Ühendriikide endine aserahandusminister Paul Craig Roberts selgitab, kuidas 5 Lähis-Ida riigi hävitamine USA poolt pärast 2001. aastat on leidnud aset üksnes Iisraeli huvides ning kuidas Iisraeli ülemvõim Ameerika üle on tänaseks täielik. Robertsi hinnangul on ka Iraani-vastase sõja eesmärk mitte Teherani tuumaprogrammi peatamine, vaid islamivabariigi hävitamine, mistõttu on iraanlaste ainsaks võimaluseks sõda võita või seista silmitsi oma riigi purustamisega sarnasel viisil, nagu Süürias, Liibüas ja Iraagis seda varemalt on tehtud.
Nima R. Alkorshid: Täna vestleme Paul Craig Robertsiga Iraani sõja teemadel. Alustame tähelepanekust, et kuigi Ameerika Ühendriigid ja Iisrael mõrvasid kiiresti Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei, on Iraanil tänaseks ametis juba uus kõrgeim juht, kelleks on Ali Khamenei poeg Mojtaba Khamenei.
Hiljuti edastas CNN-i ajakirjanik Frederik Pleitgen intervjuu Kamal Kharaziga, Iraani kõrgeima juhi välispoliitika nõunikuga, kelle sõnul USA valitsuse levitatav info Iraani sõjaväe suurtest kadudest on valelik ning Iraani relvajõududel on olemas nii relvad kui võitlustahe vastupanu jätkamiseks.
Kharazi rõhutas, et Iraan ei sõltu relvade osas ühestki välisriigist, ning et riigi valitsus ei näe Iraani jaoks eksistentsiaalse iseloomuga sõjas mingit ruumi diplomaatilisteks läbirääkimisteks Ühendriikide ja Iisraeliga, sest “Donald Trump on meid petnud ning ei ole oma lubadusi pidanud. Oleme juba kahel korral olnud tunnistajaks reeturlikule käitumisele, kus meid rünnati, kui läbirääkimised alles käisid. Ainus võimalus läbirääkimisteks oleks üksnes juhul, kui majanduslik surve kasvab sedavõrd suureks, et teised riigid sunnivad Ameerikat ja Iisraeli oma rünnakuid lõpetama.”
Võime eeldada, et Kharazi väljaütlemised esindavad Iraani valitsuse ametlikku seisukohta ning enamik Iraani kõrgemate poliitiliste ringkondade liikmetest näevad olukorda samamoodi. Kuidas Teie Kharazi sõnumit ja praegu Iraanis toimuvat mõistate?
Paul Craig Roberts: Ma ei ole kindel, et kõigest Kharazi öeldust täpselt aru sain, kuid see on ilmselge, et käimasolev sõda on Iraani jaoks elu ja surma küsimus, kuna Iraani rahva olemasolu on takistuseks Suur-Iisraeli rajamise projektile. Ausalt öeldes üllatab mind, et asjaomased valitsused, kommentaatorid ja uudisteagentuurid ei ole tänini taibanud, et ameeriklaste raha, vere ja diplomaatilise katte abil on kogu 21. sajandi esimese veerandi jooksul viidud järjekindlalt ellu Iisraeli plaani Suur-Iisraeli rajamiseks.
Ameerika Ühendriigid hävitasid Iisraeli huvides nii Iraagi, Liibüa, Süüria, Sudaani kui ka Somaalia ning tänaseks neid kunagisi moslemitest elanikkonnaga araabiariike funktsionaalselt enam ei eksisteeri. See tähendab, et nad ei kujuta endast enam vastujõudu Iisraelile. Viimaseks mingit kaalu omavaks takistuseks Suur-Iisraeli programmi ees on Iraan ning Iisrael kavatseb teha kõik mis vaja, et ka Iraan hävitataks sisuliselt funktsioneeriva riigina.
Ameerika Ühendriigid hävitasid Iisraeli huvides nii Iraagi, Liibüa, Süüria, Sudaani kui ka Somaalia ning tänaseks neid kunagisi moslemitest elanikkonnaga araabiariike funktsionaalselt enam ei eksisteeri. See tähendab, et nad ei kujuta endast enam vastujõudu Iisraelile. Viimaseks mingit kaalu omavaks takistuseks Suur-Iisraeli programmi ees on Iraan ning Iisrael kavatseb teha kõik mis vaja, et ka Iraan hävitataks sisuliselt funktsioneeriva riigina.
