ÜRO julgeolekunõukogu lükkas tagasi Vene Föderatsiooni poolt 27. märtsil esitatud palve käivitada juurdlus selgitamaks välja Nord Streami gaasitoru plahvatuste põhjused.
ÜRO julgeoleku 15-st liikmest vaid Venemaa, Hiina ning Brasiilia hääletasid Moskva ettepaneku poolt, samas kui ülejäänud 12 liiget olid erapooletud. ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid jõustuvad üksnes juhul, kui neid toetab vähemalt 9 julgeolekunõukogu liiget ning ükski alaline julgeolekunõukogu liige resolutsiooni ei vetosta.
USA asesaadik ÜRO juures Robert Wood eitas kategooriliselt Ameerika Ühendriikide seotust Nord Streami plahvatustega ning väitis, et olemasolevad riiklikud uuringud on aset leidnud intsidendi asjaolude välja selgitamiseks küllaldased, olles teostatud läbipaistvalt ja erapooletult. Momendil teostavad “erapooletut” Nord Streami gaasijuhtme plahvatuste uurimist USA liitlasriigid Taani, Saksamaa ning Rootsi, kes on korduvalt keeldunud oma uuringute tulemusi “läbipaistvalt” jagamast.
Hääletuse tulemused olid järgnevad:
Ettepaneku poolt: Venemaa, Hiina Rahvavabariik, Brasiilia
Ettepaneku vastu: mitte ükski riik
Erapooletud: USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Gabon, Albaania, Ecuador, Ghana, Malta, Jaapan, Mosambiik, Šveits, Araabia Ühendemiraadid
Adrian Bachmanni kommentaar
Venemaa esitatud palve ÜRO-poolse juurdluse avamiseks presenteeriti ÜRO julgeolekunõukogule üsna kindlas teadmises, et initsiatiiv ei jõua päris kindlasti mitte kuhugi. Isegi kui vajaminevad 9 poolthäält oleks saavutatud, oleks Ühendriikide veto olnud antud olukorras garanteeritud ning suure tõenäosusega toestatud nii Ühendkuningriigi kui Prantsusmaa poolt, et vältida Washingtoni avalikku näo kaotust.
Ettevõtmise mõte seisnes ilmselgelt Moskva püüdluses skoorida punkte maailma avalikkuse ees, näidates, kuidas Lääneriigid üldiselt ning Ühendriigid konkreetselt ei olegi huvitatud Nord Streami plahvatuste osas tõe välja selgitamisest.
Nagu Platon oma kuulsas “Riigis” Thrasymachose suu kaudu kuulutab, on tõde teatud inimeste jaoks vaid “tugevama osapoole huvi” ning rahvusvahelise õiguse praktika irdub rahvusvahelise õiguse teooriast määral, mis muudab kuulsa sofisti küünilise remargi paraku valdavalt kehtivaks. Kui mitte ideelises, siis praktilises mõttes.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: