Ukraina sõda toob kaasa suurema maailmakorra muutuse kui II maailmasõda

S.L Kanthan

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

India geopoliitika analüütik S.L Kanthan analüüsib maailmaareenil aset leidvaid protsesse, üritades mõista, millised on suurte trendide aluspõhjused ja pikaajalised mõjud maailma jõuvahekordadele – seda eeskätt Ida ja Lääne mõõduvõtu kontekstis. Järgnevas artiklis mõtiskleb Kanthan selle üle, kuidas Ukraina sõda kujutab endast kõige viimast episoodi USA globaalse ülemvõimu jätkumise nimel, mis on kogu inimkonna edasist saatust määrav heitlus.   

Käesolev analüüs puudutab geopoliitikat, majandust ja uut ülemaailmset impeeriumi. 

Mida me hetkel Ukrainas lahti rullumas näeme, on kaalukamate tagajärgedega kui teine maailmasõda. Ometi on seegi vaid üks osa keerulisest globaalsest hübriidsõjast, mida peetakse varjatult läbi geopoliitika, majanduse, rahanduse, tehnoloogia ja sõjatööstuse.  

Aset leidvad sündmused on justkui tuumasünteesi eksperiment, kus plasma on 100 miljonit kraadi, aga miski ei sula veel ära. Mis iganes selles sõjas juhtub, see saab põhjalikult maailma kurssi mõjutama. Seetõttu on kriitiliselt oluline vaadata kaugemale naeruväärsetest peavoolunarratiividest ja mõista sügavamalt meie ajastut defineerivate katsumuste tõelist olemust. 

Vaadates suurt pilti, seisab maailm praegu ristteel. 500 aasta pikkune Lääne ülemvõim, mis sai alguse eurooplaste maabumisega Ameerika mandril, on viimaks lõppemas.

Murdepunktis viibiv maailm 

Vaadates suurt pilti, seisab maailm praegu ristteel. 500 aasta pikkune Lääne ülemvõim, mis sai alguse eurooplaste maabumisega Ameerika mandril, on viimaks lõppemas. Mis kõige tähtsam, Lääne riikide liider USA on oma ülekaalu kiirelt kaotamas. Ameerika sajand on lõppemas.  

Õigupoolest lõppes see juba aastal 2008, aga majandust on hoitud sellest saati elus triljonite dollarite trükkimisega, mida kutsutakse eufemistlikult “kvantitatiivseks leevendamiseks”. Ent ülejäänud maailm on viimaks jõudnud punkti, kus ollakse valmis USA dollariga hüvasti jätma.  

Ukraina sõda peetaksegi lõppastmes selleks, et päästa Ameerika Ühendriikide maailmakorda ja pikendada niinimetatud „Ameerika rahu“ (Pax Americana). Ameerika loodab pikalt kestvale varisõjale, mis ühtaegu hävitaks Venemaa, laseks Ameerika vägedel riigi alad okupeerida ning juhtida riiki läbi uute USA-meelsete juhtide. USA loodab Ukrainas korrata seda, mida tehti Euroopa, Saksamaa, Jaapani ja teistega peale teist maailmasõda või Lõuna-Koreaga kümme aastat hiljem. 

USA loodab Ukrainas korrata seda, mida tehti Euroopa, Saksamaa, Jaapani ja teistega peale teist maailmasõda või Lõuna-Koreaga kümme aastat hiljem.

Ent miks ikkagi on USA hegemoonia ohus? Sest USA on kaotamas eelist kõigis geopoliitilistes sfäärides – olgu selleks siseriiklik kogutoodang, kaubandus, tootmine, tehnoloogia, sõjatööstus ja isegi kurikuulus “pehme jõud” ehk ideoloogilis-kultuurilis-poliitiline mõju. Kui ka dollar kaotab oma ülemvõimu, siis saab USA allakäik olema üsna kiire. See faas on allakäigu viimaseks vaatuseks. 

Credit Suisse finantsguru Zoltan Pozsar kirjutas Financial Times artiklis järgnevalt:  

„Mida vähem kaubandustehinguid kajastatakse dollarites ja mida enam dollarite ringlus riigikassades väheneb, seda enam on „üüratu privileeg“, mida dollar peamise reservvaluutana omab, rünnaku all.“ Oma teistes artiklites nendib Zoltan: „President Xi külastus Saudi Araabiasse ja kohtumine Pärsia lahe koostöönõukoguga (Gulf Cooperation Council – GCC) tähistab sisuliselt naftajüaani sündi. Aastaks 2025 võib Hiina Pärsia lahe koostöönõukogu riikidele tasuda kogu nafta ja gaasi eest renminbides.“  

Lisamaks õli tulle, tundub, et kõik tsoonid on liikumas dollarist lahti ütlemise kursil. India ostab Venemaa naftat juba praegu ruupiate ja jüaanide eest. Ladina-Ameerika suurimad majandused Brasiilia ja Argentiina arutavad „ühise valuuta“ võimalust kaubandustehingute finantseerimisel. Putin jällegi kõneleb sellest, kuidas BRICS+  (BRICS tähistab viit riiki: Brasiiliat, Venemaad, Indiat, Hiinat ja Lõuna-Aafrikat) loob vääringu, mis on tagatud nende riikide kaupadega.  

Samal ajal peavad Ameerika Ühendriigid iga aasta maksma 800 miljardit dollarit intressi oma talumatult suurelt võlakoormalt. USA kaubandusdefitsiit jõudis 2022. aastal 1,2 triljoni dollarini. Ning see kõik on toimumas ajal, mil Hiinal on rekordiline 877 miljardi dollariline kaubandusülejääk. Mis te arvate, kumb majandusmudel nendest kahest on jätkusuutlik? 

USA ainuke võimalus oma globaalset hegemooniat lõpetavast kriisist välja tulla on päästa valla sõda. See tähendab aga sellist sõda, kus teised riigid hävitavad ennast.

Mis on USA mänguplaan? Sõjad ja kaos  

USA ainuke võimalus oma globaalset hegemooniat lõpetavast kriisist välja tulla on päästa valla sõda. See tähendab aga sellist sõda, kus teised riigid hävitavad ennast. 2015. aastal pidas George Friedman, mõjuvõimsa Stratfori mõttekoja asutaja, kõne, kus kirjeldas USA „ürgset huvi“ Venemaa ja Saksamaa vastu. Ta selgitas selle huvi põhjust järgnevalt: „Ühte hoides suudavad Saksamaa ja Venemaa USA-le väljakutse esitada.“ Ta ei viidanud muidugi Ameerika Ühendriikide hävitamisele vaid selle globaalse ülemvõimu piiramisele.  

USA mõjukas geostrateeg tõdes juba 2015. aastal, et Venemaa looduslikud ressursid ühildatuna Saksamaa tehnoloogia ja kapitaliga oleks ülivõimas sümbioos. Kõige lühemalt öeldes paljastas Friedman oma 8 aastat tagasi peetud kõnes Ukraina sõja aluspõhjuse. Friedman ei maininud oma kõnes Hiinat, sest aastal 2015 ei visandanud isegi suurimad Ameerika mõttetargad Hiina sedavõrd jõulist tõusu. 

USA mõjukas geostrateeg tõdes juba 2015. aastal, et Venemaa looduslikud ressursid ühildatuna Saksamaa tehnoloogia ja kapitaliga oleks ülivõimas sümbioos. Kõige lühemalt öeldes paljastas Friedman oma 8 aastat tagasi peetud kõnes Ukraina sõja aluspõhjuse.

Täna on Ameerika Ühendriikidel kaks fundamentaalset huvi: 

• Venemaa ja Saksamaa 

• Hiina ja Aasia 

Esmalt on plaanis likvideerida venelased ja siis võtta sihikule hiinlased. 

Venemaa Washingtoni sihikul 

Venemaa on globalistide jaoks kõige suurem auhind. Ta on seda olnud juba sajandeid. Venemaa on teadupärast kõige suurem riik maailmas – kaks korda nii suur, kui on Ameerika Ühendriigid. Selle looduslikud ressursid on kolossaalsed ja väärt isegi toorelt töötlemata kujul umbes 75 triljonit dollarit (umbes kolm USA aastast kogutoodangut ja kordades suurem kui Ühendirikide endi samuti üüratud tooraine ressursid). Töödelduna on nende väärtus aga palju suurem.  

Euroopa pankurid, nagu ka Rothschildide perekond, finantseerisid 18. sajandil Napoleoni, et ta vallutaks Venemaa. Siis ründasid britid ja prantslased Krimmi, mis on Venemaale geograafiliselt ja geopoliitiliselt väga oluliseks piirkonnaks. Viiskümmend aastat hiljem rahastas taas Rothschildide perekonda kuuluv Wall Streeti parun Jacob Shiff Jaapanit, et too hävitaks Venemaa laevastiku. Sellest kümme aastat hiljem rahastasid Schiff ja Euroopa pankurid kommunistlikku revolutsiooni, et Vene tsaar võimult tõugata. Kui aga pankurite agent Trotski ei saanud Nõukogude Liidu juhiks nagu loodeti, rahastas see poliitiline salasepitsus Hitlerit, kes tungis Venemaale.  

Euroopa pankurid, nagu ka Rothschildide perekond, finantseerisid 18. sajandil Napoleoni, et ta vallutaks Venemaa. Siis ründasid britid ja prantslased Krimmi, mis on Venemaale geograafiliselt ja geopoliitiliselt väga oluliseks piirkonnaks. Viiskümmend aastat hiljem rahastas taas Rothschildide perekonda kuuluv Wall Streeti parun Jacob Shiff Jaapanit, et too hävitaks Venemaa laevastiku. Sellest kümme aastat hiljem rahastasid Schiff ja Euroopa pankurid kommunistlikku revolutsiooni, et Vene tsaar võimult tõugata. Kui aga pankurite agent Trotski ei saanud Nõukogude Liidu juhiks nagu loodeti, rahastas see poliitiline salasepitsus Hitlerit, kes tungis Venemaale.  

Kui Nõukogude Liit lagunes ja venelased võtsid omaks ameerikaliku kapitalismi ja demokraatia, siis rüüstasid Wall Streeti hundid Venemaad armutult kümme aastat. Samal ajal rahastas CIA Tšetšeenia džihadiste, et nad laseks õhku Venemaa nafta- ja gaasitorusid. Eesmärk oli Venemaa tükeldada ja garanteerida, et see ei tõuseks enam kunagi suurde mängu. Siis tuli aga võimule Putin, kes rikkus mängu ära. Nüüd peab Saksamaa (ja Euroopa Liit) juba kolmandat korda saja aasta jooksul sõda Venemaa vastu. „Me võitleme sõjas Venemaa vastu,“ teatas hiljuti Saksamaa välisminister Baerbock, kes on kuulekas marionett, mitte nagu isepäine Saksamaa kaitseminister, kes keeldus Ukrainasse tanke saatmast ja sai Washingtoni käsul välgukiirusel ametist lahti.  

Esimene maailmasõda oli esimene katse hävitada traditsioonilised impeeriumid ja luua uus üleilmne impeerium, mida juhivad pankurid ja ettevõtted.

Suitsiidne Euroopa 

Kui rumalad ja selgrootud võivad Euroopa riikide juhid olla? Euroopa enesetapumissiooni kõrvalt vaadates tundub kõik hetkel aset leidev uskumatu.  

Esimene maailmasõda oli esimene katse hävitada traditsioonilised impeeriumid ja luua uus üleilmne impeerium, mida juhivad pankurid ja ettevõtted. Seda ettevõtmist saatis üksnes osaline edu, mistõttu oli vaja teist vaatust – teist maailmasõda, mis purustas Euroopa ja tõi selle Ameerika Ühendriikide ülemvõimu alla läbi NATO ja USA sõjaväebaaside.  

USA võib täiesti karistamatult Euroopa tähtsamate isikute järele luurata, ta võib hävitada kogu Lähis-Ida ja saata miljonid ja miljonid pagulased Euroopa poole marssima või lasta õhku Nord Streami gaasijuhtme ja… eurooplased ei julge teha piuksugi. See, mis Euroopast alles on jäänud, on haletsusväärne. 

Euroopa Liit andis Euroopale tohutu võimaluse tõusta taas rahumeelselt jalgele. Aga see periood ei saanud kesta isegi kümmet aastat. Peale Wall Streeti poolt 2008. aastal põhjustatud finantskriisi on Euroopa majandus kasvanud sisuliselt 0%. Tänu sellele stagnatsioonile on India SKT suurem kui Ühendkuningriikidel ja Prantsusmaal ning Hiina majandus on tänaseks suurem kui terve Euroopa Liidu majandus kokku.  

Euroopa on tõeliselt hädises olukorras. Tehnoloogiamaastikul pole eurooplased arendanud mitte midagi, mida võiks võrrelda Ameerika suurettevõtetega nagu Google, Amazon, Facebook, Netflix, Microsoft, Intel. On küll mõned nišiettevõtted nagu Hollandi ASML, mis teeb pooljuhtseadmeid, aga nad pole suveräänsed ja nad funktsioneerivad sisuliselt USA tütarettevõtetena. Kõik Euroopa riigid ja ettevõtted kuuletuvad tänaseks ilma igasuguse vastuvaidlemiseta Washingtonist tulevatele käskudele. „Te ei tohi osta Huawei 5G tehnoloogiat“, „Te ei tohi müüa pooljuhtseadmeid Hiinale“, „Me ei luba teil ühineda Hiina “Vöö ja tee” taristu koostööprojektidega”, “Te alustate sõda Venemaaga siis, kui me käsime”, jne, jne.  

