AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Hiljuti Kiievit väisanud USA senaator Lindsey Graham deklareeris, et Ukraina maapõu sisaldab triljonite dollarite väärtuses tooraineid, mida USA majandusel oleks hädasti vaja.
Kiievis Zelenski kõrval seistes ütles USA senaator Lindsey Graham, et Lääs peab jätkama relvade saatmist Ukrainasse, sest „nad istuvad triljonite dollarite väärtuses mineraalide peal, mis võiksid meie majandusele kasulikud olla.“
Kiievis Zelenski kõrval seistes ütles USA senaator Lindsey Graham, et Lääs peab jätkama relvade saatmist Ukrainasse, sest „nad istuvad triljonite dollarite väärtuses mineraalide peal, mis võiksid meie majandusele kasulikud olla.“
„Nad lihtsalt vajavad relvi,“ sõnas Graham, kutsudes üles suurendama relvatarneid Kiievisse.
Senaator Graham lisas, et Ukraina sõdib venelastega selleks, et ameeriklased ei peaks seda tegema.
Zelenski avaldas omalt poolt tänu Washingtoni toetuse eest Ukraina sõjale, mis on pälvinud toetust mõlema partei esindajate poolt.
Senaator Graham lisas, et Ukraina sõdib venelastega selleks, et ameeriklased ei peaks seda tegema.
Graham juhtis septembris USA kongressi delegatsiooni Ukrainas. Grahamiga ühinesid lisaks senaatorid Ben Cardin ja Roger Marshall ning esindajatekoja liikmed Joe Wilson, William Timmons ja Russell Fry.
Ukraina presidendi kantseleist saadud teate kohaselt olid USA kongressi liikmetega arutatud „peamised prioriteedid“ muu hulgas „täiendavate õhutõrjesüsteemide ja rakettide hankimine ukrainlastele ning Ukraina pilootide väljaõppemissioonide laiendamine F-16 hävitajatel“.
Tegemist ei ole esimese korraga, kui senaator Graham Ukraina loodusvarade ihaldusväärsust toonitab.
Juunis telekanalile CBS antud intervjuus ütles USA senaator, et Ukraina „istub sisuliselt aardekasti otsas“.
„Ukrainlased istuvad 10-12 triljoni dollari väärtuses kriitiliste maavarade otsas,“ rõhutas Graham. „Nad võiksid olla kõige rikkam riik kogu Euroopas. Ma ei kavatse anda seda raha ja neid varasid Putinile, et ta neid Hiinaga jagaks.“
„Ukrainlased istuvad 10-12 triljoni dollari väärtuses kriitiliste maavarade otsas,“ rõhutas Graham. „Nad võiksid olla kõige rikkam riik kogu Euroopas. Ma ei kavatse anda seda raha ja neid varasid Putinile, et ta neid Hiinaga jagaks.“
„See on ülimalt oluline, kuidas sõda Ukrainas lõpeb. Aitame neil võita sõda, mida me ei saa endale ise lubada. Leiame sellele sõjale lahenduse. Aga see on tõsi, et nad istuvad kullaaugu otsas. Putinile 10 või 12 triljoni dollari väärtuses kriitilisi maavarasid anda, mida ta Hiinaga jagab, oleks naeruväärne,“ lausus Graham.
Washington Post teatas 2022. aastal, et „Ukrainas leiduvad ühed maailma suurimad titaani- ja rauamaagi varud, samuti ka ekspluateerimata liitiumiväljad ning tohutud söevarud. Kokku on need väärt kümneid triljoneid dollareid.“
Ajalehe andmetel on Ukrainal „hulgaliselt muid varusid, sealhulgas maagaasi, nafta ja haruldaste muldmetallide varusid – mis on olulised mitmete kõrgtehnoloogiliste komponentide jaoks”. Washington Posti hinnangul võiks Ukraina hiiglaslike toorainerikkuste sattumine “valedesse kätesse” takistada Läänel leida endale alternatiivsed varustuskanalid Venemaa ja Hiina asemele.
USA omalt poolt loodab, et Ukraina võiks õõnestada Hiina ja Venemaa rolli maailma kriitiliste mineraalide tarneahelates. Tänu aastakümnete vältel tehtud läbimõeldud investeeringutele domineerib Hiina Rahvavabariik tänaseks suures osas kriitiliste maavarade globaalse tarneahela üle, mis on Washingtoni ärritanud.
USA omalt poolt loodab, et Ukraina võiks õõnestada Hiina ja Venemaa rolli maailma kriitiliste mineraalide tarneahelates. Tänu aastakümnete vältel tehtud läbimõeldud investeeringutele domineerib Hiina Rahvavabariik tänaseks suures osas kriitiliste maavarade globaalse tarneahela üle, mis on Washingtoni ärritanud.
USA energeetikaminister Jennifer Granholm selgitas, et kriitilised mineraalid on „üks osa tarneahelast, mille pärast me oleme Ameerika Ühendriikides väga mures. Me ei taha olla liialt sõltuvad riikidest, mis ei pruugi Ameerika väärtusi jagada.“
Joe Bideni valitsus on kehtestanud Hiina suhtes täiendavad sanktsioonid ja ekspordipiirangud ning eraldanud miljardeid dollareid poliitika edendamiseks, mis suurendaks USA juurdepääsu haruldastele muldmetallidele ja kriitilistele mineraalidele, nagu liitium ja koobalt, mida on vaja kõrgtehnoloogia, eelkõige aga taastuvenergia tehnoloogia tootmiseks.
Washington, Brüssel ja London loodavad, et Ukraina varud võimaldaksid neil vähendada sõltuvust Hiina tarnetest.
Vähetuntud faktina viidi juba 2021. aastal USA seadustesse sisse muudatused, mis nägid ette Ukraina suuremat rolli USA varustamises titaaniga. Muudatused deklareerisid selgitusena, et “Ameerika Ühendriikide poliitika on teha titaanitööstuses koostööd Ukraina valitsuse kui potentsiaalse alternatiivse tarnijaga Hiina ja Venemaa allikate asemel, millest Ameerika Ühendriigid ja Euroopa hetkel sõltuvad.”
Akadeemilised uurimused on näidanud, et välisriikide siseriiklikesse konfliktidesse sekkumise sagedus kasvab hüppeliselt, kui kodusõda leiab aset riigis, mis on rikas nafta ja muude strateegiliste toorainete poolest. Nimelt leiti Lääne teadlaste poolt 2015. aastal läbiviidud uuringus, et välismaine sekkumine riigi kodusõtta on 100 korda tõenäolisem, kui riigil on suured nafta- ja muude loodusvarade varud.
Lääne teadlaste poolt 2015. aastal läbiviidud uuringus leiti, et välismaine sekkumine riigi kodusõtta on 100 korda tõenäolisem, kui riigil on suured nafta- ja muude loodusvarade varud.
Uurimuste tulemusi kokku võtvas artiklis “Pigem nafta kui vesi – majanduslikud sõltuvussidemed ning kolmandate osapoolte sekkumine konfliktidesse ( „‚Oil above Water‘: Economic Interdependence and Third-party Intervention“) kirjutasid teadlased järgnevat:
Ühes uuringutest esitati statistilised tõendid selle kohta, et külma sõja ajal toimunud CIA salajased operatsioonid tõid kaasa Ameerika Ühendriikide poolse kaupade impordi suurenemise sihtriikidest, ilma et sama muster oleks kehtinud ekspordi puhul. Teine, Leandro Elia uurimus demonstreeris, kuidas USA sõjaline abi on suurendanud mittesõjalisi kahepoolseid kaubavooge abisaajariigiga.
„Oil Above Water“ oli esimene teaduslik statistiline analüüs, mis uuris, kas spetsiifiliselt nafta on ka faktiliselt olnud kodusõdadesse sõjalise sekkumise motivatsiooniteguriks. Uurimuse käigus tuvastatu on kinnitanud, et üldsuse kahtlused on põhjendatud. Leidsime, et naftatootmine ja teadaolevad naftavarud on olnud kesksed tegurid, mis motiveerivad kolmandate riikide sõjalisi sekkumisi. Uuringu tulemused on näidanud, et mida suuremad on kodusõjas oleva riigi toodetud ja/või omatava nafta kogused, seda suurem on tõenäosus, et kolmandad osapooled riigi kodusõtta sekkuvad. Lisaks leidsime kokkulangevuse ka prognoosidega, et mida pingelisem on naftaturg, seda suurem on tõenäosus, et kolmandad osapooled riigis aset leidvasse konflikti sekkuvad. Teisisõnu… perioodidel, mil maailma naftatootmine on koondunud vähemate riikide kätte, on naftat tootvate riikide kodusõjad tõenäolisemalt seotud välisriikide sõjalise sekkumisega.
„Oil Above Water“ oli esimene teaduslik statistiline analüüs, mis uuris, kas spetsiifiliselt nafta on ka faktiliselt olnud kodusõdadesse sõjalise sekkumise motivatsiooniteguriks. Uurimuse käigus tuvastatu on kinnitanud, et üldsuse kahtlused on põhjendatud.
Lõpuks, mis on ehk kõige olulisem, on tuvastatud statistilised tõendid ka selle kohta, et riigi sõjalise sekkumise tõenäosus on positiivselt seotud selle konkreetse riigi imporditud naftakogustega. Kuigi ka muud tegurid mängivad rolli, on sekkumine umbes 100 korda tõenäolisem, kui sõdiva riigi naftavarud on suured ja sekkuval riigil on suur naftaimport, kui olukorras, kus sõdival riigil ei ole naftavarusid ja potentsiaalsel sekkuval riigil on suur naftaeksport.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Senaator Lindsey Graham on Ühendriikides tuntud kui nn neokonservatiivide plakatipoiss, kelle isukus sõdade alustamise ning neisse sekkumise järele on monomaaniline. Eriliselt kõnekas on antud uudist silmas pidades aga asjaolu, et senaator Graham, kes tunnistas äsja Ukraina toorainerikkuse potentsiaalset kasulikkust Ühendriikidele, on sama mees, kes kõigest mõned kuud tagasi nõudis, et Kiiev langetaks mobilisatsioonikohustuslike noorte meeste rindele saatmise miinimumvanust allapoole 27. eluaastat.
Senaator Graham on sama mees, kes kõigest mõned kuud tagasi nõudis, et Kiiev langetaks mobilisatsioonikohustuslike noorte meeste rindele saatmise miinimumvanust allapoole 27. eluaastat.
Adrian Bachmann
Mis puudutab Ukraina toorainevarude mahtu, siis need on tõepoolest kaugelt suuremad kui ühelgi teisel riigil Euroopas. 12 triljoni dollari väärtuses titaani, koobalti, kivisöe jms varusid on umbes 60% Austraalia või Brasiilia (circa 20 triljoni dollarini) hinnatavatest toormevarudest.
Ent tõsi on ka see, et orienteeruvalt 70% Ukraina tooraineressurssidest asub maapõues, mis on tänase seisuga Vene Föderatsiooni kontrolli all, mis muudab ebatõenäoliseks senaator Grahami soovi ekspluateerida viimati nimetatud Ukraina ressursse USA otstarbeks. Tegemist on osaga laiemast trendist maailmas, mida iseloomustab toorainerikaste riikide väljumine Lääneriikide mäetööstuskontsernide (BHP Billiton, Anglo-American, Rio Tinto, jms) ning neid finantseerivate finantskonglomeraatide (State Street, Blackrock, Vanguard, AXA Group jmt) kontrolli alt.
Tõsi on ka see, et orienteeruvalt 70% Ukraina tooraineressurssidest asub maapõues, mis on tänase seisuga Vene Föderatsiooni kontrolli all.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus
SEOTUD LOOD: