Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Ameerika Ühendriikide võlakoorem on viimase 4 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Pikka aega miliaarkulutustele oluliselt alla jäänud USA riigivõla intressimaksed olid 2006-2018 vahemikus suurusjärgus 400 miljardit dollarit aastas. Alates 2020. aastast kiirelt kasvama hakanud föderaalvõla intressimaksed on tänaseks ületanud aga nii Ühendriikide kulutused tervishoiule kui sõjapidamisele, olles peaaegu kolmekordistunud ca 400 miljardi dollari pealt ligi 1200 miljardi dollarini.
Poliitökonoomika klassiku Adam Smithi kohaselt kuhjuvad riikide võlad peaaegu tervenisti sõjapidamisest.
Viimased 4 aastat kestnud trendi jätkudes muutuvad võlamaksed 2030. aastaks Ühendriikide föderaaleelarve suurimaks kulutuseks, möödudes sotsiaalhoolekandele tehtavatest kulutustest.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Poliitökonoomika klassiku Adam Smithi kohaselt kuhjuvad riikide võlad peaaegu tervenisti sõjapidamisest. Antud seaduspära on ka loogiline, kuna sõjapidamine on tegevus, mis on kolmekordselt destruktiivne. Esiteks hävineb sõjapidamise käigus sageli sõda pidava riigi tootlik infrastruktuur. Teiseks tähendab militaartoodangu tellimus, et osa ostujõust kanaliseeritakse vahendite soetamiseks, millel puudub roll hüviste ringluses. Kolmandaks tähendab sõjapidamine tööjõu ära võtmist produktiivsest majandusringlusest ning kanaliseerimist mitteproduktiivsesse sõjapidamise sektorisse.
Kuna Ameerika Ühendriigid on II maailmasõja järgsel epohhil pidanud umbes sama palju sõdu nagu ülejäänud maailma riigid kokku (tappes seeläbi rohkem inimesi kui teised maailma riigid samal ajavahemikul kombineeritult), siis on loogiline, et USA riigivõlg on alates Korea sõjast 1950ndate algusest paisunud jõulises tempos.
Kuna Ameerika Ühendriigid on II maailmasõja järgsel epohhil pidanud umbes sama palju sõdu nagu ülejäänud maailma riigid kokku (tappes seeläbi rohkem inimesi kui teised maailma riigid samal ajavahemikul kombineeritult), siis on loogiline, et USA riigivõlg on alates Korea sõjast 1950ndate algusest paisunud jõulises tempos.
Adrian Bachmann
Asjaolu, mis asetab USA võlgu elamise eristaatusesse võrreldes kõikide teiste riikidega, tuleneb asjaolust, et Ühendriikidel on privileeg trükkida veel tänini maailma reservvaluutana käibivat vääringut ning seeläbi monetiseerida võlga, trükkides vanade võlgade katteks üha uusi dollareid, mis kõlbavad igati USA võlgade tasumiseks, kuna USA riigivõlg on nomineeritud 100% ulatuses oma valuutas.
Ometi on ka antud süsteemil piirangud ning hetk, mil maailmamajandus lakkab kasutamast dollarit peamise kaubandust võimaldava vääringuna, on hetkeks, mil USA võime hoida üleval maailma suurimat sõjatööstuskompleksi, 800-1000 sõjaväebaasi ligi sajas riigis ning tarbida iga aasta umbes triljoni dollari väärtuses teiste riikide poolt loodud hüviseid ultimatiivselt tasuta, lõppeb. See on reaalsus, mis ei saabu päris kindlasti üleöö, kuid mis on siiski jõudmas päev päeva haaval üha lähemale.
Hetk, mil maailmamajandus lakkab kasutamast dollarit peamise kaubandust võimaldava vääringuna, on hetkeks, mil USA võime hoida üleval maailma suurimat sõjatööstuskompleksi, 800-1000 sõjaväebaasi ligi sajas riigis ning tarbida iga aasta umbes triljoni dollari väärtuses teiste riikide poolt loodud hüviseid ultimatiivselt tasuta, lõppeb.
Adrian Bachmann
Briti-USA ajaloolane Niall Ferguson on märkinud, et impeeriumid hakkavad kokku kukkuma reeglina hetkel, kus nende riigivõla intressimaksed ületavad sõjalised kulutused valitseval ajahetkel.
Võttes arvesse Adam Smithi tähelepanekut riigivõlgade akumuleerumise peamisest põhjusest, võib öelda, et Ameerika Ühendriigid on tänaseks jõudnud punkti, kus Washington on sunnitud tagastama rohkem minevikus käivitatud sõdade pidamiseks võetud võlgu, kui tal on ressurssi kulutada olemasolevate sõdade käigus hoidmiseks ning uute sõdade käivitamiseks. See on aga mõte, mis võib tähendada juba lähitulevikus täielikku transformatsiooni globaalses jõudude vahekorras, sundides Washingtoni formaalselt tunnistama nn “Ameerika ülemvõimu sajandi” ennetähtaegset lõppu.
Ameerika Ühendriigid on tänaseks jõudnud punkti, kus Washington on sunnitud tagastama rohkem minevikus käivitatud sõdade pidamiseks võetud võlgu, kui tal on ressurssi kulutada olemasolevate sõdade käigus hoidmiseks ning uute sõdade käivitamiseks.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: