Täna õhtul otsustatakse Ukraina sõja tulevik…
Ukraina viis pühapäeval läbi strateegilised droonirünnakud mitme Venemaa sõjaväebaasi vastu, kus paiknevad Vene tuumatriaadi kriitiliselt olulised osad. Rünnak toimus päev enne Venemaa ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste teist vooru Istanbulis ning vähem kui nädal pärast seda, kui president Trump hoiatas president Putinit, et Venemaaga võivad peagi juhtuda „halvad asjad… TÕELISELT HALVAD asjad“. Seetõttu ei saa välistada, et USA president teadis peagi aset leidvast rünnakust ja võis isegi anda oma nõusoleku, et „sundida Venemaad vaherahu sõlmima“.
Rünnak toimus päev enne Venemaa ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste teist vooru Istanbulis ning vähem kui nädal pärast seda, kui president Trump hoiatas president Putinit, et Venemaaga võivad peagi juhtuda „halvad asjad… TÕELISELT HALVAD asjad“.
Loomulikult on ka võimalik, et Trump bluffis ning rünnak korraldati Bideni ajal toimima pandud CIA programmi alusel, millest ametisoleval presidendil polnud aimu. Seda eesmärgiga saboteerida rahukõnelusi ning survestada Venemaad tegema omalt poolt järeleandmisi. Sõltumata sellest, kui palju Trump droonirünnakust teadis või ei teadnud, annab intsident Putinile motiivi lasta käiku järgmised Orešnikud (st ballistilised raketid) või eskaleerida muul moel konflikti käiku.
Arvestades, et Trumpi lähimad nõunikud hoiavad teda Vene-Ukraina sõja suhtes infosulus, mida tõestab ka asjaolu, et Trump kirjeldas Venemaa viimase nädala lööke Ukrainale provotseerimata rünnakutena (Vene drooni ja raketilöögid järgnesid vastukäiguna Ukraina laiaulatuslikele rünnakutele Venemaa territooriumil), võib ta reageerida samamoodi ka Venemaa vältimatule vastulöögile. Trumpi parteikaaslasest senaator Lindsay Graham on aga tänaseks juba ette valmistanud seaduseelnõu, millega kehtestatakse kõigile Venemaa energiaklientidele 500% tariifid, mille Trump võib heaks kiita koos suurendatud relvatarnetega Ukrainale…
Seega sõltub sõja saatus nüüd Venemaa peatsete vastulöökide laadist ja ulatusest, USA omapoolsest vastusest neile ning – kui neid eos ei tühistata – läbirääkimiste tulemustest Istanbulis.
Seega sõltub sõja saatus nüüd Venemaa peatsete vastulöökide laadist ja ulatusest, USA omapoolsest vastusest neile ning – kui neid eos ei tühistata – läbirääkimiste tulemustest Istanbulis.
Täispikk artikkel on loetav siit
Adrian Bachmanni kommentaar:
Arvestades Ukraina sõja taustal eksisteerivat massiivset sõjapropaganda taset, tuleb uudistevoos edastatatusse suhtuda alati reservatsioonidega. Ukraina väidete (mille kohaselt hävitati 40 Vene õhujõudude lennukit) ning Vene poole vastuväidete (mille kohaselt rünnaku põhimass neutraliseeriti ning rünnaku käigus hävines ning sai vigastada vaid mõni lennuk) vahel haigutab mitme eskadrilli suurune kuristik, mis annab rünnaku strateegilisele kaalule väga laiad tõlgendusvõimalused.
Ent sõltumata sellest, kas Ukraina droonirünnakus hävines 1 või 0,1% Vene õhujõudude masinapargist (Vene relvajõud on 4292 lennumasinaga maailmas suuruselt teisel kohal USA järel (13 045) ning Hiina (3309) ees), on tegemist pöördelise episoodiga sõjas, mis on Vene meedia pannud rünnakut käsitlema Ukraina sõja “Pearl Harbori” momendina, mis nõuab Moskvalt vastust.
Lühidalt kokku võetuna on maailm alates eilsest jõudnud globaalse (tuuma)sõja vallandumisele lähemale, kui see on olnud kordagi varem ajaloo jooksul, kuna tegemist on episoodiga, mil Ühendriikide Ukraina sõda kureeriv juhtkond otsustas rünnata Venemaa tuumatriaadi – samm, mida militaaranalüütikud kõigest mõne aasta eest oleks pidanud mõistusevastaseks avanguks tuumasõja vallandumisele. Igale globaalse militaartasakaalu olemust mõistvale isikule on selge, et äsja Vene tuumapommitajate vastu sooritatud rünnak oleks võimatu ilma Ühendriikide Ukraina sõda suunava juhtkonna teadmise ning koordinatsioonita.
Lühidalt kokku võetuna on maailm alates eilsest jõudnud globaalse (tuuma)sõja vallandumisele lähemale, kui see on olnud kordagi varem ajaloo jooksul, kuna tegemist on episoodiga, mil Ühendriikide Ukraina sõda kureeriv juhtkond otsustas rünnata Venemaa tuumatriaadi – samm, mida militaaranalüütikud kõigest mõne aasta eest oleks pidanud mõistusevastaseks avanguks tuumasõja vallandumisele.
Adrian Bachmann
Ukraina droonioperaatoritel ei ole nimelt tehniliselt võimalik teostada tuhandete kilomeetrite kaugusel asetsevate sihtmärkide pihta rünnakuid ilma USA sidesatelliitide toeta ning mis peamine, kuna rünnatavateks sihtmärkideks olnud pommitajad roteeruvad erinevate õhubaaside (Engels, Ukrainka, Vorkuta, jne) vahel pidevalt, pidi Ukraina operaatoritel olema rünnaku teostamiseks peaaegu kindlasti olemas satelliitluure info, mis on piisavalt ajakohane, et see sai pärineda üksnes Ühendriikide kosmoseluurelt, kuna heliotsentrilisel orbiidil lendavad Euroopa luuresatelliidid värskendavad oma andmebaase liiga harva, et pakkuda äsja aset leidnud rünnaku laadsete operatsioonide tarbeks piisavalt ajakohast infot.
Teisisõnu… oleme jõudnud Ukraina sõjas faasi, kus Lääneriikide juhtkonnad või siis nende juhtimise ning kontrolli alt väljunud militaar-luurestruktuurid on otsustanud testida Moskva taluvuspiire tasandil, mis on veerandsammu kaugusel Venemaa-poolsest sõja väljakuulutamisest koos üldmobilisatsiooniga ja/või seninägematute strateegiliste vastulöökide andmisest sihtmärkidele, mis ei pruugi enam piirduda vaid Ukrainaga.
Isikud, kes tegutsevad süstemaatiliselt viisil, mille kuliminatsiooniks saab kõige tõenäolisemalt olema kas lokaalne või globaalne tuumasõda, saavad olla kas vaimuhaiged, seestunud või täielikult irdunud reaalsusest ning võimetud mõistma protsesside kaskaadi, mida oma käikudega valla päästetakse.
Ukraina droonioperaatoritel ei ole nimelt tehniliselt võimalik teostada tuhandete kilomeetrite kaugusel asetsevate sihtmärkide pihta rünnakuid ilma USA sidesatelliitide toeta ning mis peamine, kuna rünnatavateks sihtmärkideks olnud pommitajad roteeruvad erinevate õhubaaside (Engels, Ukrainka, Vorkuta, jne) vahel pidevalt, pidi Ukraina operaatoritel olema rünnaku teostamiseks peaaegu kindlasti olemas satelliitluure info, mis on piisavalt ajakohane, et see sai pärineda üksnes Ühendriikide kosmoseluurelt.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: