Alexandra Prokopenko, Alexander Kolyandr
Järgnevas loos seletatakse lahti Vene Föderatsiooni riigieelarve põhitrendid 2025-2027 perioodil, illustreerides, kuidas sõjaliste kulutuste drastiline kasv on esmakordselt pärast NSV Liidu lagunemist viinud olukorrani, kus Venemaa kulutused militaariale ja julgeolekule ületavad hariduse, tervishoiu ning sotsiaalsfääri kombineeritud eelarved.
Venemaa valitsus kiitis möödunud aasta septembri lõpus heaks riigi eelarveprojekti aastateks 2025-2027. Hoolimata valitsuse 2023. aastal välja käidud lubadusest sõjalisi kulutusi enam mitte kasvatada, näeb eelnõu ometi ette kaitsekulutuste suurendamist peaaegu veerandi võrra. Kaitse-eelarve kasv kinnitab, et Venemaa majandus toetub suures ulatuses militaarsektorile ning isegi Ukraina sõja lõpu korral jääb raha suunamine armeesse ja julgeolekusektorisse riigi jaoks esmatähtsaks.
Iga-aastaste sõjaliste kulutuste suurendamist 13,2 triljoni rubla ehk 6,2 protsendini SKP-st ning asjaolu, et plaanitud sõjalised kulutused moodustavad 32% kogu föderaaleelarvest ning „riikliku julgeoleku“ eelarvereaga kombineeritult 40%, ei ole avalikult välja kuulutatud.
Mis toimub?
Eelarveprojekti optimistliku prognoosi kohaselt ületavad 2025-2027 perioodil Vene riigi iga-aastased kogutulud 40 triljonit rubla (ehk 434 miljardit USA dollarit) ning kulud jäävad umbes 41,5 triljoni rubla piirimaile, mis tähendab, et Vene riigieelarve puudujääk jääb minimaalsele tasemele ehk üle 1% maksulaekumistest. Eelarve põhipunkti – iga-aastaste sõjaliste kulutuste suurendamist 13,2 triljoni rubla ehk 6,2 protsendini SKP-st ning asjaolu, et plaanitud sõjalised kulutused moodustavad 32% kogu föderaaleelarvest ning „riikliku julgeoleku“ eelarvereaga kombineeritult 40%, – ei ole avalikult välja kuulutatud; sõjaliste kulutuste rekordtasemele viitavad arvud tõi oma artiklis välja majandusuudiste agentuur Bloomberg. Eelmise aasta eelarves eraldas Venemaa sõjaväele 10,8 triljonit rubla ehk 6 protsenti SKP-st.
Möödunud aastal tehtud ametlikes avaldustes väideti, et 10,4 triljoni rubla kulutamine sõjaväele on ühekordne nähtus ja et sellised kulutused hakkavad vähenema alates 2025. aastast. See väide osutus aga valeks. Uue eelarvekava järgi hakkavad sõjalised kulutused mingil määral vähenema 2026. aastal, langedes siis 12,8 triljoni rubla ehk 5,8 protsendini SKP-st. Bloomberg ei toonud välja 2027. aastaks määratud sõjaliste kulutuste summat, kuid vahendas, et riigi eesmärk on jõuda sõjaliste kulutustega 5,1 protsendini SKP-st. See tähendab, et absoluutarvudes jäävad sõjalised kulutused praegusest tasemest kõrgemaks veel vähemalt kolmeks aastaks.
Siiski ei tohiks me lasta end neist arvudest eksitada. Nimelt ei kajasta need Kremli poliitilisi või sõjalisi plaane, vaid pigem rahandusministeeriumi soovi „elada oma võimaluste piires“. Nagu me 2024. aastal nägime, võib Venemaa presidendi Vladimir Putini soov suunata plaanitust rohkem raha Ukraina sõtta tema ametnike kavandatud plaanid kergesti kõrvale heita.
Tänaseks on selge, et Venemaa kulutused sõjaväele ja julgeolekule ületavad nüüd riigi kogukulutusi haridusele, tervishoiule, sotsiaalpoliitikale ja rahvamajanduse edendamise programmidele.
Tänaseks on selge, et Venemaa kulutused sõjaväele ja julgeolekule ületavad nüüd riigi kogukulutusi haridusele, tervishoiule, sotsiaalpoliitikale ja rahvamajanduse edendamise programmidele. Nominaalselt jäävad need kulukategooriad kas samale tasemele või suurenevad veidi, mis tähendab siiski kulude vähendamist reaalväärtuse alusel. Bloombergi andmetel vähendatakse Venemaal ka sotsiaalkulutusi, mis hõlmavad ka hüvitisi. Osaliselt on kärpe põhjuseks 2024. aasta presidendivalimiste eel tehtud kulutused: „Valimiste aastal olid mõned ühekordsed kulud, mida nüüd ei ole,“ selgitas üks föderaalametnik ajalehele The Bell.
Teine oluline punkt Vene Föderatsiooni eelarveprojektis on kasvavad salastatud kulud, mis hõlmavad mitmesuguseid valdkondi. Enamik viimati nimetatutest on siiski seotud kaitse ja riigi julgeolekuga ning siia alla kuuluvad ka projektid okupeeritud Ukraina territooriumil. Salastatud kulude katteks on 2025. aastal arvestatud 12,9 triljonit rubla ehk 1,8 triljonit rubla senisest rohkem.
Mis puutub tuludesse, siis Vene peaminister Mihhail Mišustin prognoosis, et tulud muudest valdkondadest peale nafta- ja gaasitulude suurenevad 73% võrra. Ta ei maininud küll, kuidas see prognoos on seotud ebatavaliselt suure majanduskasvu ja maksutõusudega. Nimelt on Venemaa käibemaksutulud tõusnud tänu hüppeliselt kasvanud inflatsioonile ning käesoleval aastal tõsteti riigis nii üksikisiku kui ettevõtte tulumaksu.
Samal ajal prognoositakse eelarveprojektis, et nafta- ja gaasitulud vähenevad. 2025. aastal peaksid need ulatuma 10,94 triljoni rublani ehk jääma 0,37 triljoni rubla võrra madalamale kui 2024. aastal. Aastaks 2027 langevad need tulud aga juba 9,77 triljoni rublani. Bloomberg Economics’i peaökonomisti Aleksandr Isakovi sõnul on languse põhjuseks nafta ja maagaasi maailmaturuhindade stagnatsioon koos tööstuse väiksema maksukoormusega.
Võimalik naftahinna šokk tabaks Venemaad rängalt. Traditsiooniliselt tasakaalustaks Venemaa sellise stsenaariumi korral oma eelarvet rubla devalveerimise läbi, kuid Lääne sanktsioonide ja impordipiirangute mõju tõttu on selle võtte toimimine ebatõenäoline.
Ei mingit asjatut meediakajastust
Kreml paistab muretsevat, et sõjaliste kulutuste suurendamise avalik väljakuulutamine ei leiaks üldist toetust. Valitsuse eelarveistungil keskendusid nii Mišustin kui ka rahandusminister Anton Siluanov üksnes kogu kolmeaastase perioodi absoluutarvudele, varjates aastaseid summasid, ning ei maininud kordagi otseselt sõjaliste kulutuste osakaalu kogueelarves.
Valitsuse eelarveistungil keskendusid nii Mišustin kui ka rahandusminister Anton Siluanov üksnes kogu kolmeaastase perioodi absoluutarvudele, varjates aastaseid summasid, ning ei maininud kordagi otseselt sõjaliste kulutuste osakaalu kogueelarves.
Venemaa majandusmeedia (RBK, Kommersant, Vedomosti) hoidus sõjaliste kulutuste suurendamise kajastamisest ega korjanud üles isegi Bloombergi artiklit, mis sisaldas ilmselgelt uudisväärtuslikku teavet eelarveprojekti kohta. Ilmselgelt ei olnud Venemaa ajakirjandusväljaanded valmis ilma ametliku loata sellist sammu astuma.
Kohaliku meedia vaikimise põhjused on ilmselged: sõltumatu küsitlusfirma Khroniki septembrikuise uuringu kohaselt on venelased Ukraina sõjast väsinud. Rohkem kui 82% küsitletutest soovib, et sõjategevus lõppeks ning sama protsent ootab, et valitsus keskenduks edaspidi pigem sotsiaalmajanduslikele küsimustele. Lisaks soovib 63% venelastest, et Ukrainaga sõlmitaks 2025. aastal rahuleping, mis hõlmaks vastastikuseid järeleandmisi.
Lisaks soovib 63% venelastest, et Ukrainaga sõlmitaks 2025. aastal rahuleping, mis hõlmaks vastastikuseid järeleandmisi.
Miks sõjalised kulutused kasvavad?
Sõda Ukrainas nõuab üha suuremaid ressursse. Kreml on viimased kaks ja pool aastat toime tulnud tänu osalisele mobilisatsioonile, nõukogude ajast konserveeritud sõjatehnika varudele, olemasoleva varustuse remontimisele ning uute värvatute kõrgete palkadega ligimeelitamisele. Ukrainasse saadetud armee vajaduste rahuldamiseks on Venemaa suurendanud ka sõjatehaste tootmisvõimsust. Kuid 2024. aasta alguseks oli antud sammude poolt võimaldatav ressurss oma piirideni jõudmas.
Selleks, et astuda tootmisvõimsustes järgmine samm, vajab Vene kaitsetööstus täiendavaid investeeringuid, mida erasektor ei oleks ilmselt valmis tegema. Täiendavaid ressursse nõuab ka uue elavjõu värbamine ning selleks, et rahuldada armee vajadust sõdurite järele, suurendavad Venemaa piirkonnad järk-järgult värvatutele pakutavaid lisatasusid. Kuid palgasõdurite abil sõjaväkke uue kontingendi värbamine on sõduritele makstavate palkade suurenemise kiuste ammendumas ning massiliselt uue elavjõu kaasamine nõuaks Kremlilt mastaapse mobilisatsiooni korraldamist, mida Kreml üritab vältida, kuna see oleks rahva seas ebapopulaarne.
Palgasõdurite abil sõjaväkke uue kontingendi värbamine on sõduritele makstavate palkade suurenemise kiuste ammendumas ning massiliselt uue elavjõu kaasamine nõuaks Kremlilt mastaapse mobilisatsiooni korraldamist, mida Kreml üritab vältida, kuna see oleks rahva seas ebapopulaarne.
Praegu näib Venemaa panustavat sellele, et kaitsesektor on sisenõudluse peamiseks tõukejõuks. Kaitsesektori kasutamist majanduse vedurina pooldavad muuhulgas asekantsler Maksim Oreškin, presidendi abi Aleksei Djumin, asepeaminister Denis Manturov ja kaitseminister Andrei Belousov. Tasakaalustatud eelarvet soovival Siluanovil ja inflatsiooni pärast muretseval keskpanga juhil Nabiulinal puudub kaitsesektori prioritiseerimise pidurdamiseks aga piisav poliitiline kapital…
Tagajärjed
Riiklik otsus sõjaliste kulutuste kasvu kasuks viitab sellele, et Venemaa jätkab oma praegust majanduslikku lähenemist veel vähemalt aasta ning kavatseb paisutada majanduse kogunõudlust läbi militaarsektorile suunatud riigitellimuste. Selle tulemusena võtab majanduse vältimatu jahtumine kauem aega, kui valitsus ja keskpank varem eeldasid.
Riiklik otsus sõjaliste kulutuste kasvu kasuks viitab sellele, et Venemaa jätkab oma praegust majanduslikku lähenemist veel vähemalt aasta ning kavatseb paisutada majanduse kogunõudlust läbi militaarsektorile suunatud riigitellimuste.
Nimetatud strateegia üks peaaegu vältimatu tagajärg on kõrgem inflatsioon, mis omakorda tähendab, et keskpank tõstab järgmisel istungil tõenäoliselt intressimäärad 19%-lt 20%-le ning kahekohalised intressimäärad jäävad veel pikaks ajaks kehtima.
Peamiste kaotajatena paistavad uue eelarve juures silma riiklikud organisatsioonid ja nende töötajad. Riigitöötajate reaalpalgad, mis ei suuda juba praegu pidada sammu kaitse- või erasektoris töötavate kolleegide palkadega, vähenevad inflatsiooni tõttu. Samuti vähenevad kulutused ehitusele ja infrastruktuurile, sh näiteks teedele. Keskmises perspektiivis muudab kogunenud tasakaalustamatus majanduse hapraks, mis tähendab, et ootamatu tegur nagu loodusõnnetus või mõne suure ettevõtte pankrot võib kergesti kriisi tekitada.
Gazprom langeb reitingutest välja
Riigi omanduses olev gaasikompanii Gazprom, mis alles 2023. aastal troonis Forbes’i majandusajakirja poolt koostatud Venemaa 100 kõige kasumlikuma ettevõtte nimekirja tipus ning mis alles hiljuti tagas 16% Vene föderaalvalitsuse kogutuludest, on tänase seisuga langenud 100 kõige kasumlikuma Vene ettevõtte seast sootuks välja.
Riigi omanduses olev gaasikompanii Gazprom, mis alles 2023. aastal troonis Forbes’i majandusajakirja poolt koostatud Venemaa 100 kõige kasumlikuma ettevõtte nimekirja tipus ning mis alles hiljuti tagas 16% Vene föderaalvalitsuse kogutuludest, on tänase seisuga langenud 100 kõige kasumlikuma Vene ettevõtte seast sootuks välja.
Euroopa gaasituru kaotamine on tekitanud Gazpromile märkimisväärseid probleeme. Täpsemalt oli ettevõtte puhaskahjum 2023. aastal 629 miljardit rubla, samas kui alles 2022. aastal teenis ettevõte 1,23 triljonit kasumit.
Lühidalt kokku võetuna on Gazpromi languse põhjuseks Euroopa gaasituru kadumine… Gazpromi ainus alternatiivne turg on Hiina, kuid viimane ei suuda kunagi täielikult asendada Euroopat ning Peking ei ole veel heaks kiitnud „Power of Siberia 2“ torujuhtme ehitust, mis võimaldaks oluliselt suurendada gaasivooge ida poole.
Gazpromi juhtide jaoks koostatud aruande kohaselt ei ole järgmise 10 aasta jooksul võimalik taastada Venemaa gaasiekspordi sõjaeelset taset. Aruandes prognoositakse, et 2035. aastaks jääb aastane eksport keskmiselt 50 miljardi kuupmeetri ja 75 miljardi kuupmeetri vahele, mis on umbes kolmandik sõjaeelsetest mahtudest. Niivõrd ränga kaotusega silmitsi seistes on Gazprom palunud valitsusel loobuda maavarade kaevandamise maksu tõstmisest, illustreerides, kuidas sõjaeelsest Vene riigieelarve peamisest üleval hoidjast on saanud ise riigieelarvest ülal hoitav institutsioon.
Gazpromi juhtide jaoks koostatud aruande kohaselt ei ole järgmise 10 aasta jooksul võimalik taastada Venemaa gaasiekspordi sõjaeelset taset. Aruandes prognoositakse, et 2035. aastaks jääb aastane eksport keskmiselt 50 miljardi kuupmeetri ja 75 miljardi kuupmeetri vahele, mis on umbes kolmandik sõjaeelsetest mahtudest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!