei ole hetkel pürgimas tuumarelvade omandamise poole.
Kuigi kõik USA luureraportid on tänini olnud seisukohal, et Teheranil ei ole tuumarelvaprogrammi, on Ameerika “neokonservatiivid” ning Iisraeli lobi jätkuvalt agiteerimas sõda Iraani vastu.
Sõjale Iraani vastu kutsuvad üles valdavalt samad poliitilised võrgustikud, mis ei tunnista ametlikult kogu maailmale teada tõsiasja, et Iisraelil on tuumarelvad olemas ning et Iisrael on erinevalt Iraanist ignoreerinud järjepidevalt kõiki tuumarelvakontrolli režiimi nõudeid, mille jõustamist/järelvalvet USA Israeli puhul ignoreerib.
Sõjale Iraani vastu kutsuvad üles valdavalt samad poliitilised võrgustikud, mis ei tunnista ametlikult kogu maailmale teada tõsiasja, et Iisraelil on tuumarelvad olemas ning et Iisrael on erinevalt Iraanist ignoreerinud järjepidevalt kõiki tuumarelvakontrolli režiimi nõudeid, mille jõustamist/järelvalvet USA Israeli puhul ignoreerib.
Iisraeli survegruppide poolt domineeritud USA esindajatekoda võttis resolutsiooni vastu ülekaaluka häälteenamusega 354 poolt, 53 vastu. Vastu hääletanute hulgas oli 50 demokraati ja 3 vabariiklast. Vabariiklasest esindajatekoja liige Thomas Massie selgitas, et keeldus resolutsioonile alla kirjutamast, kuna tegemist olevat sisuliselt üleskutsega päästa valla järjekordne sõda.
Dokumendi autorid viitasid tõsiasjale, et Iraani uraani rikastamise programm on jõudnud 60% tuumarelvakõlbuliku isotoobi tootmise tasemele, samas kui aatomipommi loomiseks vajaminev määr on 90%. Hetkel ei ole ühtegi märki, mis viitaks, et Iraan on valmis täiendavaid samme tuumarelva omamise poole astuma.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Iraan on ligi 90-miljonilise elanikkonna ja kõrge haridustasemega riik, mille rahvastiku intellektuaalselt võimekamast osast märkimisväärne protsent on aastakümneid pühendunud tuuma- ja raketitehnoloogia arendamisele, et tagada riigi alles jäämine Ühendriikide, Iisraeli ja sunniitlike naabrite surve kiuste.
Oluline on mõista, et toimiva tuumaheidutusvõime loomiseks on keskse tähtsusega raketitehnoloogia omamine. Riike, millel on olemas materiaalsed, tehnilised ja intellektuaalsed ressursid tuumarelva loomiseks, on vähem kui riike, millel on võimekus luua suure lahingraadiuse ning suure täpsusega ballistilisi ning tiibrakette, millega tuumalõhkepead sihtmärgini toimetada. Eriti aga selliseid rakette, millel on vähemalt osaline võimekus tungida läbi maailma ühest kõige arenenumast õhutõrjesüsteemist, mille USA ja Iisraeli sõjatööstusettevõtted on ühistööna Iisraeli kohale viimaste aastakümnete jooksul rajanud.
Iraani teaduslik-tehniline potentsiaal pakub võimaluse tuumarelv soovi korral aasta-paari jooksul luua. Juhul kui Iraan peaks saama enda käsutusse kasvõi mõned üksikud madala võimsusega (trotüülekvivalent mõnikümmend kilotonni) tuumalõhkepead, pakuks see teoreetilist esmast (aga mitte garanteeritud) tuumaheidutusvõimet, et hoida ära tuumarünnak Iisraeli poolt, vaatamata sellele, et juudiriigi tuumaarsenali kumulatiivne võimsus ületaks Iraani oma kümneid kordi.
Kui Iisrael peaks esmalt Iraani ning seejärel näiteks Türgi ja Saudi-Araabia tõttu minetama oma priviligeeritud tuumamonopoli Lähis-Ida regioonis, võib oodata kogu piirkonna jõujoonte ümberformeerumist, mis on miskit, mida mitte üksnes Tel-Aviv, vaid ka Washington kavatseb kõigi meetoditega takistada.
adrian bachmann
Kui Iisrael peaks esmalt Iraani ning seejärel näiteks Türgi ja Saudi-Araabia tõttu minetama oma priviligeeritud tuumamonopoli Lähis-Ida regioonis, võib oodata kogu piirkonna jõujoonte ümberformeerumist, mis on miskit, mida mitte üksnes Tel-Aviv, vaid ka Washington kavatseb kõigi meetoditega takistada.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: