Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Tucker Carlson on nagu loodusjõud… Pärast ootamatut vallandamist Fox Newsist on legendaarne telemees kogunud oma Twitteri platvormil rekordilisi vaatajareitinguid. Eksklusiivintervjuus Weltwoche’ile lammutab poliitilise meediamaastiku superstaar peavoolumeedia manipuleerimismasina, avab oma arusaamu seoses Donald Trumpiga, räägib Bideni perekonna tumedast taustast ning arutab, mis temast Fox Newsi-järgses maailmas edasi saab.
Kui Fox Newsi endine ankrumees Tucker Carlson käesoleva aasta aprillis üleöö vallandati, olid tema vaenlased telekanalis juubeldavas meeleolus. Ent nagu järgnevad kuud on demonstreerinud, on kahjurõõmutsejate analüüsivõime osutunud sama kasinaks nagu Fox Newsi vaatajanumbrid pärast Carlsoni lahkumist. Elon Muski abiga jõuab Carlson oma uue saatega “Tucker Carlson Twitteris” tänaseks mõõtmatult suurema globaalse publikumini, kui ta FOX Newsis eales oleks saavutanud.
Võimutruule narratiivile alatasa vastuvoolu ujuv Carlson on tänaseks laiendanud oma missiooni: võita peavoolumeedia õõvastav kallutatus ja valikuline ignorantsus keelatud teemade osas ning teha seda mitte üksnes Ameerika, vaid ülemaailmse auditooriumi ees.
Võimutruule narratiivile alatasa vastuvoolu ujuv Carlson on tänaseks laiendanud oma missiooni: võita peavoolumeedia õõvastav kallutatus ja valikuline ignorantsus keelatud teemade osas ning teha seda mitte üksnes Ameerika, vaid ülemaailmse auditooriumi ees.
Me kohtume Carlsoni intervjueerimiseks ajal, mil ta on äsja naasnud Araabia Ühendemiraatidest, kus ta kohtus riigi presidendi Mohamed bin Zayediga. Carlson väidab šeigi olevat “kõige huvitavama ja targema juhi, kellega ma kunagi vestelnud olen”. See kõlab justkui provokatiivne hinnang, arvestades, et Carlson istus alles eelmisel kuul laua taga koos Donald Trumpiga. Araabia liidrist räägib Carlson siiski selgesti tuntava vaimustusega: “Ma pole kunagi kohanud alandlikumat juhti, mitte kunagi – ja ma usun, et alandlikkus on mistahes tõelise tarkuse eeltingimus.”
Oma kolleegide suhtes ajakirjanduses ei ole Carlson sugugi nii lahke. “Ajakirjanikud on tänapäeval praktiliselt kõik arad inimesed,” muigab 54-aastane Carlson roidunult. Selle asemel, et võimsaid isikuid vastutusele võtta, tegelevad nad nende ees pugemisega, tehes sedasi panuseid iseenda karjääri edendamiseks.
“Ajakirjanikud on tänapäeval praktiliselt kõik arad inimesed,” muigab 54-aastane Carlson roidunult. Selle asemel, et võimsaid isikuid vastutusele võtta, tegelevad nad nende ees pugemisega, tehes sedasi panuseid iseenda karjääri edendamiseks.
Mõeldes 2024. aastal ees ootavatele presidendivalimistele, ütleb Carlson: “Nad üritavad Trumpi vangi panna Joe Bideni vastu kandideerimise kuriteo eest … Selles need valimised seisnevadki. Kas me lubame sellel kõigel toimuda või ei? Ja ma lihtsalt ei usu, et me saame sellel sedasi minna lasta.”
Weltwoche: Pärast Foxist lahkumist ja oma uue saatega “Tucker Carlson Twitteris (nüüd tuntud kui “X”)” alustamist on teie postitused kogunud kümneid ja mõnikord lausa sadu miljoneid vaatamisi. Te sööstate reitingutega kosmosesse. Kas tunnetate ennast nüüd vabamana? Kas soovite edaspidi uurida veel rohkem teemasid ja ideid?
Tucker Carlson: Kindlasti. Kui üldse, siis olen oma seisukohti vähem väljendanud. Ma ei ole eriti otse kaamerasse rääkinud, viisil, kus kirjutan skripti ja avaldan oma arvamust. Olen lõpuks tegemas seda, mida olen juba pikka aega tahtnud teha, kuid ei saanud, see tähendab lennukile istunud ja ülejäänud maailmaga tutvunud. Ma ei saanud seda varem teha, sest pidin igapäevaselt saateid tegema (stuudios).
Nad üritavad Trumpi vangi panna Joe Bideni vastu kandideerimise kuriteo eest.
tucker carlson
Olen viimaste aastate jooksul – eriti pärast Ukraina sõja algust – veendunud, et maailm muutub palju kiiremini, kui enamik ameeriklasi sellest aru saab. Ja kuna Ameerika meedias ei kajastata ülejäänud maailmas toimuvat praktiliselt üldse, polegi ameeriklastel sellest korralikku arusaamist.
See, mida me Ameerikas nimetame “sõjajärgseks korraks” – teisisõnu, need institutsioonid, mis loodi teise maailmasõja järel, et hoida maailm rahumeelne ja jõukas ning Ameerika Ühendriigid maailma võimupüramiidi tipus, see süsteem, mis hõlmab dollari, SWIFT-süsteemi ning NATO domineerimist – kõik see näib mulle murenevat. See on minu nägemus olukorrast. Olen tahtnud reisida ja vaadata, kas see kõik on tõepoolest sedasi muutumas ning minu kogemused näivad seda mulle kinnitavat.
Süsteem, mis hõlmab dollari, SWIFT-süsteemi ning NATO domineerimist – kõik see näib mulle murenevat.
tucker carlson
Weltwoche: Te reisite praegu maailmas rohkem kui kunagi varem. Milline isiksus Teid globaalses vaates eriti paelub?
Carlson: Arvan, et praegu on kõige huvitavam ja targem juht, kellega ma kunagi rääkinud olen, Abu Dhabi valitseja, Šeik Mohamed bin Zayed Al Nahyan – ehk lühendatult MBZ. Ma austan teda.
Weltwoche: Lendasite just Abu Dhabist tagasi USA-sse?
Carlson: Jah, ja ma usutlesin teda seal. Olen intervjueerinud paljusid inimesi, kes juhivad riike või organisatsioone. Olen kolmekümne aasta jooksul intervjueerinud paljusid juhte. See on olnud minu töö. Kuid ma pole kunagi intervjueerinud kedagi, kes reaalselt vastutab millegi eest isiklikult ja kes oleks valmis sedavõrd avameelselt tunnistama, kui ta millestki aru ei saa või kui ta mõnele küsimusele vastust ei tea. Ma pole kunagi kohanud alandlikumat juhti ja usun, et alandlikkus on tarkuse eeltingimus.
Tarkade inimeste omaduseks on, et nad tunnistavad seda, mida nad ei tea. Läänes seda sisuliselt ei kohta. Te ei kuule Ameerika Ühendriikide presidendikandidaati või presidenti ega üldse mingit presidenti intervjueerides kunagi sellist vastust: “Ma ei tea vastust sellele küsimusele. Olen sellele mõelnud ja pole kindel.” Nad ei ütle seda kunagi, sest sa ei saa tunnistada, et sa midagi ei tea.
Loomulikult on inimeste teadmiste ulatus paratamatult piiratud. Me ei tea tegelikult midagi. Me ei tea seda, kuidas aju töötab või kuidas püramiidid ehitati. Nimekiri asjadest, mida me ei tea, on märksa pikem kui nimekiri asjadest, mida me teame, ja ometi keegi ei taha seda tunnistada. Inimesed, kes tunnistavad avameelselt oma teadmiste ja teadmatuse piire, kes on valmis seda kõva häälega välja ütlema, on need, keda ma usaldan. Niisiis, see avaldaski mulle väga muljet. Ükski juht pole mulle seetõttu kunagi rohkem muljet avaldanud.
Kuid maailmas on veel palju huvitavaid inimesi. Javier Milei on samuti huvitav tüüp. [Javier Gerardo Milei on Argentiina majandusteadlane ja poliitik, kes on tuntud oma libertaarsete vaadete poolest. Ta on Argentiina järgmistel presidendivalimistel küsitluste järgi juhtimas.]
Olen töötanud paljudes Ameerika Ühendriikide uudisteorganisatsioonides ja nad kõik on ühesugused. Nad kõik koosnevad inimestest, kes kardavad, et neid kaevatakse kohtusse, et nende peale karjutakse, neid vallandatakse või alandatakse. Kuid huvitaval kombel ei karda keegi seda, kas nad saavad maailmas toimuvast vähegi tõetruult aru. See pole vähimalgi määral nende jaoks relevantne.
tucker carlson
Weltwoche: Vaatame lühidalt tagasi teie paljudele aastatele Foxiga, kus teist sai ülemaailmne meediastaar, olles saatega “Tucker Carlson Tonight” reitingutes esikohal. Teie saate hiljutise episoodi ajal X-is ütlesite: “Murdoch`id ei sekkunud kunagi minu asjadesse. Nad olid minu vastu alati head. Kuid alati leidus ka kitsarinnalisi… Fox News on ettevõte, mida juhivad kartlikud naised, teate küll, mida ma mõtlen?” Mida Te selle all silmas pidasite?
Carlson: Ma veetsin Foxis neliteist aastat ja suurema osa sellest ajast ajasin oma asja. Mul ei olnud mingit rolli ettevõtte juhtimisel – kaugel sellest. Olin lihtsalt töötaja. Niisiis, ettevõtte juhtimise viisi osas on palju sellist, millest ma midagi ei tea.
Minu kogemuses oli ettevõtet omav ja kontrolliv perekond, Murdochid, minu suhtes alati väga härrasmehelik. Nad olid viisakad, kenad, andsid mulle suure tegevusvabaduse. Ma tundsin sageli või vähemasti mõnikord, et nad ei nõustunud sellega, mida ma ütlesin, et minu vaated erinesid nende omadest. Kuid nad lasid mul oma seisukohti sellegipoolest väljendada ja ma olin neile selle eest tänulik. Olen neile selle eest jätkuvalt tänulik. Ma ei nõustu nendega teatud asjades, kuid olen alati tänulik võimaluste eest, mis nad mulle andsid, ja lahkuse eest, mida nad mulle osutasid.
Fox Newsis on palju suurepäraseid inimesi, kuid on ka palju neid, kes on lihtsalt hirmunud, kes üritavad lihtsalt päeva üle elada. Ja ma ei usu, et mõndade seda organisatsiooni juhtivate inimeste maha rahustamiseks piisavalt tugevaid rahusteid üldse toodetaks. [Naerab]
Mõtlesin seda, mida ütlesin. Olen töötanud paljudes Ameerika Ühendriikide uudisteorganisatsioonides ja nad kõik on ühesugused. Nad kõik koosnevad inimestest, kes kardavad, et neid kaevatakse kohtusse, et nende peale karjutakse, neid vallandatakse või alandatakse. Kuid huvitaval kombel ei karda keegi seda, kas nad saavad maailmas toimuvast vähegi tõetruult aru. See pole vähimalgi määral nende jaoks relevantne. Nad ei muretse nii palju täpsuse pärast, kui selle pärast, et nad ei ole hetkevooluga kooskõlas või ütlevad midagi keelatut. See, mille pärast meediainimesed tänapäeval tegelikult muretsevad, on lubamatul viisil tõe rääkimine.
Meediapersoonide näol on tegemist isikutega, kes on kõik arad inimesed, kes teenivad rohkem, kui nad tõenäoliselt peaksid, ja kes on seetõttu ülimalt mures oma töö kaotamise pärast. Aeg-ajalt leiate mõne julge inimese, kuid need on tõepoolest väga-väga-väga haruldased erandid.
tucker carlson
Võiks arvata, et kui juhite uudisteorganisatsiooni, on teie peamine mure maailmast adekvaatse pildi saamine ja et oleksite mures, kui keegi teeks selles ettevõtmises vea. Kuid see pole nende peamine mure. Ja see pole sedasi üksnes Foxis. Töötasin ka teistes USA suurimates meediakorporatsioonides – MSNBC-s ja CNN-is. Töötasin ka PBS-is. Veetsin aasta ABC-s. Olen olnud paljudes uudistefirmades ja nad on kõik ühesugused.
Meediapersoonide näol on tegemist isikutega, kes on kõik arad inimesed, kes teenivad rohkem, kui nad tõenäoliselt peaksid, ja kes on seetõttu ülimalt mures oma töö kaotamise pärast. Aeg-ajalt leiate mõne julge inimese, kuid need on tõepoolest väga-väga-väga haruldased erandid.
Weltwoche: Meedial kui “neljandal võimul” on nüüdseks tekkinud tõsine usaldusväärsuse probleem, ja seda mitte ainult USA-s. Ka siin on asjad samamoodi. Ainus riiklik uudisteorganisatsioon USA-s, mis on säilitanud avalikkuse usalduse, on YouGovi andmetel ilmakanal.
Carlson: Jah, nii see tõepoolest on.
Kui soovite masside hääli kontrollida, peate läbi massimeedia kontrollima, mida nad teavad ja mida mitte.
tucker carlson
Weltwoche: Pool Ameerika avalikkusest usub samas, et uudismeedia üritab neid tahtlikult eksitada, valesti teavitada ja propagandiseerida. Teie olete nii pikalt uudiste alal tegutsenud, et suudate sellesse selgust tuua. Miks on meedia olukord tänaseks teie arvates nii nutune?
Carlson: Sest kui te soovite demokraatiat õõnestada, peate kontrollima teavet, mida kodanikud saavad. Väidaksin, et demokraatlike riikide uudismeedia on palju vähem usaldusväärne kui teistes riikides lihtsalt seepärast, et see on demokraatias olulisem. Inimesed hääletavad selle teabe põhjal, mis neil on. Seega, kui soovite masside hääli kontrollida, peate läbi massimeedia kontrollima, mida nad teavad ja mida mitte.
Ameerika Ühendriike juhtivad isikud on mitme aastakümne jooksul teinud väga agressiivse katse kontrollida seda, mis on meie uudistejaamades ja ajalehtedes saadaval – teisisõnu, nad on teinud suure ponnistuse kontrollida uudismeediat. Ja see on neil tänaseks suurepäraselt õnnestunud.
Weltwoche: Tundub, et uudismeedia heaks töötavad inimesed lähevad sellega lihtsalt kaasa.
Carlson: Muidugi nad teevad seda, sest nad on hirmunud. Nad lihtsalt kardavad. Nad kardavad öelda midagi, mis solvab inimesi, kes juhivad valitsust või suurimaid korporatsioone ja enamasti nad seda seetõttu ka ei tee. Ja see pole lihtsalt selle väärastumine, mida nad peaksid tegema, see on kogu meedia missiooni pea peale pööramine. Uudismeedia on olemas selleks, et võimul olevaid inimesi vastutusele võtta, kuid tänapäeval eksisteerib meedia selleks, et aidata võimudel vastutust vältida. See on meedia rolli täielik perverteerimine.
Uudismeedia on olemas selleks, et võimul olevaid inimesi vastutusele võtta, kuid tänapäeval eksisteerib meedia selleks, et aidata võimudel vastutust vältida. See on meedia rolli täielik perverteerimine.
tucker carlson
Näiteks võetakse Ameerika Ühendriikides kasutusele üks vaktsiin. Sellel sammul on elanikkonnale tohutud tagajärjed. Sajad miljonid inimesed võtavad seda preparaati ja selle vaktsiini kohta ei ole lubatud aru anda – tegelikku aruandlust ei eksisteeri. On loodud olukord, kus inimesed vallandatakse sõna otseses mõttes töölt, kui nad peaksid seadma kahtluse alla selle vaktsiini tõhususe ja ohutuse. See kõik on hullumeelne. Toimivas demokraatias, kui teil oleks ette kirjutatud kohustuslik ravim, mida kõik peavad võtma, oleks uudismeedia kriitiline ülesanne saada teada, kas see on ohutu või mitte ja kas see toimib või mitte. Mida meedia tegi oli aga täpselt vastupidine sellele.