USA võib täiesti karistamatult Euroopa tähtsamate isikute järele luurata, ta võib hävitada kogu Lähis-Ida ja saata miljonid ja miljonid pagulased Euroopa poole marssima või lasta õhku Nord Streami gaasijuhtme ja… eurooplased ei julge teha piuksugi. See, mis Euroopast alles on jäänud, on haletsusväärne.  

Ukraina kui geopoliitiline ettur hävitatakse. See on kindel.

Kuidas see lõpeb? 

Ukraina kui geopoliitiline ettur hävitatakse. See on kindel. Kuidas on teistega? Keegi ei anna järele, sest kõik osapooled seisavad silmitsi erinevate eksistentsiaalsete kriisidega. Venemaa ei anna tagasi territooriume Ukrainas. Moskva peab kindlustama võimu Musta mere üle ja neutraliseerima Ukraina lõplikult. Putin kasutab pigem tuumarelvi, kui laseb globalistidel Venemaal võimu haarata ja selle väikesteks vaenulikeks tükkideks lammutada ning Vene riigi ajalooveergudelt kustutada.  

Putin kasutab pigem tuumarelvi, kui laseb globalistidel Venemaal võimu haarata ja selle väikesteks vaenulikeks tükkideks lammutada ning Vene riigi ajalooveergudelt kustutada.  

Washington omalt poolt ei lõpeta varisõda, sest USA impeeriumi varitseb samuti eksistentsiaalne kriis. Venemaa edu tähendab praegu tekkiva multipolaarse maailma ülestõusu ja dollari hegemoonia ning Ameerika sajandi lõppu. Seetõttu jätkab USA olukorra eskaleerimist – saadab aina rohkem tanke, droone, raketiheitjaid, kaugmaarakette, raketikaitsesüsteeme ja hävituslennukeid. Ameerika loodab, et Ukrainas tuleb pikk kurnamissõda, mis nõrgestab Venemaad ja deindustrialiseerib Euroopa. See tähendab rohkem raha Ühendriikide sõjatööstusele ja nafta- ning gaasiettevõtetele, Wall Streetile tähendab see aga võimalust osta lõpumüügi hinnaga Euroopa ettevõtteid ja Euroopa helgemate peade emigreerumist USA-sse. 

Ameerika loodab, et Ukrainas tuleb pikk kurnamissõda, mis nõrgestab Venemaad ja deindustrialiseerib Euroopa.

USA moto on „Võitle Venemaaga kuni viimase ukrainlaseni.“ Ent suur küsimus on, kas NATO väed astuvad võitlusse Venemaaga, kui viimane ukrainlane on langenud.  

See varisõda on eksistentsiaalne oht ka Hiinale. Miks? Kui Putin peaks kaotama ja ta asendatakse mõne USA-meelse marionetiga, siis järsku osutavad Venemaa 6000 tuumarelva Hiina suunas. Järelikult ei ole võimatu stsenaarium, kus Hiina kinnitab ka militaarselt niinimetatud „piiranguteta partnerlust“ ja asub Venemaale relvi tarnima…  

Venemaa ja Hiina sõjas USA ja Euroopa vastu… Kõlab nagu kolmas maailmasõda, kas pole? Oleme jõudnud olukorda, kus kõige väiksem valekalkulatsioon tähendab kogu inimkonnale totaalset hävingut…  

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Kanthan on märkimisväärselt panoraamse vaatega analüütik, kes suudab mõista väga hästi globaalse geostrateegilise “suure malelaua” toimimisloogikat. Ajatud strateegilised maksiimid nagu “jaga vastane ja pühitse võitu”, panusta nõrgemale, et tugevamat nõrgestada (ning käi see oportunistlik manööver välja isetu altruismina) jms on Kanthanil pidevalt teadvustatud ning sisustatud konkreetse ja ajakohase faktoloogiaga.

Kes soovib paremini mõista angloameerika võimueliidi maailmavalitsemise pürgimusi, sel tasub kindlasti tutvuda ka Zbigniew Brzezinski teosega “Suur Malelaud” (The Grand Chessboard) ning Caroll Quigley uurimusega”Angloameerika võimueliit” (The Anglo American Establishment).