Audio leiate artikli lõpust
Vahetult enne Venemaa Ukraina-invasiooni avaldas staažikas Briti mõjuvõimsate väljaannete peatoimetaja Ambrose Evans-Pritchard artikli, milles vaatleb Kremli olulist, ent vähe tähelepanu pälvinud mõjuhooba Lääne vastu, milleks on keskne positsioon maailma erimetallide turul, millest sõltub Lääne kõrgtehnoloogiline tootmine.
Venemaa saaks metallitarneid piirates kammitseda kõige olulisemaid tööstusharusid nii USA-s kui Euroopas.
Soovmõtlemine on alanud. Euroopa tuumik on end suutnud veenda selles, et Putin jääb rahule pelgalt Donetski ja Luhanskiga ning lubab Euroopa ettevõtetel vastutasuks toorainetele jätkata Venemaale Gucci kottide ja BMW-de müümist – seda muidugi alles pärast rahvusvahelise õiguse alast tiraadi.
USA, ÜK ja Poola on aga jõudnud vastupidisele järeldusele, väljendades tõsiseid kahtlusi, et Donbassi okupeerimine on üksnes tugipunkt toetamaks sissetungi kogu Ukrainasse.
Arvestage sellega, mida Putin on oma senise tegevusega kaotanud: ta on tapnud Minski leppe ning seeläbi ka võimaluse nende kahe marionettriigi vetoõiguse abil kontrollida Kiievi välis- ja julgeolekupoliitikat.
Kui Putin asjad sedasi jätaks, oleks Venemaa sellest kriisist lahkudes veel nõrgemal positsioonil kui enne.
See rõhub tõesti kergeusklikkusele, sest kaks kolmandikku Vene armeest on koondunud ründevalmilt Ukraina piirile, kus neid ei ole takistamas palju muud kui Ukraina innukad, kuid halvasti relvastatud reservväelased (märkus: artikkel oli kirjutatud vahetult enne Venemaa Ukraina-invasiooni ning peegeldab autori arusaamatust Ukraina relvajõududest kui kõige võimsamast maaväest Euroopa kontinendil, mis on tänaseks tõestanud ennast olevat märkimisväärselt kõrge võitlusmoraaliga märgatavalt tugevama vastase vastu).
Putin isegi ei varja oma kavatsusi.
Nagu Putin oma kõnes väitis, on Ukraina bolševike 1918. aasta Brest-Litovski järgne kunstlik sünnitis, millel puudub igasugune „tõelise riikluse traditsioon.”
Tänavune Müncheni julgeolekukonverents oli serenaad Atlandi-ülesele ühtsusele, kooskõlastatud jõupingutus näitamaks, et kõik olulisemad riigid on ühel meelel ulatuslike sanktsioonide kehtestamise osas juhul, kui Venemaa peaks ründama.
Sõnu nagu „tohutu” ja „laastav” korrati ad nauseam, nagu kannaksid kõik ette sama kokkulepitud stsenaariumi.
On aga ebatõenäoline, et see Potjomkini ühtsus Kremli plaanidele mõju avaldab. Lääs ei saa riskida tõsiste meetmete rakendamisega, sest sellele ei pruugi järgneda tasakaalus reaktsioon – leebem versioon külma sõja aegsest vastastikusest garanteeritud hävingust.
On ütlematagi selge, et Euroopa on Vene gaasi vang, ning ei julgeks Venemaad SWIFT-ist täielikult eemaldada, sest sellele järgneks nende endi jaoks veelgi suurem kriis kui see, mille nad Venemaal põhjustaksid. (Märkus – antud ennustus on osutunud täpseks seoses Vene energiakandjate eksporti võimaldavate kontode puutumata jätmisega üldises SWIFT pangamaksete süsteemi embargos, mis Vene pankadele kehtestati)
Vähem tähelepanu on aga pälvinud olukorra tehnoloogiline külg.
Washington väidab omavat võitmatut trumpkaarti, mis väldib tagasilöögi ohtu ja suudab seetõttu Putinit oma otsustes kõhklema panna, lõigates ära Venemaa juurdepääsu pooljuhtkiipide ülemaailmsele turule.
See oleks tänapäevane ekvivalent 20. sajandi naftaembargole, sest pooljuhtkiibid on elektroonikatööstuse kõige olulisemaks kütuseks.
Mikroelektroonikaembargo lämmataks samm-sammult Venemaa arenenumad tööstusharud ning muudaks teoreetiliselt Putini režiimi kiduraks tehnoloogiliseks kääbuseks.
Mikroelektroonikaembargo lämmataks samm-sammult Venemaa arenenumad tööstusharud ning muudaks teoreetiliselt Putini režiimi kiduraks tehnoloogiliseks kääbuseks.
Kuid seegi on ohtlik mäng. Putini võimuses on peatada Lääne pooljuhtkiipide sektori jaoks hädavajalike maavarade ja gaasi tarned, suurendades pingeid veelgi enam ajal, mil kogu maailma on tabanud pooljuhtkiipide defitsiit.
Lisaks võib Venemaa teoreetiliselt titaani, pallaadiumi ja muude metallide tarneid piirates USA ja Euroopa lennundus- ja relvatööstuse samuti kammitsatesse panna.
Venemaa võib teoreetiliselt titaani, pallaadiumi ja muude metallide tarneid piirates USA ja Euroopa lennundus- ja relvatööstuse samuti kammitsatesse panna.
Kui Venemaa saaks Ukraina oma kontrolli alla, siis suureneks ka tema võim peamiste strateegilise tähtsusega maavarade üle. See annaks Venemaale hoova, mille ulatus oleks võrdväärne OPEC-i võimuga energiavaldkonna üle 1973. aastal.
Kreml on võimeline vallandama Läänes inflatsioonilise šoki, mis oleks samaväärne esimese naftakriisiga ning sellele järgnenud majanduslangusega (märkus: 2022 aprillli seisuga paistab antud prognoos olevat täide minemas).
Valge Maja on olnud aeglane tunnistama Venemaa vastulöögi andmise võimekust. Ei oldud teadlikud USA pooljuhtkiipe tootvate ettevõtete riskidest enne, kui kriitiliste materjalide ettevõte Technet paljastas, millises ulatuses on USA sõltuv Venemaa C4F6 gaasi, neooni, pallaadiumi ja skandiumi tarnetest.
Kreml on võimeline vallandama Läänes inflatsioonilise šoki, mis oleks samaväärne esimese naftakriisiga ning sellele järgnenud majanduslangusega
Umbes 90% kogu maailmas tarnitavast neoonist, mida kasutatakse lasergaasina kiipide litograafias, pärineb Venemaalt ja Ukrainast. Kaks kolmandikku sellest puhastatakse maailmaturu jaoks ühe Odessa ettevõtte poolt. Aafrikas on ka teisi pikaajalisi neooni leiukohti, kuid lühiajalises perspektiivis on need ebaolulised.
Techneti sõnul kasutatakse Vene C4F6 gaasi loogikaseadmete juures. Pallaadiumi kasutatakse andurite, plaadistusmaterjalide ja arvutimälu (MRAM) jaoks.
Maailma suurim titaani tootja on VSMPO-AVISMA, mis asub Lääne-Siberi „titaaniorus”.
See ettevõte kuulub Rostecile, riiklikule konglomeraadile, mida kontrollib endine KGB töötaja Sergei Tšemezov, kes teenis koos Putiniga Ida-Saksamaal. Venemaa ja Ukraina annavad kokku 30% ülemaailmsetest titaani tarnetest, kuid see alahindab nende hegemooniat tootmisahelate üle.
Umbes 90% kogu maailmas tarnitavast neoonist, mida kasutatakse lasergaasina kiipide litograafias, pärineb Venemaalt ja Ukrainast. Kaks kolmandikku sellest puhastatakse maailmaturu jaoks ühe Odessa ettevõtte poolt. Aafrikas on ka teisi pikaajalisi neooni leiukohti, kuid lühiajalises perspektiivis on need ebaolulised.
Vene titaanihiiult VSMPO-AVISMA-lt on pärit 35% Boeingu titaanist, mida kasutatakse peamiselt 737, 767, 777 ja 787 lennukite juures. Titaani kasutatakse nii mootorites, ventilaatorites, ketastes kui raamides ning see on hinnatud oma kuumuse- ja korrosioonikindluse ning kaalu ja tugevuse suhte poolest.
USA tööstus- ja julgeolekuamet avaldas möödunud aasta oktoobris aruande, milles hoiatati, et VSMPO-AVISMA pakkus Venemaa riigi toetusel USA klientidele titaani kunstlikult madalate hindadega, mis võimaldas neil hõivata „märkimisväärse osa Boeingu äritegevusest”.
See oleks pidanud olema hoiatavaks märgiks. Mõned nädalad hiljem kinnitas Boeing aga veelgi tihedamad sidemed VSMPO-AVISMA-ga.
Sisuliselt on Venemaa teinud seda, mida Hiina tegi varem haruldaste muldmetallidega: müünud alla omahinna ja löönud seeläbi Lääne tarneahela mängust välja. Aruandes öeldi, et Venemaa suudab seda valitsevat positsiooni üha enam „geopoliitilise mõjutusvahendina” ära kasutada.
Aruandes hoiatati, et USA-s on alles jäänud vaid üks vananev tehas, mis suudab titaani suures ulatuses toota, ning et titaan ei ole enam osa riigikaitse varudest.
Sisuliselt on Venemaa teinud seda, mida Hiina tegi varem haruldaste muldmetallidega: müünud alla omahinna ja löönud seeläbi Lääne tarneahela mängust välja.
USA tugineb oma hävitajate, kosmoserakettide, rakettide, allveelaevade, helikopterite, satelliitide ja täiustatud relvastuse ehitamiseks vaenuliku riigi kontrolli all oleva üksuse tarnetest. Aruandes kutsuti üles võtma kiireloomulisi meetmeid kodumaise tootmise taastamiseks ja strateegiliste reservide hankimiseks. Milline kaos.
Euroopa lennukitootmiskontsern Airbus on veelgi haavatavam, sest pool nende titaanist on pärit Venemaalt.
Suurbritannia lennundustööstus sõltub Venemaa tarnetest. VSMPO-AVISMA tegutseb Birminghami lähedal, kus valmistatakse kaubanduslikke sulameid lennunduse, meditsiinitehnoloogia ja sõjaväe tarbeks.
Putin teab, et Lääne valulävi on tegelikkuses madal. Seda tõestas 2018. aastal alumiiniumitootja Rusal suhtes kehtestatud USA sanktsioonide fiasko.
USA rahandusministeerium arvas, et alumiinium on asendatav tooraine ning et Rusali tarnete peatamisel ei oleks kuigivõrd suurt mõju.
Nad said karmi õppetunni turu reaalsuse kohta: ülemaailmsed alumiiniumi hinnad kahekordistusid, tarneahelad seiskusid ning kaasnenud kahju ulatus kõikjale.
Bürokraadid ei mõistnud tööstuse ranget sertifitseerimisprotsessi. Kuid asja sisu on sügavam. Venemaad ei saa maailmamajandusest lihtsalt ära lõigata, sest ta paikneb maailmamajanduses kesksel kohal.
Venemaad ei saa maailmamajandusest lihtsalt ära lõigata, sest ta paikneb maailmamajanduses kesksel kohal.
Washingtonil ei saa olema lihtne Venemaale pooljuhtkiipe pikaks ajaks keelata. Venemaal on olemas oma kiibiettevõtted, nende seas Baikal ja Micron.
Nad suudavad toota keskmise taseme ehk kuni 28 nanomeetriseid kiipe, millest piisab mobiiltelefonide ja muu sarnase jaoks. Kindlasti suudavad need ettevõtted oma tegevusala laiendada, kui see riiklikul tasemel prioriteetseks peaks muutuma.
Venemaa ei suuda toota 5 või 7 nanomeetriseid kiipe, mis on vajalikud 5G, tehisintellekti, keskseadete või graafikaprotsessorite jaoks.
USA juhib globaalset kaasaegsete kiipide süsteemi ning võib keelata Taiwani TSMC-l või Korea Samsungil neid Venemaale müüa. Pikas plaanis saaks see valus olema.
Pooljuhtkiipide tööstuse keerukus ning vahendajate rohkus on aga kurikuulus.
„Oleks igasuguseid lahendusi, millega tagada, et Venemaa ei saaks kätte tipptasemel (mikroelektroonika-) vahendeid, kuid Venemaa saaks ometi enamiku oma relvadest valmistada ka keskpäraste kiipidega,” ütles Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse tehnoloogiadirektor James Lewis.
Oleks igasuguseid lahendusi, millega tagada, et Venemaa ei saaks kätte tipptasemel (mikroelektroonika-) vahendeid, kuid Venemaa saaks ometi enamiku oma relvadest valmistada ka keskpäraste kiipidega
James Lewis – Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse tehnoloogiadirektor
„Nad võivad alati loota hiinlastele, kes leevendaksid sanktsioonide mõju. Venemaal poleks aga lihtne, sest ei ole võimalik lihtsalt ümber lülituda. Hiina kiipide, mis ei ole ka kõige paremad, kasutusele võtmiseks tuleks kõik ümber kujundada. See viiks neid kaks-kolm aastat ajas tagasi,” lisas Lewis.
Pärast 2014. aasta Krimmi annekteerimist olid Hiina ettevõtted ettevaatlikud USA sanktsioonide eiramisel. Täna on aga maailm teistsugune. Xi Jinping on muutnud USA ekstraterritoriaalsetest sanktsioonidest kinnipidamise oma ettevõtete jaoks ebaseaduslikuks.
Isegi kui Venemaa ja Hiina vaheline strateegiline kokkulepe Pekingi taliolümpiamängudel on ülehinnatud, andis Xi Putinile Ukraina suhtes teatud mõttes rohelise tule.
Vastasel juhul ei oleks Venemaa enamikku oma sõjalistest jõududest Läänes sõdimiseks Kaug-Idast ära toonud, jättes seeläbi Hiina piiri avatuks.
Kui vaadata Lääne sanktsioonide valikut, on ilmselge, et majanduslik heidutus ei saa olema piisav. Seda kas seetõttu, et meetmed on tegelikult nõrgemad, kui tundub, või seetõttu, et vastumeetmete risk muudab need kasutuskõlbmatuks.
Müncheni konverents oli kolmepäevane hämamine selle tõsiasja ümber; kollektiivse soovmõtlemise rituaal; teesklemine, et miski peale relvade on Ukraina jaoks üldse oluline.
München oli selle jaoks enam kui sobiv. Ukraina inimeste saatus ei ole kuigivõrd erinev tšehhide 1938. aasta septembri loost.