Võtame veel näitena sõja Ukrainas. See kujutab endast potentsiaalselt tuumakonflikti suurriikide vahel. Kas see mitte ei tähenda seda, et meil on kohustus teada kogu infot selle sõja kohta, mis vähegi võimalik? Ei… see ei ole meile lubatud.
Püüdsin intervjueerida Vladimir Putinit ja teate mis… USA valitsus peatas mind.
tucker carlson
Püüdsin intervjueerida Vladimir Putinit ja teate mis… USA valitsus peatas mind. Niisiis, mõelge nüüd selle fakti üle järele. Ja mõelge ka sellele, et absoluutselt mitte keegi ei astunud minu kaitseks välja. Ma ei usu, et uudismeedias oleks olnud kedagi, kes oleks öelnud: “Oodake üks hetk. Mulle ei pruugi see tüüp küll meeldida, kuid tal on õigus intervjueerida, keda ta tahab, ja samamoodi on ka meil õigus kuulda, mida Putin seepeale ütleb.” Aga teil ei ole lubatud Putini seisukohti kuulda. Aga miks? Selle üle ei ole kunagi hääletatud. Keegi ei küsinud seda minult. Olen 54-aastane. Olen maksnud oma maksud ja järginud seadust.
Olen Ameerika kodanik. Ma olen palju lojaalsem ameeriklane kui näiteks Joe Biden või Kamala Harris, kes isegi ei kasvanud selles riigis üles, ta kasvas üles Kanadas. Ja sellised inimesed tulevad minule dikteerima, mida tähendab olla lojaalne ameeriklane? Mind lihtsalt ei huvita. Mulle ei lähe korda. Kui David Frum [väljaande The Atlantic autor] Kanadast saab mulle öelda, et ma olen ebalojaalne ameeriklane, siis see on absurdne nali. Ja mind ei huvita enam tegelikult, mida võimud arvavad. Ja mulle ei peagi see korda minema.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Tucker Carlson on üks nendest meestest, kes on oma elu ja tööga tõestanud, et õelate inimeste poolt kehtestatud “kohustuslike valede” diktatuurile alla vandumine ei ole vaba mehe jaoks paratamatu antus, vaid vastutust kandev valik, mida saab sooritada üksnes iseenese südametunnistuse hävinemise hinnaga.
See on hind, mille tasumise tõsiasja Carlsoni-laadsed vabatmehed vägivallaähvardusel peale surutavate valede ees kapituleerunutele pidevalt meelde tuletavad.
Eneseväärikuse kaotamisest tulenev enesepõlgus on teisitimõtlejatevastase, tänaseks juba kujuteldamatu õeluseni paisunud, raevu psühholoogiliseks aluspõhjuseks. Julge, aus ja põhimõttekindel inimene peegeldab paratamatult eriliselt talumatul viisil eriliselt arale ja kahepalgelisele tema moraalset karakterit.
Massimeediaajastu lakkamatu psühholoogiline töötlus on mõjunud inimkonna psüühikale laastavalt, tuues moodsa kommunikatsioonitehnoloogia abil paradoksaalselt esile inimese kõige madalamad, loomalikumad ja tribalistlikumad alged. “Tühistamiskultuur” on seega olemuslikult oksüümoron, kuna kultuurile on omane argument, loogika, diskursus ning mitte nende karjast heitmine või surnuks puremine, kes häälitsevad teistmoodi.
Ultimatiivselt kehtib kõikide diskussioonide puhul väga lihtne printsiip. Kui soovite teada, kumb diskussiooni osapooltest seisab tõe ning kumb valede poolt, siis tarvitseb vaadata, kumb osapooltest soovib vaba diskussiooni kõigile osapooltele ning kumb nõuab teise poole vaigistamist ning tema poolt presenteeritud argumentide ja faktide keelustamist.
Lähtudes truudusest sõnavabaduse printsiibile, kuna sõna on see, mis teeb inimesest mõtlemisvõimelise olendi ehk inimese, kavatseb Makroskoop ja siinkirjutaja oma lugejate toetuse korral jätkata selle aate eest seismist ka tulevikus.
Esifoto: Gage Skidmore/Wikimedia Commons CC-BY-SA-2.0
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: