Ühendkuningriigi valitsus on otsustanud, et “netonulli” eesmärkide saavutamiseks on vaja, et seni riigis laialdaselt kasutatud gaasiküte asendataks elektriküttega ning et iga aasta paigaldataks ÜK kodudesse 600 000 õhksoojuspumpa. Paraku leiti Energiaministeeriumi avaldamata uuringus, et inimesed, kes usuvad, et nad on õhksoojuspumpade toimimismehhanismi osas hästi informeeritud, on pumba kasutuselevõtu suhtes tõrksamad ning poolehoidu võib oodata neilt, kel on pumba toimimisest vaid algeline arusaam.
ÜK valitsus andis maksumaksja rahastuse toel tegutsevale 2010. aastal loodud “psühholoogilise müksamise spetsialistide rühmale” (Behavioural Insights Team, BIT), mis on varem rakendanud inimeste otsuste psühholoogiliste võtete abil suunamist näiteks maksukuulekuse, kliimahüsteeria ja ühiskonna sulgemise teemadel, ülesandeks elanikkonna meelsus õhksoojuspumpade suhtes ümber kujundada.
ÜK valitsus andis maksumaksja rahastuse toel tegutsevale 2010. aastal loodud “psühholoogilise müksamise spetsialistide rühmale” (Behavioural Insights Team, BIT), mis on varem rakendanud inimeste otsuste psühholoogiliste võtete abil suunamist näiteks maksukuulekuse, kliimahüsteeria ja ühiskonna sulgemise teemadel, ülesandeks elanikkonna meelsus õhksoojuspumpade suhtes ümber kujundada.
Õhksoojuspumpade mainekujundusprogramm läheb maksumaksjatele maksma 100 000 naelsterlingit (120 000 eurot) ning selle keskmes on tehnoloogia suhtes kriitiliste vaatenurkade väljatoomise väärinfoks kuulutamine. Sihikule on võetud meediaväljaanded nagu Daily Mail ja Daily Telegraph, mis väidetavalt levitavad tehnoloogia kohta “moonutatud” või “liialdatud” väiteid.
Energiasäästu Fond kummutab oma kodulehel levinumaid õhksoojuspumpadega seotud hirme ja müüte, tuues taskukohasuse juures välja näiteks sellise väite:
“Praeguste energiahindade juures maksab õhksoojuspumba kasutamine ligikaudu sama palju kui uue gaasiboileri kasutamine. Kuid kui te vahetate välja vana gaasiboileri, siis on õhksoojuspump odavam, lisaks on õhksoojuspumba kasutamine odavam kui ükski teine küttesüsteem. Kui õhksoojuspump on korrektselt paigaldatud ja seda kasutatakse õigesti, siis langevad teie küttearved veelgi. Õhksoojuspump on üldiselt neli korda efektiivsem kui uus gaasiboiler. See tähendab, et pump hoiab teie kodu paremini soojana ja tavaliselt tähendab see madalamat kasutuskulu. Kuid õhksoojuspump kasutab elektrit. Ja elekter on praegu neli korda kallim kui gaas. Veelgi enam, Ühendkuningriik maksab Euroopas elektri eest kõige kõrgemat hinda. Kui see tasakaalutus gaasi- ja elektrihindade vahel lahendatud saab, siis peaks õhksoojuspumbad kiiresti kõige soodamaks kodu kütmise vahendiks kujunema.”
Ühendkuningriigi meedias on juba kõlanud kriitika, et valitsuse valitud suund avalikkusega arutellu laskumise asemel tsensuuri ja manipuleerimist rakendada võib avalikkust valitsusest võõrandada ning õõnestada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu.
Ühendkuningriigi meedias on juba kõlanud kriitika, et valitsuse valitud suund avalikkusega arutellu laskumise asemel tsensuuri ja manipuleerimist rakendada võib avalikkust valitsusest võõrandada ning õõnestada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu.
BIT-i kliima-, energia- ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Toby Park tunnistas, et õhksoojuspumpade küsimus on mitmetahuline: „Soojuspumba kasutamine on väga tõhus vähese süsinikdioksiidiheitega võimalus meie kodude soojana hoidmiseks, kuid nende laialdase kasutuselevõtu takistuseks on endiselt negatiivsed arusaamad. Mõnikord tuleneb skeptilisus reaalsetest turuprobleemidest, näiteks taskukohasusest, kuid see ei võta arvesse kogu pilti, näiteks toetuste kättesaadavust. Teistel juhtudel võib see olla tingitud müütidest, nagu näiteks väide, et külma ilmaga ei tööta soojuspumbad hästi.“
Praeguseks on BIT-il õnnestunud ÜK elanikke veenda rohkem õhksoojuspumpasid paigaldama ning eelmisel aastal saavutati senine rekord 42 000 seadmega. Eesmärgiks seatud 600 000 seadmest aastas jääb see saavutus siiski kaugele maha.
Ühendkuningriigi soojuspumpade programm tõstatab kriitilise küsimuse: kas demokraatlik ühiskond suudab saavutada oma kliimaeesmärke ilma psühholoogilist manipuleerimist, maksumaksjate röövimist ja valitsuse sundi kasutamata? Maailmas, kus inimeste andmeid jälgitakse üha enam ning tehnoloogiat kasutatakse käitumise mõjutamise relvana, muutub piir veenmise ja sundimise vahel üha hägusamaks.
Ühendkuningriigi soojuspumpade programm tõstatab kriitilise küsimuse: kas demokraatlik ühiskond suudab saavutada oma kliimaeesmärke ilma psühholoogilist manipuleerimist, maksumaksjate röövimist ja valitsuse sundi kasutamata?
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Phil Maddocks/Shutterstock.com