Järgnev ÜK Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS – maailma üks mõjuvõimsaimaid geopoliitika ja julgeolekupoliitika mõttekodasid) lühianalüüs avaldati enne Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril. Vaatamata järgnenud sündmuste pöördelisusele on kirjutises esitatud strateegilised põhitõed suuresti muutumata, mistõttu on prognoos Venemaa potentsiaalse tuumarelvade Valgevenesse toimetamise seisukohalt jätkuvalt täpne ning väärib ära märkimist.
Valgevene president Aleksandr Lukašenka esines Vene televisioonis juba 2021. aasta detsembri lõpus pakkumisega võõrustada Valgevene territooriumil Vene tuumalõhkepäid. Tuumapeade alalist positsioneerimist võimaldavad muudatused Valgevene põhiseaduses jõustusid 27. veebruaril.
27. detsembril avaldas Valgevene esmakordselt põhiseaduse muudatuse eelnõu. Sellele järgnenud heakskiit oli ettevalmistuseks 27. veebruaril aset leidnud referendumile uue põhiseaduse vastuvõtmiseks. Paljud analüütikud on keskendunud seni täielikult (uues põhiseaduses sätestatud) poliitilistele muudatustele, mis lubavad Lukašenkal oma ametiaega lõpmatuseni pikendada, piirates samas riigi parlamendi võimu.
Tähelepanuta on jäänud aga tõsiasi, et uus põhiseadus lubab Valgevenel esimest korda pärast 1996. aastat võõrustada oma territooriumil tuumalõhkepäid. See lubab Lukašenkal viia ellu Putinile antud lubaduse lasta suurel idanaabril Valgevene territooriumile tuumarelvi paigutada.
Uus põhiseadus lubab Valgevenel esimest korda pärast 1996. aastat võõrustada oma territooriumil tuumalõhkepäid. See lubab Lukašenkal viia ellu Putinile antud lubaduse lasta suurel idanaabril Valgevene territooriumile tuumarelvi paigutada.
Valgevene ei teatanud ametlikult oma plaanist muuta oma staatust tuumarelvade osas… Vaatamata sellele on tegemist olulise arenguga, mis seab kahtluse alla selle, kas Valgevene täidab oma kohustusi, mis tulenevad 1994. aasta Budapesti memorandumist, millega kodifitseeriti Valgevene staatus tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) alusel. Muudatused tähistavad ka Valgevene neutraalsuse lõppu, mis on alates külma sõja lõpust olnud osa selle strateegilisest positsioonist. Praeguse Ukrainat ümbritseva kriisi kontekstis on nendel sammudel üheskoos suur mõju Euroopa julgeolekule.
Tõenäoliselt kirjutati Valgevene põhiseaduse neutraalsust ja tuumavaba staatust käsitlevad punktid ümber tasuks Putini toetuse eest Lukašenkale mitmes hiljutises kriisis – nende hulgas protestid Lukašenka võimu vastu, rändekriis, mida Valgevene oma naabrite vastu õhutas, ning kommertslennuki kaaperdamine dissidendi vahistamiseks ja sellele järgnenud Euroopa Liidu sanktsioonid. Lukašenka kohtus Putiniga Moskvas 2021. aasta 9. septembril, et arutada liitriigi integratsiooniprotsesse, mis hõlmasid tõenäoliselt ka nõuet Valgevenele astuda mitmeid samme, millele Lukašenka oli varem vastu seisnud (näiteks Vene sõjaliste jõudude alaline paigutamine Valgevene territooriumile). Seda kõike vastutasuks Venemaa poolt antud massiivse majandusabi ja laenutagatiste eest. Kaks riigipead hoidsid tihedat kontakti, pidades septembrist novembrini kokku viis telefonivestlust. Diplomaatiline tegevus tipnes 4. novembril liiduriigi ülemnõukogu istungiga, kus Venemaa ja Valgevene kiitsid heaks ühise sõjalise doktriini.
Uus sõjaline doktriin, mida ei ole avalikustatud, hõlmab endas väidetavalt Vene ja Valgevene sõjavägede tihedamat integreerimist, mis tõenäoliselt eeldab Valgevene neutraalsusest loobumist ning tuumavaba staatuse muutmist, lubamaks Venemaal positsioneerida Valgevene territooriumile oma tuumalõhkepäid. Valgevene põhiseaduskomisjon kohtus 15. novembril, et arutada plaanitavaid muudatusi. Seejärel, 30. novembril, tunnustas Lukašenka Dmitri Kisseljovile antud intervjuus ametlikult Venemaa Krimmi annektsiooni „legitiimsust” (mida ta seni oli keeldunud põhimõtteliselt tegemast) ning tegi pakkumise võõrustada Valgevene territooriumil Venemaa tuumarelvi.
„Ma pakun Putinile [võimalust] tagastada tuumarelvad Valgevenele.” [я предложу Путину вернуть ядерное оружиев Беларусь].
Uus sõjaline doktriin, mida ei ole avalikustatud, hõlmab endas väidetavalt Vene ja Valgevene sõjavägede tihedamat integreerimist, mis tõenäoliselt eeldab Valgevene neutraalsusest loobumist ning tuumavaba staatuse muutmist, lubamaks Venemaal positsioneerida Valgevene territooriumile oma tuumalõhkepäid.
Lukašenka lisas, et enamik Valgevene endistest tuumarelvade rajatistest, kus majutati Nõukogude SS-25 tüüpi rakette, on endiselt alles ja valmis võtma vastu Venemaa tuumarelvi. SS-25-d, nende lõhkepead ja nendega seotud infrastruktuur oleks tulnud eemaldada Valgevene kohustuste täitmiseks, mis tulenevad 1994. aasta Budapesti memorandumist – lepingust, mille läbirääkimisi pidas Lukašenka eelkäija Stanislav Šuškevitš. Memorandumi allkirjastas Lukašenka 1994. aasta septembris, peagi pärast ametisse asumist, tehes seda märkimisväärse USA ja Venemaa poolse surve all. Valgevene tuumarelvavabaks muutmise nimel tegutses USA koostöölise ohu vähendamise programmi (Cooperative Threat Reduction Program), tuntud ka kui Nunn-Lugari programmi, raames, mille eesmärk oli kõrvaldada endised Nõukogude tuumarelvad ja nendega seotud infrastruktuur.
Valgevene tuumarelvavaba staatuse lõpp
Russia Todayle antud intervjuus ütles Lukašenka, et ta poleks kunagi Budapesti memorandumi allkirjastamisega loobunud Valgevene õigusest tuumarelvadele, kui tal oleks olnud mõni teine võimalus. Tõepoolest, 1995. aasta aprillis ähvardas Lukašenka avalikult SS-25-d Valgevenes hoida. Lukašenka ütles intervjuus, et Venemaa tollane president Boriss Jeltsin avaldas talle isiklikku survet nõudmistele allumiseks ning SS-25-te Venemaale tagastamiseks. Kõik SS-25-d ja nende tuumalõhkepead tagastati 1996. aasta novembriks. Lukašenka väitis, et USA survet trotsides lõpetas ta SS-25 hoiu- ja stardikohtade hävitamise, ohverdades lõpuks vaid ühe asukoha. Tegelikkuses lõpetas USA oma töö Valgevenes 1997. aastal Valgevene inimõiguste rikkumiste tõttu, jättes kokku 81 SS-25 raketišahti puutumata.
Budapesti memorandumi kõrvaleheitmine Lukašenka poolt on murettekitav areng, kuid võib viidata sellele, et Valgevene presidendi arvates kujutab see endast niinimetatud “jääkkohustust”, mis takistab Valgevenel tuumarelvade vastuvõtmist. Seetõttu on tõenäoline, et Valgevene denonsseerib lähiajal Budapesti memorandumi täielikult. Igal juhul on Lukašenka asunud kiiresti eemaldama sellega seotud piiranguid Valgevene põhiseadusest. Kehtiv põhiseadus (artikkel 18, lõige 2) ütleb:
„Valgevene Vabariik seab eesmärgiks muuta oma territoorium tuumavabaks piirkonnaks ning muuta oma riik neutraalseks.” [Республика Беларусь ставит целью сделать свою территорию безъядерной зоной, а государство – нейтральным].
Põhiseaduse muudatuse ettepanekus seisab:
„Valgevene Vabariik välistab oma territooriumilt sõjalise agressiooni teiste riikide vastu.” [Республика Беларусь исключает военную агрессию со своей территории в отношении других государств].
Lõppmäng
Lukašenka suunamuutus kulmineerus 29. detsembril aset leidnud kohtumisel Putiniga, kus ta kiitis Venemaad ja selle juhti Valgevene abistamise eest. Valgevene president kutsus Putinit üles ehitama ühiseid sõjalisi väljaõppekeskusi ja korraldama Valgevenes rohkem sõjalisi õppusi. Putin nõustus korraldama ühisõppuse 2022. aasta „märtsis või veebruaris”. Praegu on käimas selle, “Liitlaste meelekindlus” nime kandva sõjalise õppuse, ettevalmistused. See ennustab teist rinnet rünnakus Ukraina vastu, ähvardades Kiievit (meeldetuletus: analüüs avaldati enne Venemaa Ukraina invasiooni algust).
Mis puudutab põhiseaduse muudatuse järgmist etappi, siis avalike kommentaaride andmise periood lõppes 20. jaanuaril, mil saadud toetus oli hämmastav 99,25% (sama allika andmetel oli vaid 40 ligi 9000 avalikust kommentaarist planeeritavatele muudatustele vastu). Referendum uue põhiseaduse vastuvõtmiseks on kavas läbi viia 27. veebruaril.
Valgevene neutraalsusest ja tuumavabast staatusest loobumisega oleme jõudmas uude ohtlikusse etappi Euro-Atlandi regiooni julgeolekus.
Märkus: Artiklis käsitletud põhiseaduse muudatused võeti Valgevenes vastu 27. veebruaril toimunud referendumil 65,1% poolthäältega.
Adrian Bachmanni kommentaar
Tuumarelvade paigutamine Valgevene territooriumile annaks Venemaa taktikalistele tuumarelvadele Euroopa suunal täiendavat laskeraadiust ja strateegilist sügavust võrreldes Kaliningradi oblastiga. Juhul kui SS-25 tüüpi mandritevaheliste strateegiliste tuumarakettide infrastruktuur on endiselt kasutuskõlbulik, oleks sinna võimalik paigutada samasuguste gabariitidega uue põlvkonna RS-24 tüüpi rakette.
Ometi oleks see raskesti mõistetav samm, kuna esiteks ei annaks strateegiliste ballistiliste rakettide paigutamine tuhatkond kilomeetrit lähemale 27. raketiarmee Kesk-Venemaa baasidest mingisugust erilist laskekauguse võitu (antud raketid on mõeldud peamiselt USA sihtmärkide pihta laskmiseks), asetades samas strateegilised tuumaraketid märksa haavatavamasse positsiooni NATO taktikalise lennuväe ja tiibrakettide laskeraadiuses.
Kas Venemaa viib tuumarelvad Valgevenesse või mitte, on osaliselt mõjutatud ka asjaolust, et niipea kui Moskva selle kasuks otsustaks, kaotaks Kreml poliitilise argumendi, mis nõuab USA tuumarelvade likvideerimist Euroopast.
Kas Venemaa viib tuumarelvad Valgevenesse või mitte, on osaliselt mõjutatud ka asjaolust, et niipea kui Moskva selle kasuks otsustaks, kaotaks Kreml poliitilise argumendi, mis nõuab USA tuumarelvade likvideerimist Euroopast.
Venemaa on alati nõudnud, et ka Ühendriigid hoiaks oma tuumarelvi USA territooriumil, sarnaselt Venemaaga, mille tuumarelvad on üksnes Vene Föderatsiooni territooriumil. Hetkel mil Vene tuumarelvad paigutatakse Valgevenesse, ei oleks Venemaal enam alust nõuda USA B-61 tüüpi pommide likvideerimist Saksamaalt, Itaaliast, Türgist ja Belgiast.
Kuula artiklit
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus