Hiljuti erinevates riikides läbi viidud uurimuse kohaselt on enamike inimeste jaoks tööülesannete täitmine kõige rõõmutum osa elust. Enamus uurimuses osalenutest eelistasid palgatööle praktiliselt kõiki muid tegevusi (ja tegevusetust), sealhulgas haigena voodis põdemist.
Omapärase, Maailma Õnnelikkuse Fondi (ingl k World Happiness Foundation) nime kandva organisatsiooni poolt kokku kogutud uuringutes oli kõige tähtsamal kohal küsitlus, mis palus inimestel hinnata nutiseadme abil subjektiivset õnnetunnet erinevatel hetkedel ja teha seda igapäevaselt.
Uurimusest selgus, et 39 erinevast aja veetmise viisist pidasid enamik uuringus osalenutest tööl käimist kõige vähem nauditavaks osaks oma elust. 39 tegevuse hulka oli sealhulgas arvatud väga ebameeldivad toimingud nagu voodis haiguse läbi põdemine.
Maailma jõukaimaid tööstusriike koondava organisatsiooni OECD liikmesriikidest (mille hulka kuulub ka Eesti) veedavad inimesed keskmiselt kolmandiku oma elust tööpostil.
Uuringus osalenud OECD riikide kodanikud tunnistasid, et töökeskkonna kvaliteet on üks olulisemaid mõjureid elu mõttekuse ja nauditavuse määramisel. Näiteks Saksamaal kogutud andmete põhjal hindasid 83% vastanutest, et nende töö mängib kas olulist või „ülimalt olulist“ rolli, määramaks kas nad elavad oma elu õnneliku või õnnetuna.
39 erinevast aja veetmise viisist pidasid enamik uuringus osalenutest tööl käimist kõige vähem nauditavaks osaks oma elust. 39 tegevuse hulka oli sealhulgas arvatud väga ebameeldivad toimingud nagu voodis haiguse läbi põdemine.
Uuringus kokku kogutud andmed näitavad, et enamike inimeste päeva madalpunkt saabub hetkel, kui nad on sunnitud suhtlema oma ülemusega.
Sotsioloogiliselt, kultuuriliselt, psühholoogiliselt ja majanduslikult kõnekad andmed seletavad uuringu läbiviijate hinnangul seda, miks ja kuidas tänapäeva leksikasse on tekkinud inglisekeelsed sõnad presenteeism ja absenteeism, mida eesti keeles tähistavad vastavalt väljendid „tööl käimine“ töö tegemise asemel ning „viilimine“ kui töökohustustest sootuks hoidumine.