Avamere tuuleparke on aastaid reklaamitud kui rohepöörde programmi nurgakivi, mis peaks väidetavalt varustama riiki puhta energiaga ning aeglustama kliimamuutusi. Kuid Hawaii Ülikooli okeanograafia kaasprofessor Hyodae Seo toob oma hiljutises uuringus esile tuulegeneraatorite poolt põhjustatava laiaulatusliku kahju looduskeskkonnale. Lisaks merekeskkonnale põhjustatud ökoloogilisele kahjule nähtub äsja avaldatud teadustööst, et tuulepargid soojendavad nii atmosfääri kui merepinda oluliselt rohkem, kui varemalt arvati.
Soojenemise mehhanism
Kuidas tuuleturbiinid kliimat soojendavad? Nagu uurimustööst nähtub, peitub vastus keeriste tekitamises ja õhuringluse muutustes. Protsessi dünaamika ise on aga kokkuvõetult järgmine:
1. Rootorid ammutavad tuulest energiat, tekitades keeriseid, mis levivad ulatuslikele aladele.
2. Tuulegeneraatorite poolt tekitatud õhukeerised nõrgendavad madalamate õhukihtide ja pinnavee loomulikku segunemist.
3. Seeläbi väheneb merepinna loomulik jahutusvõime. Soojus ei saa nii kergesti hajuda ning merepinna temperatuuri tõus intensiivistub. Tekkinud lisasoojus tõuseb aga omakorda atmosfääri.
Professor Seo poolt dokumenteeritud mõõtmised kinnitavad, et tuulegeneraatorite poolt mõjutatud merepinna lähedal on täheldatav kerge, kuid pidev temperatuuri tõus. Tihedalt kontsentreeritud tuuleparkides võivad kõrvalmõjud üksteist võimendada.
Lisaks ei piirdu tuulegeneraatorite tekitatud mõjud kohaliku tasemega: analüüsid näitavad, et tiivikute kunstlikult tekitatud õhukeeriste mõju ulatub üle 100 kilomeetri kaugusele, põhjustades mõõdetavat temperatuuri tõusu kuni 200 meetri kõrgusel merepinnast.
Tuulikutega põhjustatavad kliimamuutused on aga vaid mündi üheks küljeks, kuna mereökosüsteemid peavad toime tulema ka mitmete muude teguritega. Näiteks saavad linnud ja nahkhiired sageli tuulikutelt lööke ning setete segamine kahjustab paljude mereorganismide elupaiku. Tuulikute tekitatud keerisvood muudavad veekihi segunemise mustreid, mõjutades planktoni jaotust merevees ja seeläbi kogu akvatooriumi toiduahela toimimist.
Ökoloogiline kahju ja mikroplastide levimise oht
Tuulikutega põhjustatavad kliimamuutused on aga vaid mündi üheks küljeks, kuna mereökosüsteemid peavad toime tulema ka mitmete muude teguritega. Näiteks saavad linnud ja nahkhiired sageli tuulikutelt lööke ning setete segamine kahjustab paljude mereorganismide elupaiku. Tuulikute tekitatud keerisvood muudavad veekihi segunemise mustreid, mõjutades planktoni jaotust merevees ja seeläbi kogu akvatooriumi toiduahela toimimist.
Veel üks tõsine murekoht peitub rootorite labade kulumises. Töötamise ajal eraldavad rootorid nimelt mikroplasti osakesi, mida meres elavad organismid alla neelavad. Vee temperatuuri tõus kiirendab omakorda materjalide lagunemist, mille tagajärjel levib plast üha suurematele aladele, häirides oluliselt bioloogilisi tsükleid.
Sageli alahinnatud tegurite hulka kuulub ka tuulegeneraatorite rootorite poolt tekitatud madala sagedusega infraheli. Kuigi inimesed seda ei kuule, võivad rõhu kõikumised põhjustada organismis füüsilisi reaktsioone. Ranniku lähedal elavad inimesed on sageli kurtnud, et neil esineb unehäireid või “püsiv sisemine rahutuse tunne”.
Vaikne ohuallikas: infraheli
Sageli alahinnatud tegurite hulka kuulub ka tuulegeneraatorite rootorite poolt tekitatud madala sagedusega infraheli. Kuigi inimesed seda ei kuule, võivad rõhu kõikumised põhjustada organismis füüsilisi reaktsioone. Ranniku lähedal elavad inimesed on sageli kurtnud, et neil esineb unehäireid või “püsiv sisemine rahutuse tunne”. Ka loomad on infraheli poolt kergesti mõjutatavad, kuna isegi marginaalsed kõikumised mõjutavad nende orienteerumise võimet. Samuti mõjutab õhu kohalikul tasandil soojenemine heli levimist, mis võib tugevdada muid, seni väheuuritud kõrvalmõjusid.
Järeldus
Professor Seo uuring on märkimisväärne, kuna see demonstreerib mehhanismi, mille alusel avamere tuulepargid vallandavad keeruka kaskaadi tegureid, sh turbulentsi, vee ja õhu soojenemise ning mikroplastide ja infraheli leviku, mis üheskoos muudavad nii kliimat kui ökoloogilisi protsesse, kahjustades sealjuures nii atmosfääri kui ka merekeskkonda. Sellest tulenevalt ei tohiks kaugeleulatuvate tagajärgedega tehnilisi sekkumisi enam vaadelda isoleeritud või tähtsusetutele äärealadele kuuluvate nähtustena. Avamerel tuuleenergia tootmise planeerimisel ja laiendamisel on kõikide mõjutegurite analüüs saamas kriitilise tähtsusega ülesandeks, et vältida õrna ökosüsteemi pöördumatut kahjustamist.
Professor Seo uuring on märkimisväärne, kuna see demonstreerib mehhanismi, mille alusel avamere tuulepargid vallandavad keeruka kaskaadi tegureid, sh turbulentsi, vee ja õhu soojenemise ning mikroplastide ja infraheli leviku, mis üheskoos muudavad nii kliimat kui ökoloogilisi protsesse, kahjustades sealjuures nii atmosfääri kui ka merekeskkonda.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Inimväärse elu kriitiliseks eeltingimiseks oleva puhta, esteetilise ning rikkumata looduskeskkonna – meie suurima ning elule ilmselt kõige enam rõõmu ja hingerahu pakkuva rikkuse – mõistusevastane hävitamine on eriliselt märkimisväärne olukorras, kus Euroopa Liidu üheks deklareeritud eesmärgiks on kuulutatud looduskeskkonna kaitse.
Ökoloogilise jalajälje minimeerimise programm läbi terve maa ja merepinna katmise monstroossete hiidmasinatega, mis pöördumatult hävitavad looduskeskkonna nii ökoloogiliselt kui esteetiliselt, kujutab endast kollektiivse hullumeelsuse üht kõige ilmsemat manifestatsiooni.
Jääb üle vaid loota, et tänaseks juba suure osa Euroopa panoraamsetest vaadetest hävitanud tuulegeneraatorite programmil seiskuvad tiivad, enne kui elukeskkonna hävitamisest rikastuvad vähesed paljude jaoks Eestimaa kaunimad kohad alatiseks rüvetavad.
Jääb üle vaid loota, et tänaseks juba suure osa Euroopa panoraamsetest vaadetest hävitanud tuulegeneraatorite programmil seiskuvad tiivad, enne kui elukeskkonna hävitamisest rikastuvad vähesed paljude jaoks Eestimaa kaunimad kohad alatiseks rüvetavad.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: