Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Venemaa naftakontserni Gazprom Neft juhatuse esimees Aleksandr Djukov sõnas hiljuti pressile antud intervjuus, et Venemaa suuruselt kolmas naftafirma on tänaseks loobunud pea täielikult nii dollari kui euro kasutamisest naftamüügi võimaldajaina.
Djukov kommenteeris olukorda 20. septembril Tjumenis aset leidnud energeetika foorumil. “Me kasutame peamiselt jüaane ja rublasid ning oleme dollari ja euro tehingutega sisuliselt lõpparve teinud,” selgitas Djukov, lisades, et tehingud ei toimu ka India ruupiates, nagu on varemalt spekuleeritud (märkus: India on pärast USA eestvedamisel Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist olukorrast kõige rohkem võitnud, olles saanud vene nafta suurimportööriks, mille terminalid müüvad “pestud” vene naftat Lääneriikidele edasi vahekasu eest).
Djukov väitis samuti, et Gazpromil ei ole tänini olnud mingisuguseid probleeme naftatehingute finantseerimises mistahes välisvaluutaga.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Lääneriikide rikkuse ning globaalse majandusvõimu alustalaks on viimastel sajanditel olnud paljuski tõsiasi, et kogu maailma kaubandus on olnud nomineeritud üle 90% ulatuses Lääne (ning väikesel määral ka Jaapani) poolt emiteeritud valuutades. Valuutades, mis on väljastatud algupäraselt intressi teeniva laenuna, mis toob ülejäänud maailmas loodud lisaväärtuse Lääne finantssektorisse, võimaldades muuhulgas Läänel sanktsioneerida maailma riike vastavalt oma suvale ning jooksutada triljonitesse ulatuvaid kaubandusdefitsiite (st Lääneriigid saavad maailma riikidelt mõõtmatult rohkem hüviseid, kui ise vastu pakuvad).
Kuna maailma kõige likviidsem ressurss, mille importimine on möödapääsmatult vajalik pea kõikidele tööstusriikidele, on nafta, siis on musta kulla kauplemise nomineerimine dollarites taganud USA vääringule de facto maailma reservvaluuta staatuse ka pärast seda, kui dollar kaotas kulla tagatise 1971. aastal.
Hetk, mil maailma suurimateks nafta eksportöörideks olevad Venemaa ning Saudi Araabia asuvad (vaatamata rohepöörde luulule) jätkuvalt maailmamajanduse selgrooks olevaid energiakandjaid müüma alternatiivsetes valuutades, on hetkeks, mil Lääne finantsmajanduslik hegemoonia maailma riikide üle kogeb oma lõpu algust.
Hetk, mil maailma suurimateks nafta eksportöörideks olevad Venemaa ning Saudi Araabia asuvad (vaatamata rohepöörde luulule) jätkuvalt maailmamajanduse selgrooks olevaid energiakandjaid müüma alternatiivsetes valuutades, on hetkeks, mil Lääne finantsmajanduslik hegemoonia maailma riikide üle kogeb oma lõpu algust.
adrian bachmann
Selles tõsiasjas peitubki Venemaa naftatootjate dollarist eemaldumise tähtsus. Tegemist on sammuga, millel on pikas perspektiivis (eriti koordineeritud koostöö korral Hiina ja Lähis-Ida riikidega) potentsiaali lammutada kogu seni Lääne valuutadel baseerunud finantssüsteem ning kahandada Lääneriikide elustandard tasemeni, mis on proportsionaalne Läänes toodetud lisaväärtuse määraga.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: