Statistika ja andmekogude visualiseerimise portaal Visual Capitalist kogus kokku ning avaldas Euroopa riikide keskmised sissetulekud. Alljärgneval illustratsioonil on toodud võrdlemiseks erinevate Euroopa riikide töötajate keskmised palgatasemed tunnitasuna.
Nagu andmetest nähtub, siis keskmiselt kõige enam teenivad Euroopas finantskeskuseks oleva Luksemburgi töötajad (47€ tunnis). Luksemburgi näol on tegemist ka riigiga, mille siseriiklik kogutoodang elaniku kohta on kontinendil kõige kõrgem.
Kõrget palka saavad nautida ka Taani ja Norra töötajad (42€/h), samas kui Rootsi palgad jäävad pigem Euroopa keskmisele tasemele (26€/h). Kõige väiksema keskmise tunnitasuga peab aga hakkama saama Bulgaarias (8€/h).
Nagu andmetest nähtub, siis keskmiselt kõige enam teenivad Euroopas finantskeskuseks oleva Luksemburgi töötajad (47€ tunnis). Luksemburgi näol on tegemist ka riigiga, mille siseriiklik kogutoodang elaniku kohta on kontinendil kõige kõrgem.
Andmetest nähtub, et keskmiselt teenitakse Põhja- ja Lääne-Euroopas ühes tunnis rohkem kui Lõuna- ja Ida-Euroopas. Antud asjaolu peegeldab piirkondade praeguseid erinevusi majandusarengus ja jõukuses, kuid palju sajandeid oli nendevaheline lõhe vastassuunaline. Vahemere-äärsed tsivilisatsioonid kuulusid kunagi maailma jõukaimate hulka, sest said tulusalt ära kasutada sidemeid Põhja-Aafrika ja Levandiga. Paraku avasid Atlandi ookeani kaubateed 16. ja 17. sajandiks ligipääsu oluliselt suurematele globaalsetele turgudele, mis soodustas majanduse ja jõukuse kasvu Lääne-Euroopas.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Pelgalt rahaliste mõõdikute alusel koostatud edetabelid erinevate rahvaste materiaalse heaolu mõõtmiseks võivad olla samavõrra reaalsust moonutavad kui peegeldavad. Ometi on keskmise sissetuleku näitajad vähemalt mingisugusel määral indikatiivsed erinevate rahvaste suhtelise jõukuse näitamisel, ent seda eeskätt juhul kui võetakse arvesse ka erinevate riikide hinnatasemeid, mis võivad teadupärast erineda radikaalselt. Riigis A, mille nominaalne keskmine töötasu on 20% madalam kui riigis B, ent mille hinnatase on samas 50% võrra väiksem kui riigis B, elavad inimesed tegelikkuses ka aineliselt lahedamalt kui riigis B.
Pisut enam kui kümme aastat tagasi Londonis baseeruva majandusanalüütika keskuse Capital Economics poolt tehtud uurimusest selgus, et Ida-Euroopa töötajate palgad ei olnud 20 aasta jooksul pärast sotsialistliku bloki lagunemist praktiliselt üldse Lääne-Euroopa töötajatele lähemale jõudnud. On ebatõenäoline, et viimase 10 aasta jooksul on selles osas leidnud aset väga suuri muutusi, erinevalt siseriikliku kogutoodangu näitajast ühe elaniku kohta, mis on Ida-Euroopa riikides Lääne-Euroopale aegamisi lähemale jõudnud.
Pisut enam kui kümme aastat tagasi Londonis baseeruva majandusanalüütika keskuse Capital Economics poolt tehtud uurimusest selgus, et Ida-Euroopa töötajate palgad ei olnud 20 aasta jooksul pärast sotsialistliku bloki lagunemist praktiliselt üldse Lääne-Euroopa töötajatele lähemale jõudnud.
Adrian Bachmann
Ent kuna Ida-Euroopa maailmaturul konkurentsivõimeliseks osutunud ettevõtted on tänaseks ostetud valdavalt üles Lääne korporatsioonide poolt, voolab enamus toodetud lisaväärtusest (reeglina maksuvabalt) jätkuvalt Idast Lääne suunas.
Kas minu palk on vastav minu tööpanusele või teisisõnu lausudes, minu poolt loodud lisaväärtusele? Sellisena kõlab küsimus, mida enamus tööturul osalejaid endalt küsivad – vähemasti juhul kui vastus antud küsimusele on nende hinnangul eitav ning eriti juhul kui see on eitav töötajale ebasoodsal viisil.
Kui kellelgi on soovi mõista, millisel määral on tema tööpanust väärtustatud, tasub töötajal võtta ette talle tööd andva firma aasta käibe ning kasumi numbrid (eelistatult mitme aasta läbilõikes), jagada need ettevõttes töötavate isikute arvuga ning võrrelda neid oma sissetulekuga.
Riikide puhul seevastu on töötajatele makstava palga kesisust või suuremeelsust võimalik hinnata, kui kõrvutada seda vastava riigi siseriikliku kogutoodanguga ühe elaniku kohta. Mida väiksemad on käärid kahe näitaja vahel, seda enam on riigis loodud lisaväärtus jagatud töötajatega.
Riikide puhul seevastu on töötajatele makstava palga kesisust või suuremeelsust võimalik hinnata, kui kõrvutada seda vastava riigi siseriikliku kogutoodanguga ühe elaniku kohta. Mida väiksemad on käärid kahe näitaja vahel, seda enam on riigis loodud lisaväärtus jagatud töötajatega.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:
MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann
KONTO NUMBER: EE271010011832141226
SELGITUS: Annetus