Türgi kaalub tihedamat hävituslennukite ja allveelaevade alast koostööd Venemaaga, olles ühtlasi välja pakkunud ühisprojekti kahe riigi vahel, eesmärgiga ehitada kaks tuumaelektrijaama, viitasid uudisteagentuurid Türgi presidenti Recep Tayyip Edogani sõnadele pärast 29. septembri läbirääkimisi Vene presidendi Vladimir Putiniga.
Erdogan mainis ühtlasi, et Sotši kuurortis toimunud tippkohtumisel pakkus Putin välja ühise kosmosesüstikute platvormide arenduse võimalust, viitas NTV reporter.
Kui teemaks on kaitsekoostöö Venemaaga, peab Türgi NATO liikmena talitama väga ettevaatlikult, et mitte vallandada uusi USA poolseid sanktsioone. Ankara on juba praeguseks kergemat sorti USA sanktsioonide all, seoses S-400 raketitõrje süsteemi ostuga Venemaalt, mistõttu USA on kehtestanud Türgile keelu osta F-35 stealth-tüüpi hävituslennukeid. Nende viienda generatsiooni lennukitega plaanis Türgi uuendada enda õhujõude – kuni USA Kongress kehtestas mitteametliku relvaembargo suuremate relvamüükide osas Türgile.
Erdogan on tuntud taktika poolest, mängida USA-d ja Venemaad teineteise vastu välja. Värskelt seoses ÜRO Peaassamblee istungiga New Yorki külastanud president Erdogan – keda ei kutsutud USA külastuse ajal kohtumisele Joe Biden’iga – väljendas selget rahulolematust suhete üle Biden’i administratsiooniga, teatades ühtlasi, et Türgi planeerib sellegipoolest osta teise osa S-400 komplekse. Tema viimane samm lähedasemate suhete suunal Venemaaga võib olla teadlik taktika suruda Bideni tegema Türgile järeleandmisi.
Erdogan on tuntud taktika poolest, mängida USA-d ja Venemaad teineteise vastu välja.
Pärast kohtumist Sotšis ei maininud Erdogan kommentaarides ajakirjanikele rohkem S-400sid, kuid kinnitas samas, et Türgi ei paindu USA surve all [loobuda kaitsekoostööst Venemaaga] ja mainis muid võimalikke koostööprojekte Venemaaga. “Meil oli hea võimalus arutada detailselt, milliseid samme astuda lennukimootorite tootmises, milliseid järgmisi samme astuda hävitajate teemal,” lisades veel võimalikku tulevast koostööd (allvee)laevaehituse ja muudes võimalikes valdkondades.
Venemaa Rosatom on ehitamas tuumaelektrijaama Akkuyu’sse Lõuna-Türgis, mis peaks käivituma 2023. aastal, Erdogan oli kinnitanud ka enda tehtud ettepanekut ehitada koosöös Venemaaga veel kaks sellist elektrijaama.
Kohtumine Bideniga ootamas
Erdogan kinnitas samuti, et kohtub Biden’iga G20 raames Roomas oktoobri lõpus, nagu ka ÜRO kliimakohtumisel Glasgow’s, arutades ka selle 1,4 miljardi USD saatust, mille Türgi on juba tasunud USAle F-35 hävitajate eest, mida neile nüüd aga keeldutakse müümast.
“Arutame suhteid kogupaketis, sealhulgas militaar-, poliitilisel, majanduslikul ja kaubandustasandil,” lausus Erdogan.
28. septembril, mil toimusid Ankarasse lähetatava USA suursaadiku kandidaadi, Jeff Flake’i (varasem Arizona osariigi vabariiklasest senaator) kuulamised Senati välisasjade komitee ees, kritiseeris kandidaat Türgi plaane osta Vene kaitserelvastust ja ka laiemalt Türgi autoritaarset režiimi. Flake osundas Erdogan’i relvaostudele ja S-400 katselaskmistele, hoiatades, et “iga täiendav Vene relvade ost toob kaasa uusi sanktsioone”.
Flake lisas, et survestab Erdogan’i kursimuutusele. “Kui olen ametisse kinnitatud, kordan järjekindlalt, et S-400st loobumine on tee vabaneda CAATSA sanktsioonidest,” viidates 2017. aaastal vastuvõetud Countering America’s Adversaries Through Sanctions Act‘le (Ameerika Ühendriikidele ebasõbralike riikide sanktsioneerimise akt). “Samuti hoiatan Türgit, et iga tulevane Vene relvastuse ost lisab uusi CAATSA sanktsioone, lisaks olemasolevatele,” lisas Flake.
Venemaa Rosatom on ehitamas tuumaelektrijaama Akkuyu’sse Lõuna-Türgis, mis peaks käivituma 2023. aasta.
Senaator Bob Mendez (demokraat New Jersey osariigist), Senati välisasjade komiteest, lisas samuti, et jätkab relvamüügi keelu toetamist Türgile, kuni Ankarast ei tule positsioonimuutust S-400 osas. “Ma ei näe mingisugust relvamüüki Türgi suunal, ilma et toimuksid olulised muutused S-400 teemal,” kinnitas Mendez.
Mendez saatis teravaid noote ka sõna- ja pressivabaduste teemal Türgis, rääkimata Erdogani režiimi kriitikute vaigistamisest. “Erdogan’i repressioonid on sobimatud demokraatiale ja sobimatud NATO liitlasele. “Demokraatiates ei vangistata ajakirjanikke, ei ahistata akadeemikuid ega piirata usuvabadust,” ütles Mendez, lisades: “Nad ei täida lubadusi peatada naistevastane vägivald ja hoiavad poliitilisi oponente vangistuses.”
“Olen mures Ankara demokraatia tagurpidikäigu pärast ja negatiivsete arengute osas sõna-, väljendus- ja rahumeelsete koosolekute vabaduse osas Türgis, “kinnitas Flake. Suursaadiku kandidaat kinnitas veel, et võitleb selle eest, et Ankara seisaks kodumaal ja ka rahvusvaheliselt inimõiguste eest, samuti survestab Flake Türgit käituma NATO liikme staatusele kohaselt.