Paul Craig Roberts
Kõik see tähendab, et iraanlastel ei ole mitte mingit ruumi läbirääkimisteks või vaherahu arutamiseks. Juhul kui iraanlased teadvustavad endile, et nende jaoks on tegemist nüüd elu ja surma küsimusega, ei ole neil muud võimalust kui anda endast kõik, et Iisrael ja Ameerika selles sõjas seljatada. Olukorras, kus vastane plaanib Iraani riigi eksistentsile lõpu teha, lihtsalt ei ole kohta läbirääkimistele. Ning juhul kui iraanlased sellest aru ei saa, nad lihtsalt hävitatakse.
Mind tegelikult hämmastab, et iraanlased on juba kaks korda nõustunud läbirääkimistega. Suur-Iisraeli agenda kohaselt ootab Iraani samasugune häving nagu Gazat ja Palestiinat – neil ei ole lubatud eksisteerida. Nii iisraellased kui Trump on oma plaanid ja ootused korduvalt otse välja öelnud: nende jaoks on ainus vastuvõetav lahendus iraanlaste tingimusteta kapitulatsioon, koos uue valitsuse määramisega Trumpi diktaadi all.
Suur-Iisraeli agenda kohaselt ootab Iraani samasugune häving nagu Gazat ja Palestiinat – neil ei ole lubatud eksisteerida.
Paul Craig Roberts
Samuti hämmastab mind, miks riigid, mis kutsuvad üles rahu sõlmima ja pakuvad endid sealjuures vahendajateks, ning kommentaatorid, kes räägivad sellest, kuidas naftahinna tõus võib survestada Ameerikat Iraani suhtes mõningaid järeleandmisi tegema, usuvad tänini naiivselt, et läbirääkimised on põhimõtteliselt võimalikud. See on fantaasia.
Ameerika Ühendriigid alluvad tänaseks täielikult Iisraeli diktaadile. Me ründasime Iraani üksnes seetõttu, et Iisrael nõudis seda meilt. Ameerikal ei ole olnud ühtegi muud põhjust Iraani rünnata. Kogu senine jutt tuumarelvadega terroristliku riigi ohjeldamisest on täiesti ajuvaba propaganda – isegi propagandana tõhusalt toimimiseks on see liiga absurdne.
Ameerika Ühendriigid alluvad tänaseks täielikult Iisraeli diktaadile. Me ründasime Iraani üksnes seetõttu, et Iisrael nõudis seda meilt.
Paul Craig Roberts
Seetõttu on minu jaoks jäänud segaseks, miks Iraani valitsejad on siiani läbirääkimistega nõustunud. Mis on selliste läbirääkimiste mõte? Rääkida läbi iseenese hävitamise tingimused? Iraanlased oleksid pidanud juba ammu õppima, et läbirääkimistega kaasa minemise korral ootab neid ees häving ning nende ainus valik on kas võidelda ja võita või saada põrmu heidetud.
Tuumarelvade lepingu heitsime me samuti Iisraeli nõudmisel kõrvale ning alustasime otsast peale, ilma et meil oleks kunagi olnud siirast soovi mingit tuumarelvade lepingut sõlmida. See oli üksnes kattevari rünnaku korraldamiseks, et Trump saaks teatada, et “iraanlased ei nõustunud meie poolt esitatud tingimustega.” Tegelikult nad nõustusid, kuid minu jaoks jääb õhku küsimus, miks Iraan arvas, et nõustumisest midagi sõltub? Ühendriikidele ja Iisraelile ei lähe vähimalgi määral korda, et Iraan on lubanud mitte valmistada tuumarelvi. Iisraeli eesmärk on Iraan hävitada ning selle eesmärgi on Iisrael peale surunud ka Ameerika Ühendriikidele. Ärgem jätkem tähelepanuta asjaolu, et 77% vabariiklastest nõustuvad Iisraeli agendaga ning toetavad seda sõda. Ent Iraan ei paistnud antud asjaolu aduvat.
Ainus põhjus, miks USA võib olla praegu huvitatud läbirääkimistest ja mingisugusest vaherahust, on eesmärgiga taastada oma ammenduvad raketivarud ning tugevdada oma Pärsia lahe piirkonnas asuvate baaside õhutõrjesuutlikkust. Ent seda kõike tehtaks vaid selleks, et peatselt uuesti Iraanile kallale tungida. Kui tõepoolest vastab tõele, et iraanlastel on rohkem rakette kui USA-l, siis tuleb Iraanil see sõda võiduni viia ning hävitada nii Iisrael kui kõik piirkonnas asuvad Ameerika baasid ja laevad. Elu ja surma küsimuses ei ole nende jaoks lihtsalt muud alternatiivi.
Praegune sõda on vaid üks lüli 2001. aastal George W. Bushi administratsiooni ajal käivitatud sõdade seeriast, mille eesmärk oli vabaneda viie aasta jooksul sionistlike neokonservatiivide poolt hävitamisele määratud seitsmest riigist ning panna seeläbi alus nn “uuele Ameerika sajandile”. Ajakirjanik Norman Podhoretz kirjutas sellest põhjalikult ning kindral Wesley Clark tunnistas avalikult vastava plaani olemasolu mitmel korral televisioonis. Tänaseks on neist seitsmest riigist jäänud alles üksnes Iraan ja Saudi Araabia.
Praegune sõda on vaid üks lüli 2001. aastal George W. Bushi administratsiooni ajal käivitatud sõdade seeriast, mille eesmärk oli vabaneda viie aasta jooksul sionistlike neokonservatiivide poolt hävitamisele määratud seitsmest riigist ning panna seeläbi alus nn “uuele Ameerika sajandile”.
Paul Craig Roberts
Mingit “terrorismivastast sõda” pole kunagi olnud, on üksnes Suur-Iisraeli rajamise nimel peetav sõdade seeria, mis jätkub tänase päevani. Ja tuumarelvade küsimus on Washingtoni ja Netanyahu jaoks pelk kattevari, mille abil õigustada Iraani hävitamist. Järgmiseks marionetiks Iraani riigipeana on valitud välja Ameerikas elav Iraani endise šahhi poeg Reza Pahlavi.
Laiemas plaanis kaasneb Suur-Iisraeli plaanidega oht, et see vallandab kaose ka Vene Föderatsioonis, lõhkudes muuhulgas nii BRICS riikide ühenduse kui ka Hiina uue Siiditee – ning see omakorda toob kaasa tõelise Kolmanda maailmasõja, mis eskaleerub tuumalöökide vahetamiseni. Seega võib öelda, et Ameerika Ühendriigid valmistavad Suur-Iisraeli agenda elluviimisega ette tuumasõda, tõelist III maailmasõda.
Mind üllatab, et Venemaa ja Hiina valitsused ei näe Iraani olukorras ohtu iseendile ja vaatavad toimuvat sekkumata pealt, kuigi neil oleks olnud väga lihtne seda sõda peatada, ilma et see oleks neile midagi maksma läinud, samas kui ameeriklaste ja iisraellaste võiduga Iraani üle kaasnevad Venemaa ja Hiina jaoks tohutud kahjud. Miks nad võtavad riske, mis on välditavad?
Jääb mulje, et maailma riikide valitsused ei adu reaalsust, sest kui Iraanist saab Ühendriikide marionett-riik, siis vallandub sellega džihadistlik tegevus Venemaal, BRICS laguneb koost üldise usaldamatuse tõttu Venemaa vastu ning Hiina uue siiditee globaalse infrastruktuuri programm variseb põrmu. Hiina on niigi juba kaotanud (USA-poolse Iraani ja Venezuela vastase rünnakuga) poole oma naftavarustusest. Mis jääb siis veel järele Hiina majanduslikust ja sõjalisest võimsusest? Ja sellele vaatamata need riigid lihtsalt istuvad tegevusetult. Siin puudub igasugune loogika.
Kokkuvõttes ei kõlanud Iraani kõrgeima juhi välispoliitika nõuniku Kamal Kharazi lausumised CNN-i intervjuus minu jaoks piisavalt resoluutselt. Võimalik, et iraanlased mõistavad nüüd lõpuks, et kaalul on nende riigi eksistents. Kuid kas nad teadvustavad ka seda, et elu ja surma küsimuses ei ole neil muud valikut peale selle sõja otsustava võitmise, on iseküsimus.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Paul Craig Roberts on säilitanud oma renomee mehena, kes ka võimukriitiliste dissidentide seas paistab silma julgusega lausuda välja asjad, millest isegi enamus “alternatiivmeedia” kommentaatoreid ei söanda rääkida, sõltumata esitatu ilmselgest kooskõlalisusest kõige kesksema tähtsusega faktidega.
Iraanile kallale tungimise õigustuste pidev muutumine ning Trumpi administratsiooni täielik kapitulatsioon sionistlikule agendale on tänaseks muutnud ilmseks, et Iraani vastu algatatud sõja eesmärgiks ei ole ei rohkemat ega vähemat kui riigi kustutamine suveräänse jõukeskusena maailmakaardilt.
Sõltuvalt sellest, kas Ühendriikidel ja Iisraelil õnnestub hävitada järjekorras kuues Lähis-Ida riik, mis on aastakümneid funktsioneerinud ainsa Iisraelile ja USA-le vastanduva jõukeskusena regioonis, läheb 28. veebruaril alanud rünnak Iraanile ajalukku kas Ühendriikide globaalset ja Iisraeli regionaalset hegemooniat lõplikult kinnistava sündmusena või vastuoksa pöördepunktina, millest sai alguse nn “Washingtoni konsensuse” lõpu algus.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
