Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Pennsylvania Ülikoolis läbi viidud uuringust selgub, et inimesed kipuvad tehisintellekti usaldama ka siis, kui see esitab valeinformatsiooni. BBC rahvusvahelise uuringu kohaselt eksitab tehisintellekt kasutajaid 45 protsendil juhtudest.
Pennsylvania Ülikooli teadlased viisid läbi rea katseid, milles palusid osalejatel vastata küsimustele, mis eeldasid eelnevaid teadmisi ning arutluskäigu esitamist. Osalejatel oli lubatud soovi korral kasutada ChatGPT abi ning rohkem kui pooled vastasid küsimustele tehisintellekti toel, teadmata, et süsteem on programmeeritud teatud juhtudel valeinfot esitama.
Uuringu autorid soovisid katsete abil teada saada, kas kasutajad usaldavad tehisintellekti nõu ka siis, kui see ei ole korrektne, ehk teisisõnu, kas inimesed allutavad oma mõtteprotsessi tehisintellektile. Tulemus oli üheselt jaatav: kõige markantsemal juhul järgisid 359-st katses osalejast 92,7% tehisintellekti korrektset nõu ning 79,8% isegi eksitavat nõu.
Üks uuringu autoritest, Gideon Nave, kommenteeris Pennsylvania Ülikooli taskuhäälingus, et kuigi tänapäeval räägitakse palju võimalusest, et mingil hetkel saavutab tehisintellekt võimu inimeste üle, ei saabu see olukord mitte seetõttu, et tehisintellekt muutub järjest keerukamaks, vaid seetõttu, et inimesed loobuvad tehisintellektile toetudes oma mõtlemisvõimest.
Üks uuringu autoritest, Gideon Nave, kommenteeris, et kuigi tänapäeval räägitakse palju võimalusest, et mingil hetkel saavutab tehisintellekt võimu inimeste üle, ei saabu see olukord mitte seetõttu, et tehisintellekt muutub järjest keerukamaks, vaid seetõttu, et inimesed loobuvad tehisintellektile toetudes oma mõtlemisvõimest.
Samamoodi nagu muude kultuuriliste ja tehnoloogiliste edusammudega saavutatud mugavused, näiteks õhutemperatuuri reguleerimine konditsioneeri abil ning masinate pakutavad liikumisvõimalused, mis ei eelda füüsilist pingutust, on meid millestki ilma jätnud, läheb ka tehisintellektile toetumine Nave’i sõnul meile maksma midagi kriitiliselt olemuslikku, nimelt meie mõtlemisvõime.
Teine autor Steven Shaw segitas, et ainuüksi tehisintellektile toetumise võimalus toob kaasa olukorra, kus inimesed loobuvad oma kognitiivsete võimete kasutamisest ja delegeerivad need masinale, aktsepteerides tolle antud vastuseid ilma neid kriitiliselt hindamata. Muuhulgas kipuvad inimesed tehisintellektilt saadud vastuseid esitama suurema enesekindlusega, kui nad teeksid isiklike järelduste puhul.
Tulevikus võiks tööandjad töötajaid palgates hinnata nende valmisolekut allutada oma mõtteprotsess tehisintellektile ja eelistada töötajaid, kes mõtlevad ise, ning et hariduses on vaja pöörata tähelepanu noorte kriitilise mõtlemise ja info hindamise oskuse kujundamisele.
Gideon Nave
Gideon Nave tõi välja, et tulevikus võiks tööandjad töötajaid palgates hinnata nende valmisolekut allutada oma mõtteprotsess tehisintellektile ja eelistada töötajaid, kes mõtlevad ise, ning et hariduses on vaja pöörata tähelepanu noorte kriitilise mõtlemise ja info hindamise oskuse kujundamisele. Esitatud info kriitiliselt hindamise oskus on Nave’i sõnul nagu lihas, mida on vaja regulaarselt kasutada, et see oma funktsiooni säilitaks.
Eraldiseisvas, Briti ringhäälingu BBC poolt läbi viidud ning 18 riiki, 14 keelt ja 22 avalikõiguslikku ringhäälingut hõlmanud uuringus leiti, et tehisintellektipõhised vestlusrakendused nagu ChatGPT, Gemini ja Claude esitavad valeinformatsiooni 45 protsendil juhtudest. Sealhulgas esineb 31% juhtudest probleeme puuduva, eksitava või ebakorrektse viitamisega ning 20% juhtudest sisu korrektsusega, sh niinimetatud süsteemi hallutsineerimise ehk olematute faktide leiutamise või vananenud info esitamisega. Kõige sagedamini – 76% juhtudest – esines probleeme Gemini vastustega, eelkõige seoses selle süsteemi raskustega info üles leidmisel.
Tehisintellektipõhised vestlusrakendused nagu ChatGPT, Gemini ja Claude esitavad valeinformatsiooni 45 protsendil juhtudest.
BBC uuring
Adrian Bachmanni kommentaar:
Populatsiooni vaimsete võimete langus on tänaseks universaalselt tunnistatud fenomen, mida pikemat aega on saanud panna suuresti selle süüks, et inimestele on õpetatud üha enam, mida mõelda, selle asemel, et õpetada, kuidas mõelda. AI kriitikavaba kasutamine tõotab aga juhatada meid protsessi järgmisesse faasi, kus inimesed õpivad üha paremini selgeks, kuidas tehisintellekti asemel sootuks mitte mõelda.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
