Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Ian Proud
Endine Briti saatkonna majandusnõunik Venemaal Ian Proud selgitab, kuidas Ukraina tagastamatuks paisunud võlakoorem asetab riigi majanduslikult lootusetusse olukorda, võttes üha suuremaks kuhjudes Moskvalt põhjused üha enam pankrotistunud riigi vastast sõda kiiresti lõpetada.
G7 riikide ühendus, kuhu kuuluvad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, otsustas hiljuti laenata Ukrainale 50 miljardit dollarit, mis kaetakse Vene Föderatsiooni 329 miljardi dollari ulatuses külmutatud välisvaluutareservidelt kogunenud intresside arvelt. Kogulaen koosneb lõplikult struktureerituna G7 liikmesriikide individuaalsetest laenudest, kusjuures USA täiendab fondi vajaliku summa võrra, et see küündiks deklareeritud 50 miljardi dollarini.
Kui jätta kõrvale teise riigi varade sundvõõrandamise seaduslikkus vaenujalal oleva riigi võla tagastamise nimel, siis mida tähendab antud samm Ukraina jaoks? Teadaolevad arvud varieeruvad ning Ukraina valitsus on oma majandusandmete avaldamise osas muutunud üha reserveeritumaks, kuid Ukraina majanduse kogumaht on hetkel ligikaudu 180-190 miljardit USA dollarit. Konteksti loomiseks tasub teada, et see on umbes 11 korda väiksem kui Venemaa (nominaalne) SKT ja 131 korda väiksem kui USA SKT.
Ukraina on vaid kolme aastaga laenanud 82% oma SKT-st. Ukraina peab sellises mahus laenama, sest riigi valitsus kulutab igal aastal peaaegu kaks korda rohkem, kui ta saab tulusid maksudest ja muudest allikatest.
50 miljardit dollarit moodustab seega umbes 27% Ukraina aastasest sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See on tohutu summa ühe laenu jaoks. Kuid akuutsem probleem seisneb asjaolus, et Ukraina on laenanud ligikaudu samasuguse summa igal aastal alates sõja algusest. Poliitikauudiste portaali Politico andmetel laenas Ukraina 2022. aastal kokku 58 miljardit dollarit, 2023. aastal 46 miljardit dollarit ja 2024. aastal on Kiievil kavas laenata 52 miljardit dollarit. Seega on Ukraina vaid kolme aastaga laenanud 82% oma SKT-st. Ukraina peab sellises mahus laenama, sest riigi valitsus kulutab igal aastal peaaegu kaks korda rohkem, kui ta saab tulusid maksudest ja muudest allikatest.
Võrdluseks arvestage, et Euroopa Liit on kehtestanud piirangu, mille kohaselt liikmesriikide eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Ukraina, kes soovib ühineda EL-iga, on aga alates sõja algusest kandnud igal aastal 25% eelarvepuudujääki. Lisaks sellele on Ukrainal igal aastal jooksevkonto puudujääk – s.o vahe selle vahel, kui palju riik ekspordib ja impordib –, mistõttu vajab riik pidevat (laenu)kapitali sissevoolu valuuta kokkuvarisemise vältimiseks.
Eelnevat arvestades jõuab Ukraina võlg käesoleval majandusaastal 100%-ni SKT-st. Tõeliselt murettekitav on aga asjaolu, et Ukrainal ei olegi plaanis oma võlga tagasi maksta.
Tegelikult tuleb Ukrainal käesoleval aastal tõenäoliselt laenata isegi rohkem, kui praegu prognoositakse. Ukraina massiivsed kulutused on tingitud sõjategevusest, mis vähemalt 2023. aastal moodustas kolmandiku kogu riigi majandustoodangust. Ukraina ametlik kaitse-eelarve 2024. aastaks on 28,6 miljardit dollarit ehk umbes pool sellest, mis Ukraina 2023. aastal reaalselt kaitsele kulutas.
Seega, kui Ukraina kogub igal aastal suurusjärgus 25% oma SKT-st üha uusi võlgu ja riigi majandus ei ole praegu suurem kui enne sõja algust, siis jätkab Ukraina kumulatiivne võlg üha enam kontrolli alt väljumist. Euroopa Liidu prognooside kohaselt kasvab Ukraina võlg alates sõja algusest igal aastal 10% riigi SKT-st, kuid suhtun nendesse prognoosidesse tugeva skepsisega. Isegi kui Ukraina majandus kasvas 2023. aastal 5,5%, jäi see väiksemaks kui 2021. aastal, enne sõja algust. Realistlikumalt öeldes kasvab Ukraina võlg igal aastal suurusjärgus 15-20% SKT-st.
Mis motivatsioon peaks Venemaal olema sõdimist lõpetada, kui Moskva tunneb, et ulatuslikud sanktsioonid ja tema varade konfiskeerimine jätkuvad nii ehk naa? Vähemalt majanduslikus mõttes ei ole sõja võitmine Venemaale praegu prioriteediks.
Eelnevat arvestades jõuab Ukraina võlg käesoleval majandusaastal 100%-ni SKT-st (kui see ei ole sinna juba jõudnud). Tõeliselt murettekitav on aga asjaolu, et Ukrainal ei olegi plaanis oma võlga tagasi maksta. Ukraina ei ole senini teinud oma võlakoormuse kasvu pidurdamiseks iga-aastaseid võlgade tagasimakseid. Täpsemalt lõpetas Ukraina oma olemasoleva välisvõla tagasimaksed 2022. aastal sõja alguses. Neile, kes mäletavad Ukraina kriisi puhkemist 2014. aastal, meenub ehk, et Ukraina keeldus toona tagastamast 3 miljardi dollari suurust võlga, mille Venemaa oli Kiievile väljastanud osana Janukovitšiga sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt Ukraina pidi loobuma EL-iga liitumisest.
Enesekindlusest ja -õigustustest kannustatuna on Ukraina muutunud sõltuvaks võlgade kuhjamisest ja nende tagastamisest keeldumisest. Alates sõja algusest on Zelenski nõudnud, et 329 miljardit dollarit külmutatud Venemaa varasid antaks üle Ukrainale. G7 riikide 50 miljardi dollari suurune laen tähistab muutust just selles suunas, sest eeldab, et Ukraina ise ei pea kunagi võlga tagasi maksma. Aga kui sõda lõpeb – juhul kui see sõda üldse kunagi lõpeb –, kes siis G7-riikidele nende laenud tagasi peaks maksma? Ameeriklased näivad arvavat, et Venemaa reservvarade külmutamist on võimalik jätkata ka pärast sõja lõppu.
Lihtsamalt öeldes saab Venemaa igal aastal oma ekspordist umbes 50 miljardi dollari suuruse ülejäägi, mis on umbes sama palju, kui Ukraina võtab igal aastal sõja jätkamiseks võlgu.
Kui see peakski sedasi olema, siis mis motivatsioon peaks Venemaal olema sõdimist lõpetada, kui Moskva tunneb, et ulatuslikud sanktsioonid ja tema varade konfiskeerimine jätkuvad nii ehk naa? Nagu ma ülalpool mainisin, on Venemaa majandus 11 korda suurem kui Ukraina oma. Samuti toob Venemaa igal aastal riiki sisse hulga kapitali, sest Vene eksport ületab jätkuvalt importi. Lihtsamalt öeldes saab Venemaa igal aastal oma ekspordist umbes 50 miljardi dollari suuruse ülejäägi, mis on umbes sama palju, kui Ukraina võtab igal aastal sõja jätkamiseks võlgu. Kuigi Putin on pakkunud rahulepingut – või vähemalt tingimusi rahuläbirääkimiste taasalustamiseks –, on Venemaal piisavalt ressursse, et jätkata võitlust, isegi kui selle tulemuseks on vaevumärgatav patiseis.
Seega vähemalt majanduslikus mõttes ei ole sõja võitmine Venemaale praegu prioriteediks, isegi kui riik ja rahvas eelistaksid selle kõige lõpetamist, sest mida kauem sõda kestab, seda rohkem võlgu koguneb Ukrainal ja seda vähem suuteline on Kiiev neid tagastama. Putin teab, et praktiliselt kogu välisraha, mida Ukraina laenab, pärineb Ukraina sõda rahastavatest Lääneriikidest. Ja me oleme juba näinud, kuidas Lääne toetuse tingimused on nihkunud lihtsalt toetuselt laenudeks. Nii et mida aeg edasi, seda enam pakub Lääs Ukrainale võlgu, mitte tagastamiskohustuseta krediiti.
Putin teab, et praktiliselt kogu välisraha, mida Ukraina laenab, pärineb Ukraina sõda rahastavatest Lääneriikidest.
On naiivne uskuda, et Venemaa katab Ukraina võlad, sest Venemaa tahab oma külmutatud varasid paratamatult tagasi. Ühepoolne rahu, kus Lääs jätkab pärast lahingute lõpetamist Venemaa karistamist, sh majanduslikult, ei ole aga võimalik. Tõepoolest, Venemaa varade konfiskeerimine viib ainult olukorra eskaleerumiseni, pikendades Ukraina kannatusi ja kasvatades riigi tagastamatut võlga veelgi. See sõda lõpeb päeval, mil Putin tunnetab, et on olemas majanduslikud stiimulid oma vägede tagasi kutsumiseks ja läbirääkimiste pidamiseks kestva rahu sõlmimise nimel.
Kuni selle ajani hoiavad Lääneriigid aga käes tiksuvat ajapommi võlgade näol, mille tagastamise kohustust Zelenski ei adu, olles kindel veendumuses, et kõik kulud katab talle antud metafoorne krediitkaart. Paraku kuulub kaart aga mitte Zelenskile, vaid välisriikidest kreeditoridele.
Ian Proud on endine Briti diplomaat, kes teenis 2014. aasta juulist kuni 2019. aastani Briti saatkonna majandusnõunikuna Moskvas. Venemaal viibides nõustas Ian Ühendkuningriigi ministreid Venemaa ja naaberriikide, sealhulgas Ukraina, poliitilise majanduse küsimustes. Hiljuti avaldas ta oma mälestusteraamatu “Isepäine Moskvas: kuidas Briti diplomaatia Venemaal läbi kukkus, 2014-2019”.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
