Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Hispaania on järgimas tänaseks kõikjal Läänemaailmas täheldatavat trendi, mille kohaselt Lääne heaoluriikide noortel on üha keerulisem siseneda tööturule, kus varemalt põliselanikest järelkasvule kuulunud töökohad on hõivatud immigrantide poolt.
Andmed näitavad, et kõigist aastatel 2019-2024 Hispaanias loodud töökohtadest hõivati 71,4 protsenti välismaalaste poolt, nagu selgub Hispaania Rakenduslike Majandusuuringute Fondi (Fedea) äsja avaldatud uuringust.
„Me impordime ettekandjaid ja müürseppasid, eksportides samal ajal arste ja insenere. Välja kujunenud olukord on traagiline, sest me oleme kulutanud nende noorte väljaõppele terve varanduse, millele on asetatud kogu riigi majanduse ning eeskätt kõrge lisaväärtusega sektorite tulevikulootused,” sõnas Hispaania suurpanga Banco Santander personalidirektor Jesús Vega usutluses väljaandele El Debate.
Me impordime ettekandjaid ja müürseppasid, eksportides samal ajal arste ja insenere. Välja kujunenud olukord on traagiline, sest me oleme kulutanud nende noorte väljaõppele terve varanduse, millele on asetatud kogu riigi majanduse ning eeskätt kõrge lisaväärtusega sektorite tulevikulootused.
Jesús Vega, Hispaania suurpanga Banco Santander personalidirektor
Vega väitis, et Hispaania tööpoliitika „tõrjub ära tööjõu selle osa, mis panustaks maksimaalselt majandusse”.
Hetkel moodustavad välismaalased 20,7 protsenti kõigist Hispaania töötajatest, kusjuures välismaalastest töötajad domineerivad ehituse ja toitlustuse ametikohtadel, samuti ka tehnilistel ametipositsioonidel, kuigi vähemal määral. Võõramaalaste poolt hõivatud ametikohti peetakse üldiselt madala kvalifikatsiooniga ametikohtadeks, mis on uuringu taga olevate ekspertide sõnul seotud asjaoluga, et Hispaaniasse saabuvatel välismaalastel on üldiselt madalam haridustase kui põliselanikel.
Hispaanias, mis on juba aastakümneid võidelnud noorte tööpuudusega, muutub olukord aasta-aastalt üha hullemaks. Samal ajal on vanemate, üle 50-aastaste töötajate hulk viimase viie aasta jooksul tõusnud viie protsendi võrra, jõudes 35 protsendini.
Uuringu läbi viinud eksperdid väidavad, et samal ajal kui välismaalased hõivavad koos vanemaealiste töötajatega üha enam töökohti, langevad noored töötajad üha enam tööjõuturult välja, valides sageli kodumaalt emigreerumise tee.
Hispaania Riikliku Statistika- ja Rahvaloenduse Instituudi (INE) väljarändeandmed näitavad, et 2022. aasta esimesel poolel lahkus Hispaaniast 220 443 inimest, mis on suurim arv alates 2013. aastast, mis kujutas endast Hispaania finantskriisi haripunkti, mil riigi tööpuudus ületas 25 protsendi piirjoone. Andmetest selgub muuhulgas, et vanuserühmaks, kelle seast lahkujaid oli kõige rohkem, olid 25-39-aastased.
Hispaaniaga analoogsed suundumused on märgatavad tänaseks kogu Läänemaailmas, kus madala kvalifikatsiooniga sisserändajad ujutavad riike üle, langetades palganivood. Paljudel juhtudel toob välismaalaste sissevool kaasa ka eluasemehindade tõusu, mis muudab oma eluaseme soetamise noortele üha kättesaamatumaks unistuseks.
Eriti markantne on antud suundumus Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kus tänaseks on miljoneid töökohti voolanud välismaalastele ning seda põliselanike arvelt. Probleemi võimendab muuhulgas Lääneriikides üha jõulisemalt viljeletav poliitkorrektne vähemusgruppide hõlmamisele orienteeritud tööhõivepoliitika, mis on asunud varjamatult diskrimineerima valgeid meessoost isikuid.
Suurettevõtted on suhtunud massilisse sisserändesse ootuspäraselt soosivalt, kuna suurenenud konkurents töökohtadele langetab palku ning tööjõu üha kirjumaks muutuv etnilis-kultuurilne taust muudab tööliste ametiühingutesse koondumise oluliselt ebatõenäolisemaks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Lähtudes esmalt eeldusest, et riiki valitsev seltskond ei võta vastu samme, mis kulmineeruvad rahvuskehandi hävingus sõjakeerises, on riikide tuleviku ainelise heaolu kõige olulisemateks eeltingimusteks eeskätt madalatele maksudele, minimaalselt häirivale regulatsioonile ning maksimaalselt noore põlvkonna erialase kompetentsi arendamisele suunatud poliitikad.
Kõige katastroofilisem kurss riigi tuleviku seisukohast on immigratsioonipoliitika, mis võimaldab madala kvalifikatsiooniga tööjõu piiramatut sissevoolu kombinatsioonis kvalifitseeritud tööjõu vaba väljavooluga, mida võimendab omakorda kõrge lisaväärtusloomega elukutsete konkurentsivõimetuks maksustamine (Eesti näitel võtab riik läbi tööjõumaksude, tulumaksu, käibemaksu, automaksu, aktsiiside umbes 70% keskmise töölise teenistusest – analoogne olukord eksisteerib enamikes Euroopa riikides, mis on Euroopa majandusliku kängumise ning eurooplaste vaesumise üheks juurpõhjuseks).
Kõige katastroofilisem kurss riigi tuleviku seisukohast on immigratsioonipoliitika, mis võimaldab madala kvalifikatsiooniga tööjõu piiramatut sissevoolu kombinatsioonis kvalifitseeritud tööjõu vaba väljavooluga, mida võimendab omakorda kõrge lisaväärtusloomega elukutsete konkurentsivõimetuks maksustamine (Eesti näitel võtab riik läbi tööjõumaksude, tulumaksu, käibemaksu, automaksu, aktsiiside umbes 70% keskmise töölise teenistusest – analoogne olukord eksisteerib enamikes Euroopa riikides, mis on Euroopa majandusliku kängumise ning eurooplaste vaesumise üheks juurpõhjuseks).
Adrian Bachmann
Lisades valemisse kontrolli alt väljunud riigibürokraatia ning rahasüsteemi, mis soodustab kinnisvarahindade piiramatut kasvu tulenevalt värskelt loodud raha voolamisest suuresti kinnisvarasektorisse, jõuamegi paratamatult olukorda, kus üha vähemate noorte jaoks eksisteerib piisava palgatasemega töökohti, mis võimaldaksid üha kasvavate hindadega eluaset soetada, perekondi luua ning vanemalt generatsioonilt rahvuse jätkamise teatepulk üle võtta.
Selge on see, et kui Euroopa riigid ei reformi radikaalselt oma sotsiaalmajanduslikku reeglistikku, mis üha enam pauperiseerib töötajaid läbi odava (ning ühiskonna summeeritud ostujõudu langetava) tööjõu sissevoolu ning kõrge lisaväärtusloomega töökohtade vaeseks maksustamise, jääb Euroopa heaoluühiskondadest 1-2 inimpõlve jooksul järgi vaid mälestus.
Euroopa majanduse käekäiku ilmestavatest ning suunavatest protsessidest võib lähemalt lugeda ka käesoleva loo lõpus toodud artiklitest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Alexandre Rotenberg/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD: