Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Ameerika Ühendriikide erukolonel Douglas Macgregor (s. 1953) on esimese lahesõja (1991) veteran ning viimaste kümnendite tõenäoliselt kõige silmapaistvam USA soomusüksuste komandör. Tema juhitud üksused hävitasid lahesõjas 23 minutiga 70 Iraagi tanki ja lahingsoomukit, kandmata samas ühtegi kaotust.
Macgregori juhtimise all tegutsenud soomusüksused saavutasid ka lahesõja-järgsetel õppustel ülekaalukad võidud vastasmeeskondade üle ning teda on peetud USA armee lahingtaktikate kõige novaatorlikumaks uuendajaks viimase poole sajandi jooksul.
Kolonel Macgregori teos “Transformatsioon tule all” valiti Iisraeli kindralstaabi ülema Aviv Kochavi poolt Iisraeli kaitsevägede ümberkujundamise alustekstiks. 2020. aastal kaalus president Donald Trump Macgregorit Ühendriikide suursaadiku positsioonile Saksamaal ning 2020. aasta novembrist teenis ta kolm kuud USA kaitseministri Christopher Milleri erinõunikuna kuni Trumpi presidentuuri lõpuni 2021. aasta jaanuaris.
Vaatamata esmaklassilistele omadustele sõjakogenud väliohvitseri ja strateegina sai Macgregori riigiteenistuja karjäär pärsitud tänu mehe “halvale kombele” lausuda välja ebamugavaid tõsiasju poliitiliselt ebakorrektsel viisil. Kompromissitu ausus ja otsekohesus, mis “kohustuslikest valedest” üleküllastunud süsteemis legendaarse koloneli vastu töötas, on teinud temast kainemõistuslikkuse hääle maailma militaarsete-geopoliitiliste protsesside mõtestamisel.
Järgnevas intervjuus, mis anti vahetult enne USA-poolseid lööke Iraani tuumarajatiste pihta, selgitab kolonel Macgregor, miks president Trump on teda võimule aidanud jõudude pantvang ning kuidas Iisraeli kontroll USA sise- ja välispoliitika üle dikteerib Washingtoni käitumist Iraani suunal.
Rachel Blevins: Kogu maailm jälgib, milliseid järgnevaid samme astub Donald Trumpi administratsioon Iisraeli ja Iraani konfliktis. Jääb mulje nagu oleks küsimus mitte selles, kas Trump sekkub aktiivselt sõtta, vaid millal see aset leiab.
Muidugi on Ameerika Ühendriigid ka siiani Iisraelile selle sõjas Iraani vastu heldelt toetust jaganud, kuid kas ei olnud Trumpi presidendikampaania üks keskseid lubadusi uutest sõdadest hoidumine? Oleme palju kordi kuulnud lugu sellest, kuidas Trump teeb lõpu lõpututele sõdadele, kuid ometi leiavad ameeriklased end üha uuesti ja uuesti samas olukorras. Ainus erinevus seisneb selles, et sel korral plaanib Trump rünnata riiki, millega sõtta astumise võimalusse isegi eelmised USA presidendid ettevaatlikkusega suhtusid.
Hämmastav on see, et Trumpi sõjakad ähvardused Iraani suunal tulevad presidendilt, kes ehitas oma valimiskampaania üles lubadusele edasistest sõjalistest sekkumistest hoiduda.
Rachel Blevins
Mida selline asjade seis tulevikuväljavaadete jaoks tähendab? Arutasime olukorda USA sõjaväe erukoloneli, kaitse- ja välispoliitika analüütiku ning USA kaitseministri endise nõuniku Douglas Macgregoriga.
Suur aitäh Sulle, et võtsid aega selles vestluses osalemiseks!
Sel nädalal viis Pentagon oma relvastust Lähis-Itta ning on suurendanud oma kohalolekut regioonis. President Trumpi sõnul on meil nüüd täielik kontroll Iraani õhuruumi üle ning senaator Ted Cruz on öelnud, et meie sooritame sõjalisi rünnakuid Iraani vastu. Kas Ameerika Ühendriigid on Iraaniga sõjas?
Douglas Macgregor: Jah. Samamoodi nagu me oleme faktiliselt üks sõdivatest osapooltest Ukraina sõjas, on Ameerika Ühendriigid olnud algusest peale kaasosaliseks ka Iisraeli sõjas Iraani vastu. Selles ei ole üldse mingit kahtlust.
Samamoodi nagu me oleme faktiliselt üks sõdivatest osapooltest Ukraina sõjas, on Ameerika Ühendriigid olnud algusest peale kaasosaliseks ka Iisraeli sõjas Iraani vastu.
Douglas Macgregor
Blevins: Trumpi sotsiaalmeedias jagatud kommentaarid on pannud inimesed muretsema, kui põhjalikult USA ennast üha enam Iisraeli ja Iraani sõtta mässib. Milliseid ohte näed Sina selle sõjaga seoses? Mida see ameeriklaste jaoks kaasa võib tuua?
Macgregor: Oleme ennast Iraani-vastase sõjaga pühendunult sidunud. Küsimus ei ole selles, kas, vaid millal see tegudes realiseerub. Mulle tundub, et USA õhu- ja merevägede koondamine on veidi ajakavast maha jäänud, sest just nende vägede peale on Trump sisuliselt oma lootuse püstitanud.
Ameerika Ühendriikide valitsusel on tegelikkuses kolm haru. Need on peavoolumeedia, kongress ning kõrgete sõjaväeametnike ja aktsionäride poolt juhitav militaar-tööstussektor. Kõik need kolm valitsemise instrumenti on tänaseks 100% Iisraeli kontrolli all.
Douglas Macgregor
Olukorra mõistmiseks on oluline märkida, et Ameerika Ühendriikide valitsusel on tegelikkuses kolm haru. Need on peavoolumeedia, kongress ning kõrgete sõjaväeametnike ja aktsionäride poolt juhitav militaar-tööstussektor. Kõik need kolm valitsemise instrumenti on tänaseks 100% Iisraeli kontrolli all. Seega ei saa tekkida mingit arutelu sellest, kuidas USA saab käituma.
Ma prognoosin, et USA sooritab õhurünnakuid peamiselt B2 ja B1 pommitajate ning suurt hävingut tekitava ülitäpse laskemoonaga väites, et rünnaku eesmärgiks on iraanlaste maa-aluste rajatiste hävitamine (Märkus: siinkohal väärib meelde tuletamist, et kolonel Macgregori vahetult enne USA rünnakut tehtud prognoos osutus mõned päevad hiljem täpseks). Samas püüab Trump ühtlasi saavutada oma kujuteldavat režiimivahetust Iraanis ning tapab Teheranis ja mujal veel inimesi, keda peab riigijuhtimise seisukohalt võtmeisikuteks (antud punktis ei ole kolonel Macgregori prognoos veel täide läinud… vähemasti hetkeseisuga).
Õhu- ja mereväed ei võida sõdu, need pole kunagi ühtegi sõda võitnud.
Douglas Macgregor
Probleem seisneb aga selles, et õhu- ja mereväed ei võida sõdu, need pole kunagi ühtegi sõda võitnud. Teine viga on eeldada, et Iraan on nõrk ja seal valitseb juba kaos. Tegelikult on olukord vastupidine – hoopis Iisrael on sügavates raskustes, sest juudiriik astus sõtta, mõistmata, mida ta ette võtab. Iisraeli siseriikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir lausus kogemata avalikult välja, et alahindas Iraani raketiarsenali võimsust, kuid isegi see väide on ikkagi realiteetide pisendamine. Iisraeli õhukaitsesüsteem, mida nimetatakse raudkupliks, osutus tegelikkuses sõelaks ja tõsiasi on see, et me ei suuda tekitada Iraanile sellisel tasemel kahju, nagu me endale ette kujutame. Muidugi on õhukaitsesüsteemidel oma kaitseefekt, kuid nende abil ei ole võimalik kõike tagasi tõrjuda.
Ameerika Ühendriikidel on Lähis-Idas kokku umbes 40 000 sõjaväelast. Kui USA Iraani ründab, siis on Iraan kindlasti valmis noid sõjaväelasi ja baase oma sihtmärgiks pidama. Me võime nõnda potentsiaalselt palju inimesi kaotada. USA õhukaitsevõrgustik on ajalooliselt arendustöö ja investeeringute osas alati teistest relvajõudude harudest kõvasti maha jäänud ning ei suuda meid eriti kaitsta. Kui mina veel Ühendriikide sõjaväes teenisin, siis me nimetasime õhukaitset USA relvajõudude “punapäiseks kasulapseks”. Neil ei olnud kunagi midagi piisavalt, kuid samas on see ka loogiline, kuna me ei pidanud kunagi sõdima sellise vaenlasega, kel oleks tohutu raketi- ja õhuvõimekus. Iraanil on see võimekus olemas, mistõttu arvan, et seisame pika sõja lävel.
Iisraeli õhukaitsesüsteem, mida nimetatakse raudkupliks, osutus tegelikkuses sõelaks.
Douglas Macgregor
Vahet ei ole, mida Trumpile kokku räägitakse, iraanlased ei alistu talle. Minu meelest on Trumpist äärmiselt rumal uskuda samu inimesi, kes ergutasid USA-d Ukraina sõtta sekkuma ja Ukrainat selle sõjas Venemaaga sponsoreerima, rääkides samal ajal lõputult juba 2022. aasta veebruarist saadik, et venelased on ebakompetentsed, neil saab laskemoon kohe otsa, neil ei ole piisavalt rakette, nende sõdurid ei taha võidelda jne. Jutud venelaste sõjalise võimekuse defitsiidist osutusid valeks ning täpselt samamoodi on vale valdav osa peavoolumeedias Iraani kohta väidetavast. Iraan ei hakka alla andma ega kokku varisema ja seal ei ole kohe-kohe valitsust kukutavat mässu tulemas. Seega kinnitage oma turvavöö ja valmistuge eesolevaks, sest see sõda kestab seni, kuni Iisrael on praktiliselt hävitatud.
Seejärel on küsimus selles, kas Iisrael kasutab tuumarelva. See on muidugi viimane asi, mida nad tegema peaks, juba üksnes seetõttu, et kui nemad kasutavad meeleheitest tuumarelva, siis kasutavad teised seda ka nende vastu. See on Pandora laegas, mida ükski tervemõistuslik inimene ei tohiks avada, kuid minu arvates ei ole keegi tegelikku olukorda hoolikalt analüüsinud.
USA õhukaitsevõrgustik on ajalooliselt arendustöö ja investeeringute osas alati teistest relvajõudude harudest kõvasti maha jäänud ning ei suuda meid eriti kaitsta. Kui mina veel Ühendriikide sõjaväes teenisin, siis me nimetasime õhukaitset USA relvajõudude “punapäiseks kasulapseks”.
Douglas Macgregor
Blevins: Ja sellepärast inimesed muretsevadki. Kui ma kuulen, kuidas Iisraeli kaitseminister kuulutab, et Teheran põletatakse maha, siis huvitab mind, mis tal plaanis on, mis mõtted tema peas liiguvad. Oled ka varem rõhutanud, et Ameerika Ühendriigid reeglina ei vaata tulevikku, ei tee pikaajalisi plaane ega mõtle, mis on meie eesmärgid. Selle asemel oleme valmis tormama pea ees sõtta ja ootame, et Iraan võluväel kokku variseks.
Trumpi väljaütlemistest lähtudes on selge, et ta on väga frustreeritud. Ta säutsub alatasa sotsiaalmeedias, et Iraan peab tingimusteta alistuma ja et ligikaudu 10 miljoni inimesega Teherani elanikud on vaja koheselt evakueerida. Hämmastav on see, et Trumpi sõjakad ähvardused Iraani suunal tulevad presidendilt, kes ehitas oma valimiskampaania üles lubadusele edasistest sõjalistest sekkumistest hoiduda.
Jutud venelaste sõjalise võimekuse defitsiidist osutusid valeks ning täpselt samamoodi on vale valdav osa peavoolumeedias Iraani kohta väidetavast. Iraan ei hakka alla andma ega kokku varisema ja seal ei ole kohe-kohe valitsust kukutavat mässu tulemas.
Douglas Macgregor
Macgregor: Oma kampaanias väidetust hoolimata sõltub Trump täielikult oma tegelikest isandatest – inimestest, kes andsid talle Valgesse Majja jõudmiseks raha. Nende inimeste isikud ei ole saladus, need on miljardärid, sh Adelsonid ja teised, kes rahastasid Trumpi lobitööd ja aitasid ta Valgesse Majja. Nüüd soovivad nad vastuteenet ja Trumpil ei ole siin eriti valikut. Paraku on ta kuulanud samu nõuandjaid, kes viisid USA Ukrainasse, lõid Ukrainast ühe kohutava monstrumi ning päästsid seejärel valla sõja, mille nii meie kui Ukraina oleme tänaseks kaotanud.
Mingil põhjusel on Trump lasknud neil inimestel end veenda, et meil on võimalik lihtsalt marssida Iraani ja saavutada seal türanniseerimise ja purustamise teel edu. Mulle tundub, et Trumpile meeldib mingil määral olemuslikult türanniseerida, igatahes paistab, et tema meelest sellised taktikad toimivad. Ilmselt lähtub ta oma ärikogemustest, kuid pikas plaanis teeb ta tõsise vea. Sellest ei tule midagi välja ning lõpuks peame ikkagi vaatama otsa olukorrale, kus oleme end selle sõjaga sidunud, oma lennukid, raketid ja relvad käiku lasknud… ning vastama küsimusele, mis nüüd edasi saab.
Strateegia puudumine (Iraanis ja Ukrainas) on nagu 1942. aastal Stalingradi või 1969. aastal Vietnamis Quang Trisse saabumine ja küsimine “Kus ma üldse olen? Mida ma siin üldse teen? Mis selle kõige mõte on? Mida me püüame saavutada?” Trump ei esita selliseid küsimusi.
Douglas Macgregor
Strateegia puudumine (Iraanis ja Ukrainas) on nagu 1942. aastal Stalingradi või 1969. aastal Vietnamis Quang Trisse saabumine ja küsimine “Kus ma üldse olen? Mida ma siin üldse teen? Mis selle kõige mõte on? Mida me püüame saavutada?” Trump ei esita selliseid küsimusi. Ta ei peaks oma sõjalisi nõuandjaid kuulama, kuid tal on vaja hinnata olukorda oma kampaaniaannetusi ja nendest lähtuvaid võlgu arvestades. See kukub läbi ja seejärel kerkib esile küsimus, kui kaugele saab veel minna. Minu hinnangul ei saa me enam eriti kaugemale minemist endale lubada.
Hetkel on nafta hind umbes 75 USA dollarit barrelist. Eeldan, et iraanlased ei lase kedagi ilma nende loata Hormuzi väinast läbi. Sisuliselt on nad juba teada andnud, et igaüks, kes püüab ilma nende loata väina läbida, peab tagajärgedega silmitsi seisma. Kas USA saadab põhiosa oma mereväest Pärsia lahele? Ma ei usu seda. Aga me kükitame seal kusagil ja heidame Iraani elanikele pomme ja rakette.
Ajalooliselt on sarnane pretsedent olemas. Liibanonis oli meil 1981. ja 1982. aastal lahingulaev, mis tulistas oma 16-tollistest kahuritest ranniku pihta, ent mis ei muutnud pikas plaanis midagi. Lõpuks jäime lihtsalt täiesti mõttetult ilma oma mereväelastest – kohas, kus neil ei olnud mingit vajadust olla ja kus nad ei saavutanud midagi.
Reaganil ei pruukinud olla eriti särav intellekt, kuid ta oli vähemasti ratsionaalne inimene. Tänapäeval seevastu ei ole meie juhid enam ratsionaalsed inimesed – tegemist on inimtüüpidega, kelle käitavaks jõuks on kombinatsioon ülbusest, soovmõtlemisest ja enesepettusest.
Douglas Macgregor
Ronald Reagan võttis kiiresti aru pähe ja astus sellest sõjast välja. See oli arukas otsus, sest ta ei tahtnud lasta ennast sellesse sohu vedada. Kuid praegu ei ole meie presidendiks Ronald Reagan. Reaganil ei pruukinud olla eriti särav intellekt, kuid ta oli vähemasti ratsionaalne inimene. Tänapäeval seevastu ei ole meie juhid enam ratsionaalsed inimesed – tegemist on inimtüüpidega, kelle käitavaks jõuks on kombinatsioon ülbusest, soovmõtlemisest ja enesepettusest.
Oleme valinud kehva raja. Millal hakkavad ameeriklased ümbritsevale olukorrale tähelepanu pöörama? See juhtub siis, kui kütus maksab 7 dollarit galloni eest, kui tarneahelad katkevad, kui ei ole võimalik toitu leida, kui inimesed ei saa enam teha seda, mida nad tahavad. Alles siis hakkab toimuv ameeriklasi huvitama.
Mis Ameerika Ühendriikides praegu toimub? Meil on endil küllaga probleeme. Los Angeleses nägin lehvimas Mehhiko ja muude välisriikide lippe. Teheranis seevastu ei lehvitata kusagil USA ega Iisraeli lippudega. Mulle tundub, et Iraani ühiskond on praegu sotsiaalselt palju sidusam kui USA oma. Oleme võtnud väga ohtliku suuna, kuid keegi ei kuula enam mõistuse häält. Probleem peitub varemalt mainitud kolmes tegelikus valitsusharus, mis Ameerikat kontrollivad (massimeedia, kongress ning sõjatööstuskompleks), kuid ameeriklased ei pööra millelegi tähelepanu, senikaua kuni neil isiklikult veel valus ei ole.
Mulle tundub, et Iraani ühiskond on praegu sotsiaalselt palju sidusam kui USA oma.
Douglas Macgregor
Blevins: Kütuse hindu vaadates tekib ehk ameeriklastel viimaks küsimus, “Aga oot, miks me õigupoolest Iraaniga sõjas oleme?”
Alati on huvitav jälgida sõnumeid, mida inimestele esitatakse. Sageli on tõmmatud paralleele praeguse olukorra ja Iraagi sõjale eelnenud perioodi vahel. Massihävitusrelvadest rääkides korrutab Trump lakkamatult, et Iraan ei tohi omada tuumarelva, kuulutades samas reporteritele, et teda ei huvitagi, et tema enda luureülem Tulsi Gabbard ütles alles märtsis kongressile, et USA-l puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu töötaks Iraan välja tuumarelva. Ka uudisteagentuur CNN tunnistas hiljuti, et nende luureringkondadesse kuuluvate allikate andmetel ei suudaks Iraan lisaks sellele, et ta ei tööta tuumarelva välja, veel mitmeid aastaid kedagi sellega rünnata.
Mida see kõik kõneleb meile edastatavate sõnumite loogilistest vastuoludest? Nad kordavad aina oma tuumarelva juttu, samal ajal kui Iraani kõrgeim juht Ali Hosseini Khamenei on sõnanud, et Iraan ei kujutanud endast mingit sõjalist ohtu ja oli valmis läbirääkimistel osalema.
Massihävitusrelvadest rääkides korrutab Trump lakkamatult, et Iraan ei tohi omada tuumarelva, kuulutades samas reporteritele, et teda ei huvitagi, et tema enda luureülem Tulsi Gabbard ütles alles märtsis kongressile, et USA-l puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu töötaks Iraan välja tuumarelva.
Rachel Blevins
Macgregor: Mis loogikasse puutub, siis venelastel ei ole samuti mingit plaani marssida läände ja vallutada Ida-Euroopa ning nad päris kindlasti ei otsi sõda NATO-ga. Ka selles narratiivis puudub loogika, aga lõppastmes… Mis vahet seal on? Vahet ei olegi nende jaoks, kes levitavad valesid, ja just seda me olemegi lakkamatult teinud. USA on sisendanud väsimatult, et venelased on kurjuse kehastuseks, kes tahavad kõiki vallutada. Ning pole mingi ime, et täpselt samad inimesed räägivad nüüd sama juttu ka Iraani kohta. Tõde ei ole nende inimeste jaoks vähimalgi määral oluline.
Veel üks aspekt, millega on vaja arvestada, on asjaolu, et meie piirid on olnud avatud. Ameerika Ühendriikides on miljoneid ja miljoneid inimesi, kellest me ei tea mitte midagi. Me teame, et korruptsioon, kriminogeensus, terrorism ja kõik muu sarnane vohab nende sisserändajate seas.
Me võime väga vabalt näiteks homme hommikul ärgata ja avastada, et Seattle`is on kaubanduskeskus õhku lastud ning mitusada inimest hukkunud. Me võime ühtäkki avastada, et keegi on paigaldanud väikese mõjuulatusega tuumarelva otse Washingtoni külje alla. Me ei tea selliseid asju ette.
Kui palju kordi oleme kuulnud meile sisendatavat, et midagi sellist ei saa kunagi juhtuda, üksnes selleks, et peagi avastada, et see siiski juhtus? Ma loodan, et asjad ei jõua sinnamaale, kuid keegi ei analüüsi olukorda eriti hoolikalt.
Avaldasin artikli rahu saavutamise perspektiividest, milles kutsusin üles korraldama suurvõimude rahukonverentsi, paluma ÜRO-l anda välja käsk koheselt relvarahu kuulutamiseks ja teatama iisraellastele, et me ei varusta neid enam, kui nad jätkavad Gazas inimeste tapmist.
Douglas Macgregor
Avaldasin artikli rahu saavutamise perspektiividest, milles kutsusin üles korraldama suurvõimude rahukonverentsi, paluma ÜRO-l anda välja käsk koheselt relvarahu kuulutamiseks ja teatama iisraellastele, et me ei varusta neid enam, kui nad jätkavad Gazas inimeste tapmist. Kõik see peab kohe lõppema… Meil on hädasti vaja konverentsi, kus osaleks Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina, India ja minu hinnangul ka Brasiilia kui Ladina-Ameerika suurvõim.
Nimetatud riigid peaks koos maha istuma ja vahendama lahkhelide arutamist ning sellele hullusele lõpu tegema. See tähendaks, et Iisrael oleks sunnitud Lähis-Idas normaalse riigina käituma, kuid Iisraeli jaoks on see vastuvõetamatu ja seetõttu on see vastuvõetamatu ka meie jaoks.
Selle sõja põhiküsimuseks on (tuumarelvastatud) Iisraeli ambitsioonid saavutada Iraani hävitamise läbi Lähis-Idas totaalne regionaalne ülemvõim, kuid ühtlasi on siin keskne roll etendada ka Ameerika Ühendriikide finantshegemoonial.
Douglas Macgregor
Selle sõja põhiküsimuseks on (tuumarelvastatud) Iisraeli ambitsioonid saavutada Iraani hävitamise läbi Lähis-Idas totaalne regionaalne ülemvõim, kuid ühtlasi on siin keskne roll etendada ka Ameerika Ühendriikide finantshegemoonial. New Yorki ja Londoni pankadel ei õnnestunud Venemaad tükkideks jagada, riiki hävitada, kaost külvata ja nende varasid omandada, ning nüüd on nad suunanud oma pilgu selle asemel Lähis-Itta, kus nad soovivad kontrolli naftaväljade ja kogu piirkonna üle. Iraan on kaalukaks takistuseks nende teel, sest iraanlased on teatanud: “Ei, me oleme suur tsivilisatsioon ja me ei alistu teile, me ei anna oma riiki teie ülemvõimu alla.” Selles mõttes on iraanlaste positsioon sarnane venelastega, kes on samuti keeldunud oma riigi mahamüümisest Lääne finantskontsernide kontrolli alla.
Sama läbikukkunud strateegiat korratakse taas. Kui palju režiimivahetusi on vaja korraldada, enne kui keegi aru saab, et see ei toimi? Ma ei tea vastust sellele küsimusele, kuid võin öelda, et Washingtonis on kõik võimulolijad äriküsimuste osas läbinisti mädad. Nad kõik on piiritult ahned, ning nad kõik tahavad üha rohkem raha. Erus ja aktiivteenistuses kõrgete sõjaväeametnike, senaatorite, kongressi liikmete ning presidendi ja tema meeskonna jaoks Valges Majas seisneb küsimus alati rahas. Sama kehtib ka sõjatööstuskompleksi ja meedia kohta. Seetõttu võib tõde massimeedias vaid harva kohata.
Iraanlased on teatanud: “Ei, me oleme suur tsivilisatsioon ja me ei alistu teile, me ei anna oma riiki teie ülemvõimu alla.” Selles mõttes on iraanlaste positsioon sarnane venelastega, kes on samuti keeldunud oma riigi mahamüümisest Lääne finantskontsernide kontrolli alla.
Douglas Macgregor
Blevins: Nii see tõesti on. Ja huvitaval kombel hääletame me ameeriklastena ikka ja jälle selle kandidaadi poolt, kes lubab sõjad lõpetada, tõotab uutesse sõdadesse mitte astuda ja annab lootust USA välispoliitika ümber kujundada, kuid need lubadused ei teostu kummalisel moel mitte kunagi.
Pole mingi saladus, et Ameerika Ühendriigid on juba pikemat aega tahtnud Iraani hävitada. Samad ambitsioonid on Washingtonil ka Venemaa ning Hiina suunal. Mida see kõik tähendab Trumpi administratsiooni ja ameeriklaste usalduse jaoks Trumpi administratsiooni suhtes?
Huvitaval kombel hääletame me ameeriklastena ikka ja jälle selle kandidaadi poolt, kes lubab sõjad lõpetada, tõotab uutesse sõdadesse mitte astuda ja annab lootust USA välispoliitika ümber kujundada, kuid need lubadused ei teostu kummalisel moel mitte kunagi.
Rachel Blevins
Macgregor: Ameeriklased peavad aru saama, et demokraatide ja vabariiklaste vaheline eristus on täielik illusioon ning Ameerika on tänapäeval valitsetud ühendpartei poolt, mis kontrollib tänaseks täielikult korrumpeerunud süsteemi. Ehk teisisõnu nähtus, mida me USA-s “demokraatiaks” nimetame, on pettus, see ei ole reaalne.
Kui Louis XVI krooniti Prantsusmaa kuningaks, siis hüüdsid inimesed Pariisi tänavatel: “Elagu Louis XVI. Ta elagu… seni kuni leiva hind ei tõuse.” Ent aastal 1789 toimuski revolutsioon, sest prantslased ei suutnud enam leiba osta. See revolutsioon levis kulutulena üle Prantsusmaa. Ning nüüd mõelgem korraks ükskõik millisele tarbekaubale ja ükskõik millisele piirkonnale Ameerika Ühendriikides.
Meil ei ole enam usaldusväärset meediat. Inimesed otsivad infot alternatiivmeediast, kuna peavoolumeedias kuuled vaid ühte ja sama kulunud absurdset narratiivi. Mida see aga näitab meile meie ühiskonna kohta? Me peame viimaks üles ärkama, asuma tunnistama tõtt ning mõistma, et tõde on miskit, mida me valitsuselt kohe kindlasti ei kuule…
Ameeriklased peavad aru saama, et demokraatide ja vabariiklaste vaheline eristus on täielik illusioon ning Ameerika on tänapäeval valitsetud ühendpartei poolt, mis kontrollib tänaseks täielikult korrumpeerunud süsteemi. Ehk teisisõnu nähtus, mida me USA-s “demokraatiaks” nimetame, on pettus, see ei ole reaalne.
Douglas Macgregor
Igaüks, kes arvab, et hiinlased, venelased, islamimaad ning paljud muud riigid istuvad käed rüpes ja vaatavad pealt, kuidas me Iraani Iisraeli nimel hävitame, eksib. See on ka põhjuseks, miks maailm vajab nüüd rohkem kui kunagi varem suurvõimude konverentsi, et lõpetada see hullus, enne kui see meid kõiki hävitab.
Paraku ei soovi keegi USA-s seda sõgedust lõpetada. Vähemasti ei soovi seda massimeedia, kongress ega sõjatööstuskompleks, jättes muudatuste esile kutsumise tavaliste ameeriklaste kohustuseks. Ent seni kuni keskmine ameeriklane on apaatne toimuva suhtes ning rahuldub õhtul teleka ees lösutades spordiülekannete vaatamisega ei ole paraku mõtet sõgeda süsteemi murenemisele loota.
Me peame viimaks üles ärkama, asuma tunnistama tõtt ning mõistma, et tõde on miskit, mida me valitsuselt kohe kindlasti ei kuule…
Douglas Macgregor
Adrian Bachmanni kommentaar:
Douglas Macgregor on koos Lawrence Wilkersoniga ilmselt tänapäeva kõige tunnustatum Ameerika sõjandusekspert, kes on otsustanud võimu ja karjääri asemel pühenduda ebamugavate tõdede välja lausumisele. Kes on huvitatud kolonel Macgregori ja kolonel Wilkersoni teiste mõttekäikudega tutvumisest, saavad seda teha, lugedes käesoleva loo lõpus viidatud lugusid.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esipilt: miss.cabul/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: