Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Hiljuti avaldatud uuringus leidsid teadlased, et sotsiaalmeedia kasutamise vähendamine 30 minutini päevas vähendas juba ühe nädala jooksul 18-24-aastaste noorte depressiooni sümptomeid 24,8%, ärevust 16,1% ning unetust 14,5%.
Kuigi digitaalse detoksi mõju on ka varem uuritud, erines antud uuring sotsiaalmeedias veedetud aja mõõtmise objektiivsuse poolest. Nimelt on varasemalt toetutud küsitlustele vastanute ebatäpsetele mälestustele oma ekraaniaja osas, kuid antud katses mõõdeti osalejate tavakasutust kõigepealt kahe nädala jooksul nutitelefoni anduriga ning seejärel paluti neil üheks nädalaks oma sotsiaalmeedia kasutust vähendada. Noorte vaimse tervise näitajaid hinnati kolmel korral: nii koguperioodi alguses, esimese kahe nädala järel kui katse lõpus.
Esimese kahe nädala jooksul veetsid noored keskmiselt ligi kaks tundi päevas sellistel platvormidel nagu Instagram, TikTok, Snapchat, Facebook ja X ning detoksi nädalal vähenes neis keskkondades veedetud aeg 30 minutini päevas. Sealjuures märkasid teadlased, et kõige vähem vähendasid oma sotsiaalmeedia kasutust Instagrami ja Snapchati kasutajad ning kõige enam Facebooki ja X-i kasutajad.
Kõige märkimisväärsemalt paranes katse tulemusel nende osalejate vaimne tervis, kes kogesid uuringu alguses tõsisemaid depressiivseid sümptomeid ning kes olid ise hinnanud oma senise sotsiaalmeediakasutuse problemaatiliseks, viidates digitaalse detoksi kasulikkusele eriti riskirühmade jaoks.
Kõige märkimisväärsemalt paranes katse tulemusel nende osalejate vaimne tervis, kes kogesid uuringu alguses tõsisemaid depressiivseid sümptomeid ning kes olid ise hinnanud oma senise sotsiaalmeediakasutuse problemaatiliseks, viidates digitaalse detoksi kasulikkusele eriti riskirühmade jaoks.
Vaatamata märgatavatele kasudele leidus siiski üks vaimse tervise valdkond, mis digitaalse detoksi tulemusel ei paranenud ning selleks oli üksinduse tunne. Inimestele, kel puudub tugev isiklik tugivõrgustik reaalmaailmas, võib sotsiaalmeedia pakkuda kuuluvustunnet ning digitaalse ühenduse katkestamine ilma seda autentse inimkontaktiga asendamata ei täida automaatselt sotsiaalset tühimikku.
Lisaks leiti uuringus, et kuigi osalejate sotsiaalmeediakasutus katse ajal vähenes, kasvas samal ajal veidi nende üldine ekraani ees veedetud aeg, mis viitab, et vaimse tervise parandamiseks on vaja vähendada eeelkõige probleemset sotsiaalmeediakasutust, sh näiteks enda veebis nähtuga võrdlemist ja sõltuvust rakendustest, mitte niivõrd kogu ekraaniaega.
Sotsiaalmeedia mõjudest ühiskonnale ning üksikindiviidi psüühikale saab täiendavalt lugeda käesoleva loo lõpus viidatud lugudest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
