“Öeldakse, et tõeliseks õnneks vajab inimene vaid kolme asja: kedagi, keda armastada, midagi, mida teha, ja midagi, millele loota.”
Tom Bodett
Reeglina arvatakse, et noored täiskasvanud (s.o alla 30-aastased) on kõige õnnelikum vanusegrupp. Seejärel väheneb õnnelikkus kuni keskeani ja hakkab taas kasvama umbes 60. eluaasta paiku. Kuigi ka andmed kalduvad enamasti seda suundumust kinnitama, ei ole see siiski kõikjal sedasi.
Õnnetaseme mõõtmine ei ole lihtne ettevõtmine, eriti kui võtta arvesse, kuidas erinevates piirkondades, kultuurides ja usundites õnne määratletakse. Maailma “õnneraportis” üritatakse hinnata inimeste õnnetaset ning reastada riike vastavalt nendele tulemustele. Igas õnneuuringus osalevas riigis ligikaudu 1000 inimesest koosneva esindusliku valimiga läbi viidud küsitluses tuleb vastajatel 10 punkti skaalal hinnata oma elu, misjärel järjestatakse riigid kolme aasta tulemuste alusel vastavalt vanusegruppidele.
Statistika ja andmekogude visualiseerimise portaal Visual Capitalist tõi välja viimase õnneraporti tulemused, keskendudes vanuserühmade vahelisele lõhele õnnetundes riigisiseselt.
Esikohal asub pingereas Mauritius, kus noorte täiskasvanute õnnepositsioon üldises edetabelis on erakordsed 57 kohta tagapool kui vanemaealistel. Selle 1,26 miljoni elanikuga saareriigi rahvas sai 2020. aastal korraks nautida kõrgeid sissetulekuid, kuid pandeemia räsis riiki tugevalt, kahjustades kriitiliselt olulist turismisektorit ja mõjutades seeläbi töökohti. Noorte töötuse määr tõusis pandeemia alguses peaaegu 25%-ni, kuid sealt edasi on töötus vähenenud. Nagu paljude teistegi saarte elanikud, kolib Mauritiuse noorem elanikkond uute võimaluste otsingul sageli välismaale.
See, et vanem põlvkond on õnnelikum, ei ole iseenesest halb. Kuid asjaolu, et nooremad täiskasvanud on samas riigis nii palju õnnetumad, võib viidata mitmele ainulaadsele raskusele, millega just alla 30-aastased silmitsi seisavad.
Nii Ameerika Ühendriikides kui Kanadas tunnevad paljud noored täiskasvanud, et neil puudub igasugune võimalus omada oma kodu, mis oli kunagi üks peamisi edukuse näitajaid. Samuti usuvad noored, et majandusliku ebavõrduse tõttu ei saa nad omale kunagi pensionipõlve lubada.
Näiteks nii Ameerika Ühendriikides kui Kanadas tunnevad paljud noored täiskasvanud, et neil puudub igasugune võimalus omada oma kodu, mis oli kunagi üks peamisi edukuse näitajaid. Samuti usuvad noored, et majandusliku ebavõrduse tõttu ei saa nad omale kunagi pensionipõlve lubada. Lisaks on noorte seas levinud mure kliima ja maailma tuleviku pärast ning kõigele sellele lisandub veel kasvav üksilduse epideemia, kus 18-25-aastased ütlevad palju sagedamini, et nad on üksildased, kui kogu elanikkond keskmiselt.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
