Pentagoni töövõtja, kes on saanud USA kaitseministeeriumilt rohkem kui 500 miljonit dollarit, plaanis toota Ameerika sõdurite jaoks laboris kasvatatud liha, et “vähendada sõjaväe CO2 jalajälge”, vahendab uudisteportaal Free Beacon.
BioMADE “on USA kaitseministeeriumi rahastusel tegutsev tootmisinnovatsiooni instituut, mille eesmärk on luua jätkusuutlik, kodumaine, terviklik biotööstusliku tootmise ökosüsteem,” seisab projekti ülevaates. Instituut kogus ettepanekuid, kuidas töötada välja “toiduainete tootmise uuendusi, mis vähendavad CO2-jalajälge … kaitseministeeriumi valitsusalas”. Uuendused hõlmasid “uudseid rakukultuurimeetodeid” laboris kasvatatud liha tootmiseks.
“Pakutavat liha kasvatatakse laboris kemikaalide abil loomsetest rakkudest. Seesugune võimalus on kerkinud esile aruteludes lihatoodete tootmise tõhususe ja moraalsuse üle ilma loomi tapmata. BioMADE – kes sai 2024. aasta alguses 450 miljonit dollarit maksumaksjate raha – väitis, et laboris kasvatatud toiduained vähendavad Pentagoni süsiniku jalajälge. Ökoloogilise jalajälje vähendamine oli Ameerika sõjaväe jaoks prioriteet, kuna nad olid sunnitud järgima Bideni valitsuse ajal vastu võetud käsku leida lahendusi kliimamuutustele ja muudele kultuurilistele küsimustele, mida kriitikud koondavad nimetuse alla “virgunud” (woke).” kirjutas Free Beacon.
Projektile sai osaks kriitikatulv neilt, kelle sõnul ei tohiks USA vägesid kasutada katsejänestena eksperimentaalsete toiduainete jaoks:
“Maksumaksja dollareid ei tohiks kasutada laboris kasvatatud liha tootjate rahastamiseks,” sõnas tärkavaid turge ja sh biotehnoloogilise liha tootmist analüüsiva tarbijate ühenduse Keskkonna- ja Heaolu Keskus tegevdirektor Jack Hubbard. “Meie väed väärivad paremat kui seda, et neile serveeritakse bioreaktorites surematute rakkude ja kemikaalidega toodetud laboriliha. Kahjuks juhivad seda agendat poliitilised ja põllumajandustootjate suhtes vaenulikud jõud. Meie sõdureid ei tohiks kunagi kasutada katsejänestena,” jätkas ta.
Meie väed väärivad paremat kui seda, et neile serveeritakse bioreaktorites surematute rakkude ja kemikaalidega toodetud laboriliha.
Jack Hubbard, Keskkonna- ja Heaolu Keskuse tegevdirektor
Endine kaitseministeeriumi ametnik Matt Spence väitis 2021. aastal, et: “Üks kõige vahetumaid, poliitiliselt teostatavamaid ja suurima mõjuga viise kliimamuutustega tegelemiseks on see, kui USA valitsus investeerib alternatiivsetesse lihatootmisviisidesse ja kiirendab seda protsessi.”
Kuid Californias asuv kolledž UC Davis avaldas 2023. aastal aruande, mille järgi on “laboris kasvatatud liha süsiniku jalajälg potentsiaalselt suurem kui jaemüügi veiselihal”: “Kui ettevõtted peavad puhastama kasvukeskkonda farmatseutilistele nõuetele vastava tasemeni, siis kulub selleks rohkem ressursse, mis omakorda tõstab globaalse soojenemise potentsiaali,” selgitas aruande juhtivautor Derrick Risner kolledži toiduteaduse ja -tehnoloogia osakonnast. “Kui tootmist jätkatakse “farmatseutilise” lähenemisega, on see keskkonnale halvem ja kallim kui tavapärane veiseliha tootmine.”
Californias asuv kolledž UC Davis avaldas 2023. aastal aruande, mille järgi on “laboris kasvatatud liha süsiniku jalajälg potentsiaalselt suurem kui jaemüügi veiselihal”.
“Meie tulemused näitavad, et kultiveeritud liha ei ole keskkonnale iseenesest parem kui tavaline veiseliha. See ei ole imerohi,” lisas teine autor, toiduteaduse ja -tehnoloogia osakonna dotsent Edward Spang. “Võibolla saame tulevikus vähendada laboriliha keskkonnamõju, kuid see nõuab märkimisväärset tehnilist arengut, et samaaegselt suurendada rakukultuurikeskkonna jõudlust ja vähendada selle kulukust.”
Hiljem Pentagon siiski taganes vaikselt sõduritele laboriliha söötmise rahastamisest. Lisaks on mõned osariigid laboriliha müümise keelustanud ning koolides keelati laboriliha kasutamine.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Programm, mille kohaselt rahvast kaitsma pidavad mehed on sunnitud riskeerima oma elu ja tervisega mitte üksnes lahinguväljal, vaid ka sööklas, seoses käsuga süüa laboris sünteesitud, täiesti teadmata pikaajaliste mõjudega surrogaataineid, saab olla sünnitatud üksnes isikute poolt, kes on kas vaimuhaiged, kurjad või kõige tõenäolisemalt mõlemat korraga.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Radowitz/Shutterstock.com