James Howard Kunstler
AUDIOVERSIOON lehekülje lõpus
Esimene osa on siin ja teine osa siin.
James Howard Kunstler on juudi päritolu Ameerika kirjanik, ühiskonnakriitik ja futuroloog. Mehe lõikavalt otsekohesed ülestähendused sotsiaalkultuurilistel teemadel on aastakümneid pannud tema lugejaskonda naerma ning nutma – tihti samal ajal – tehes Kunstlerist ühe kaasahaaravama krooniku Ameerika ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku trajektoori kaardistamisel 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses. Kunstleri põhiteesiks on, et kaasaegne ülitsentraliseeritud ning hüper-spetsialiseerunud ühiskond on jõudmas kollapsini nii infrastruktuurilises, tehnoloogilises kui moraalses dimensioonis. Lahendusena näeb Kunstler naasemist väiksemate kogukondade ning suurema isikliku ja kogukondliku autonoomia juurde.
Järgnevas intervjuus annab Kunstler oma nägemuse olukorrast, kuhu Ameerika ühiskond ning poliitiline masinavärk on koroonahüsteeria järgsetel aastatel jõudnud.
Kui räägime massvaktsineerimise mõjudest, siis peaksime tulevikus tähelepanelikult jälgima, mida kindlustusseltsidel kuue kuu pärast öelda on. Küllap teate, et suur osa Ed Dowd’i uurimistööst tugines informatsioonile, mis 2022. aasta alguses kindlustussektorist esile kerkima hakkas. Palju nooremapoolseid inimesi, kes olid oma parimates aastates, hakkasid ootamatult surema. Paljud kindlustusseltsid, kes pakuvad suurtele korporatsioonidele kindlustuslepinguid nende töötajate jaoks, hakkasid (pärast massvaktsineerimise algust) avaldama väga ebatavalisi numbreid – selliseid surmajuhtumite ja vigastuste arve, mida nad polnud kunagi varem näinud.
See ei sobitunud kindlustuste matemaatiliste valemitega ja see hirmutas neid, sest nende valemid peavad kas töötama või nad lihtsalt ei teeni raha. Kindlustusseltsid teevad panuseid selle kohta, kas inimesed elavad või surevad. See oli kogu Ameerika süsteemile šokk. Ja Ed Dowd esitas seda inimestele lihtsasti arusaadaval viisil. Teame, et kuni 2023. aasta veebruarini oli surmajuhtumite arv endiselt märkimisväärselt kõrge. Aga eks me siis näe, mis saab kuue kuu pärast, kui inimesed pole mõnda aega vaktsiini saanud.
Oleme nagu hiiglaslikus toas, mis on täis elevante. Meist vasakul on elevandid. Meist paremal on elevandid ja inimesed, kes selle kõige eest vastutavad… nemad teesklevad, et nad ei näe elevante. Ma ei tea, kui kaua selline olukord kesta võib. See on sotsiaalselt ja poliitiliselt äärmiselt perversne periood ajaloos. Ma pole kunagi oma elus midagi nii hullumeelset näinud ja ma elasin üle hipiperioodi, mis oli täis hullumeelsusi. Aga kui sellele ajaperioodile tagasi vaadata, tundub see üsna mõistupärane, võrreldes alusetu jaburuse ja hullumeelsusega, kuhu Ameerika tänaseks on jõudnud. See, et oleme sunnitud praegu päriselt ka vaidlema selle üle, kas lastele peaksid drag queen’id lugemistunde korraldama, on lihtsalt hämmastav. Selle üle peab vaidlema? See on vastuvõetav? Küpse naise tahtlikult koletu jäljendamine peaks miskil põhjusel lastele hea olema? Mitte neid hirmutama? On lihtsalt võimatu mõista, miks keegi sellisele positsioonile asuks, kuid nii see kord on.
Mattias Desmet on „Totalitarismi psühholoogia“ (The Psychology of Totalitarianism) autor. Ta võttis uuesti käibele massipsühhoosi idee. Usun, et see mõiste ise oli juba mõnda aega kasutusel olnud. Hannah Arendt võis seda isegi oma raamatutes kasutada ja ka mitmed teised inimesed varemalt. Massipsühhoos, nagu doktor Desmet märkis, on inimrühmas esinev ühtne kultuuriülene hullumeelsus, mille puhul inimestel palutakse alla neelata üha absurdsemaid ettepanekuid. Ja sellises olukorras me praegu olemegi. Meil lihtsalt kästakse üksteise järel alla neelata uskumatult absurdseid ideid. Ja ameeriklased on need alla neelanud.
Võin vaid aimata, et meie kultuur on nii lõhki löödud ja oma kultuurilistest juurtest eraldatud, et inimesed tunnevad end psühholoogiliselt väga üksi ja on seetõttu ka õõvastunud ja ärevil meeleseisundis. Desmeti arvates on selline üldine vabalt hõljuv ärevusseisund massipsühhoosi eelduseks. See on sisuliselt grupihüsteeria. Minu arvates elavad ameeriklased täna täiesti sõgedaid elusid. Kuid see on ainuke viis elada, et toit oleks laual ja arved makstud või vähemalt mingil määral kontrolli all või krediitkaardivõlad oleksid mingil määral kontrolli all. See kõik nõuab aga inimestelt kohutavalt lõivu. Neil pole tegelikult eriti palju aega pöörata tähelepanu sellele, mis see reaalsus tegelikult on. Lisaks teeb korporatiivne meedia neile halastamatult propagandat. Meedia ei täida esimest korda minu elu jooksul neile antud rolli. Meedia peaks eristama tõde valest. Neist on saanud jumal teab mida või keda teenides, tahtlike valede levitajad. Nad ei tee oma tööd ja inimestel on väga raske mõista, mis on päris ja mis mitte.
Arusaadav… Isegi minu enda perekonnas on vaktsineeritud inimesi ja neile lihtsalt ei ole võimalik tõtt rääkida. Neile ei saa öelda, et nad peaksid võtma ivermektiini või nattokinaasi. Nad lähevad selle peale marru. Kas olete märganud, et inimesed saavad vihaseks, kui istute rahulikult maha ja räägite neile elementaarseid tõdesid? Ma ei vaktsineerinud end, sest ma arvan, et vaktsiin pole hea. Ma lihtsalt arvan, et see on ohtlik. Lase käia! Löö mind!
Selle asemel, et sõna otseses mõttes vihaseks saada, ütlevad nad pigem, et nad ei taha sellest teemast rääkida. Leitakse kärmelt mingi võimalus vestlus lõpetada. Minu enda keeldumine vaktsiinist põhines millelgi üsna lihtsal. 2021. aasta alguses võeti vaktsiinid kasutusele ja paari kuu jooksul avaldati kahtlusi, et selle toimeaineks olev ogavalk kahjustab teie veresoonkonda, veresüsteemi, veene ja artereid. Ma lihtsalt mõtlesin, et miks ma peaksin võtma midagi, mis hävitab mu veresooni? Sellest teadmisest piisas, et ma vaktsiini ei võtaks. Ma ei pidanud sellest rohkem midagi teadma. mRNA-vaktsiinid on sedavõrd ohtlikud peamiselt seetõttu, et need põhjustavad verehüübeid. Need põhjustavad igasuguseid probleeme teie veresoonkonnas, sealhulgas südames. See kõik oli teada juba üsna varakult.
Tõsi… Mul ei ole arstiharidust. Ma ei tee meditsiinilisi uuringuid. Ma ei ole tegelikult isegi teaduse inimene. Mul oli aga ometi piisavalt teadmisi, et seda asja vältida. Kuid paljud inimesed ei suutnud neid seoseid luua. Ja inimesed ei taha sellest rääkida. Ei ole nii, et nad hakkavad sinu peale karjuma või midagi, aga nad ei taha sellest midagi kuulda. Nad ei taha sellest rääkida. Nad arvavad, et see on otsustatud asi, et vaktsiinid on suurepärased ja hoidsid neid hullemast… ka siis kui nad pärast vaktsineerimist COVID-isse nakatusid. See ei kaitsnud ju teid COVID-isse nakatumise eest vähimalgi määral.
Inimesed õigustavad ennast väitega, et vaktsiin aitas neil haiglasse minemisest pääseda. See on iseenesest kindlasti midagi, mida inimesed oleksidki pidanud vältima, sest kui sa läksid koroonapaanika ajal haiglasse, oli suur tõenäosus, et organiseeritud meditsiin tapab su. Inimesi, kes olid COVID-i teises staadiumis, mis tekitas kopsudes verehüübeid ja tegi veresoonkonnas palju laastamistööd, raviti remdesiviiriga ja intubatsiooniga. Lisaks sellele maksti haiglatele iga COVID-surma eest boonust. Lisaks maksti lisaboonust, mis oli minu mäletamist mööda umbes 39 000 dollarit, iga patsiendi kohta, keda raviti remdesiviiriga või intubatsiooniga. Ja see kuur garanteeris paljude inimeste surma.
Remdesiviir oli ravim, mis töötati algselt välja Ebola ravimiseks ja jäeti kõrvale kui ebatõhus ravim. Remdesiviir on ravim, mis kahjustab teie neere, kui kasutate seda viis päeva või kauem. Seega hävitasid paljud need inimesed oma neerud, samal ajal kui neil raviti verehüübeid kopsudes. Kogu see asi oli lihtsalt ulmeliselt groteskne massimõrv. See on osa tõest. Kui elada valikulise reaalsusega kultuuris, on tõel vaja veidi vaeva näha, et valede vahelt välja paista. Kuid lõpuks see juhtub, sest nagu ma ütlesin, on valed ja ebatõde nõrgad. Ja tõde on tugev. Nii universum toimib.
Räägime lõpetuseks ka sellest hullumeelsest sõjast Ukrainas. Kui toetate Ukrainat, siis peatate tapatalgud. Sõja kohta levib igasugu numbreid. Mark Armstrong ütles, et tema allikate sõnul hukkus pisut enam kui aasta jooksul 250 000 ukrainlast. Meie kaotasime Vietnami sõjas ligi kümne aasta jooksul 60 000 inimest. Ukrainlased ei võida ju midagi, nendega lihtsalt pühitakse põrandat. Nüüd saadame neile vaesestatud uraaniga lahingumoona, mille poolestusaeg on 4 miljardit aastat ja mis põleb 4000 kraadi juures. Iga sihtmärk, mida see tabab, on seega 50-meetrine surmarõngas, millega ei saa 4 miljardi aasta jooksul midagi peale hakata. Mida teie arvate sellest pöörasest sõjast, millega nad ei kavatsegi lõpetada, nagu näib.
Nad viivad seda läbi nii rumalalt kui võimalik. On raske mõista, miks nad tahavad seda pikendada, peale selle, et nad tahavad taaskord enda tehtud vigu varjata. Kogu Ukraina kriis sai alguse juba 2014. aastal, kui USA välisministeerium ja ma pakun, et ka luureagentuurid läksid Ukrainasse, korraldasid riigipöörde ja said lahti president Janukovitšist, kes oli Venemaa-poolsete kalduvustega. Ta soovis, et tema riik ühineks Venemaa juhitava tolliliiduga, mis oli kaubandusliit nagu Euroopa Liit. Ameerika ei tahtnud, et see juhtuks, seega mõtlesime välja revolutsiooni ja asendasime ta rea enda valitud peaministritega ja lõpuks Zelenskiga. Tahame lihtsalt selle sigatsemisega järgmisele tasemele liikuda.
Me ju teadsime, et Venemaa on tõmmanud punase joone, mille ületamisega nad ei nõustu – Ukraina kui NATO liige või siis teatud volitustega NATO liige. See tähendab, mis iganes tüüpi NATO käepikendus, mis võimaldaks Läänel rajada Venemaa piirile suuri sõjaväebaase. Me ületasime seda punast joont korduvalt ja jätkasime Ukraina NATO-ga liitmisega ähvardamist, ajendades samal ajal Zelenski valitsust Donbassi pommitama. Ja lõpuks vihastasime venelased piisavalt välja, et nad otsustasid, et peavad sisse tungima ja platsi puhtaks lööma. Ma arvan, et see ajendas neid algselt. See pidi olema lihtsalt puhastusoperatsioon. Kuid venelased ei uskunud ilmselt, et nad kohtavad Ukrainas sellist vastupanu.
Lääs kasutas viimast kaheksat aastat suure hulga Ukraina vägede väljaõpetamiseks. Kõik need väed, mis tänaseks oma lõpu on leidnud. Meie andsime neile relvastuse. Me koolitasime neid ja näitasime neile, kuidas neile antud varustust kasutada. Ilmselgelt valmistasime nendel aastatel Ukrainat ette pidama pikka ja jõhkrat sõda Venemaa vastu, et saaksime Venemaad nõrgestada ja võib-olla ka provotseerida riigipööret Putini vastu. Vahepeal lisasime aga üha uusi sanktsioone, mis ei töötanud lõppastmes meie kasuks. Sanktsioonid töötasid Venemaa kasuks ja teevad seda siiani.
Meie vaatepunktist on kogu Ukraina projekt olnud totaalne fiasko. Mulle tundub, et Venemaa kohtas palju neile ootamatut vastupanu ja nad olid sellest omamoodi šokeeritud. Ma arvan, et venelased lihvivad oma reaktsiooni vastavalt sõjalisele jõule, mida nad seal kohtasid ja varem või hiljem rullivad nad pärast vigade parandust Ukrainast lihtsalt üle. Samas ma ei usu, et nad tahavad, et nende kõrvale jääks ebaõnnestunud riik.
Ma arvan, et see on ka üheks põhjuseks, miks nad Kiievit ja teisi Ukraina piirkondi lihtsalt maatasa ei pommitanud. Nad ei tahtnud muuta Ukrainat Talibani sarnaseks põrandaaluse, põhimõtteliselt gangsterite valitsusega riigiks. Mingil määral arvan, et Zelenski valitsust võiks õiglaselt nimetada gangsterite valitsuseks, kuid see on meie kätetöö. Nüüd ei taha me venelastega selle konflikti lõpetamisest aga isegi rääkida. Selle lõpetamine on nüüd vaid Venemaa kätes. Ja ma arvan, et nad lõpetavad selle. Ma arvan, et nad püüavad seda teha võimalikult korrapäraselt, sest ma ei usu, et nad tahavad alustada kolmandat maailmasõda. Nad tahavad lihtsalt, et nende naabruses olev piirkond ei oleks tagajalgadele aetud. Neil pole seda vaja ja nad tahavad sellele lõpu teha. Nad ei taha, et Ida-Euroopa oleks ka edaspidi pelk Ameerika instrument Venemaa vastu. Meie aga tahame seda jätkuvalt sellisena hoida.
Viimase kaheksa aasta jooksul on Ukrainaga seotud ka tohutult illegaalseid majandustehinguid. Me ei tea tegelikult täpselt, kui palju teisi erakondi peale Bideni perekonna on sattunud mingisse Ukraina afääri. Sellel sügisel on esile kerkinud tõendeid selle kohta, et investeerimisüksus FTX, mida juhtis Sam Bankman Freed, kasutas Ukrainat rahapesuoperatsioonina, et suunata Ukrainale palju annetusi, mis lõpuks pestakse puhtaks ning saadetakse tagasi demokraatidest poliitikutele kongressis. See on ilmselt midagi, millest nad ei taha, et keegi teaks. Lisaks sellele on ka biolaborid, mille venelased Ukrainasse tungides avastasid. Me ei tea ju täpselt, mida need endast täpselt kujutavad. Näib, et nende laborite ja Hunter Bideni ning laiemalt ka Bideni perekonna vahel on mingi seos. Seal toimusid ilmselt mingisugused halvaloomulised tegevused.
Kui mäletate Donald Trumpi esimest tagandamist, siis ka see toetus nendele samadele inimestele, kes olid väga aktiivsed Ukraina destabiliseerimises ja 2014. aasta riigipöördes. Näiteks Fiona Hill ja Marie Yovanovitš, kes oli tollal ka suursaadik, ja isegi selline tegelane nagu Eric Ciaramella, kes oli niinimetatud vilepuhujaks esimeses tagandamismenetluses Trumpi vastu. Ta oli CIA agent, kes oli osalenud kõikvõimalikel kohtumistel Obama juhitud Valges Majas seoses Ukraina afääriga. Ta oli sellega pikka aega seotud olnud. Kolonel Vindman on veel üks isevärki tegelane, kes on kogu selle pahandusega mingil moel seotud. Seal oli ka keegi salapärane tegelane nimega Michael Atkinson, kes oli olnud kas justiitsministeeriumis või FBI-s. Ma ei mäleta täpselt kummas. Ma arvan, et ta oli vist John Carlini, riikliku julgeolekuga seotud mehe, advokaat. Michael Atkinson sai seejärel uue töökoha luureagentuuride inspektorina. Ja niipea, kui ta sellele töökohale maandus, lõi ta uue reegli, mis ütles, et vilepuhujatel ei pea enam olema otsest kokkupuudet sellega, millele nad vilet puhuvad. On samaväärne, kui nad sellest kuskilt mujalt kuulevad. Ning kogu asja iroonilisus seisnes selles, et selle reformi viis läbi Eric Ciaramella, nn vilepuhuja Trumpi esimeses tagandamismenetluses. Ciaramella väitis toona, et oli pelgalt kuulnud, et Trumpi telefonikõne Zelenskiga oli seotud millegi pahatahtlikuga. Muidugi näeme nüüd tagantjärele väga hästi, miks Donald Trump võiks olla huvitatud Zelenskiga arutlemisest Bideni perekonna tegevusest Ukrainas enne Trumpi administratsiooni. Kõik Ukrainaga seotu on üks suur saastamasin. See on lihtsalt üks võikalt räpane asi.
Mida rohkem võimud Donald Trumpi maha püüavad teha, seda rohkem ma tahan teda uuesti presidendina näha. See, et nad teda nii väga vihkavad, on mulle piisav argument tema kasuks.
Trump on ajendanud valitsust asuma sisuliselt sõtta Ameerika rahva vastu. Trump on nüüd nende tegevuste tõttu märtriks muutumas. See sõda ameerika rahva vastu hõlmab endas ka sõda Donald Trumpi vastu. Nad üritavad igal võimalikul viisil Trumpi mänguväljakult eemale tõrjuda. Paljud nende katsed on tõeliselt läbinähtavad ja rumalad, nagu näiteks see skeem, mille Alvin Bragg Manhattani ringkonnaprokuratuuris valmis sepistas. Ta teeb end lihtsalt lolliks ja ühes sellega kogu Demokraatliku Partei projekti laiemalt. Varem või hiljem saavad inimesed aru, mis kõige selle taga on. Seega on Trumpil täiesti õigus, et nad ponnistavad maksimaalselt, et teda maatasa teha. Kuid nad paljastavad seejuures, et nende tegelikuks sihtmärgiks on ameerika rahvas, keda Trump esindab. Nad panevad inimesed aastateks vangi ilma neid milleski süüdistamata. Neid kohtu alla viimata. FBI tungib nagu muuseas inimeste kodudesse. Me pole midagi sellist varem Ameerika ajaloos näinud. Ameerika valitsus on saanud sisuliselt ameerika rahva türanniks.
James Howard Kunstleri kirjutistega saab tutvuda aadressil kunstler.com. Ma toon selle välja, et meie kuulajad saaksid toetada neid häid inimesi, kes seisavad tõe eest.
Aitäh teile. Ärgem kaotagem siiski lootust.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Võimsate riikide ja rahvaste tõus ning langus on teema, mida on võimalik lahata nii majanduslikust, poliitilisest, kultuurilisest kui moraalsest aspektist lähtuvalt. James Howard Kunstler on üks nendest autoritest, kes suudab tabada erinevate suurte sfääride vastastikuseid mõjusid läbinägelikult ning presenteerida läbi valgustatut viisil, mis on tragikoomiliselt amüsantne, kuigi tihtilugu omajagu keeruliselt tõlgitav idiomaatilise mahlakuse tõttu. Kes on huvitatud mehe tekstide lugemisest inglise keeles, saab seda teha Kunstleri kodulehel.
Esifoto: Tverdokhlib/Shutterstock
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: