Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
IT hiidude poolt rajataval “Pilvekapitali” süsteemil puudub ajaloos pretsedent ning see on muutmas mitte üksnes kapitalistliku süsteemi toimimisloogikat, vaid kogu ühiskonnakorraldust tundmatuseni. Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis selgitab usutluses Pulitzeri auhinnaga pärjatud uurivale ajakirjanikule Chris Hedgesile, kuidas tehnofeodalistliku süsteemi kehtestamine toob kaasa kaks tagajärge.
Esiteks – töökohtade kadumise ning üha väiksemad sissetulekud üha suuremale osale elanikkonnast. Teiseks – üha kasvava osa ühiskonna vara, võimu ja vabaduse kanaliseerimise üha väiksema ringi oligarhide klassi kätte, kellest on saamas üha virtuaalsemaks muutuva maailma valitsejad.
Adrian Bachmann
Chris Hedges: Kirjutasite oma raamatus põhjalikult nähtusest mida tuntakse kui “pilvekapitali”. Kas selgitaksite alustuseks, mis üldse on pilvekapital ja kuidas see on tekkinud?
Yanis Varoufakis: Selleks, et selgepiiriliselt mõista kapitalismi olemust, on meil esmalt vaja alustada algusest ning teadvustada, et kapital on eksisteerinud ammu enne kapitalismi. Näiteks kalapüügiõng on kapitalikaup selles mõttes, et see on toodetud selleks, et seda saaks kasutada millegi muu tootmisel, nimelt kala püüdmisel. Samamoodi ei toodeta traktoreid mitte selleks, et nendega ringi sõita, vaid selleks, et toota teravilja. Samal põhimõttel omasime me kapitali kui toodetud tootmisvahendit juba tuhandeid aastaid enne kapitalismi. Kuid pilvekapitaliks nimetan ma nähtust, mis elab meie telefonides, sülearvutites, mobiilimastides, serverifarmides ja tuhandete kilomeetrite pikkustes optilistes kaablites.
Selleks, et selgepiiriliselt mõista kapitalismi olemust, on meil esmalt vaja alustada algusest ning teadvustada, et kapital on eksisteerinud ammu enne kapitalismi.
Yanis Varoufakis
Pilvekapital on toodetud vahend, automatiseeritud võrgustik, mis koosneb masinatest, samamoodi nagu näiteks raudteevõrk. See ei ole ise tootmisvahend, vaid millegi muu jaoks toodetud vahend – pilvekapitali võrgustiku fundamentaalne otstarve on muuta inimeste käitumist. Kui teil on iPhone’is Siri, Google Assistant või Amazon Alexa, siis need toimivad sisuliselt liidestena teie ja neid rakendusi väljatöötanud konglomeraatide omanike, näiteks Alexa puhul Jeff Bezose, omanduses oleva pilvekapitali vahel.
Pilvekapitali võrgustikus toimuvat võib nimetada peaaegu maagiliseks ja kindlasti on see häirivalt uudne nähtus. Sisuliselt õpetate te masinat ennast järjest paremini tundma ning mingil hetkel tunneb see teid nii hästi, et annab teile head nõu. Vaadake näiteks, milliseid raamatuid Amazon või millist muusikat Spotify teile soovitab – tavaliselt otse kümnesse. Arusaadavalt oleme me kergeusklikud inimesed ja on üsna loogiline, et kui keegi annab meile head nõu, siis hakkame me soovitajat tõsiselt võtma ja teda usaldama, kuid mida paremini masin meid tundma õpib, seda lihtsam on sellel sisendada soove ja eelistusi meie mõtetesse ja südameisse.
Pilvekapitaliks nimetan ma nähtust, mis elab meie telefonides, sülearvutites, mobiilimastides, serverifarmides ja tuhandete kilomeetrite pikkustes optilistes kaablites. … Pilvekapitali võrgustiku fundamentaalne otstarve on muuta inimeste käitumist. … Mida paremini masin meid tundma õpib, seda lihtsam on sellel sisendada soove ja eelistusi meie mõtetesse ja südameisse.
Yanis Varoufakis
Ja siin peitubki pilvekapitali kõige põnevam aspekt. Kui te näiteks soovite soetada seda elektrilist jalgratast, mille tahtmises liides on teid veennud, siis müüb süsteem selle teile otse, jättes kõrvale kõik muud turud, kaubanduskeskused ja ostukohad, mida suudate ette kujutada. Samal ajal olete teie ise see, kes süsteemi treenib, laadides üles endale meeldivat muusikat, fotosid, videoid jms ning lisades selle kõik pilvekapitali – ja seda pole ajaloos kunagi varem toimunud.
Täpsemalt ei ole kahte asja inimkonna ajaloos, ei kapitalismis ega enne kapitalismi, kunagi varem juhtunud. Esimene on see, et eksisteerib automatiseeritud süsteem, mis muudab inimeste käitumist – rõhutan, et tegemist on automatiseeritud süsteemi, mitte mingi filosoofi, jutlustaja ega hoobade liigutaja, vaid automatiseeritud masinaga, mis kohandab teie käitumist ilma, et ükski inimene sellesse käitumise modifitseerimise protsessi peaks aktiivselt sekkuma.
Keskajal füüsilist maad omanud senjööridele maamaksu maksmise asemel maksavad digitaalse feodalismi ajastu pärisorjad maksu digitaalset ruumi omavatele tehnomiljardäridele.
Yanis Varoufakis
Daamid ja härrad, tere tulemast tehnofeodalismi! Siin ei ole enam tegemist kapitalismiga, sest kapitalismil on poliitilisest vaatepunktist sõltumata kaks sammast: turud ja kasum, ja selles seisnebki kapitalismi olemus. Kuid tänaseks on turud asendamisel digitaalsete platvormidega, mis küll näevad välja nagu turud, kuid ei ole tegelikult turud. Pigem võib neid nimetada digitaalseteks või pilvefeodaalriikideks, nagu Amazon või Alibaba, kus digitaalne aedik koondab tootjaid, tarbijaid, käsitöölisi ja intellektuaale, ning me kõik toodame sisuliselt väärtust selle digitaalse feodaalriigi omaniku – näitks Jeff Bezose – jaoks, üksnes selle erinevusega, et keskajal füüsilist maad omanud senjööridele maamaksu maksmise asemel maksavad digitaalse feodalismi ajastu pärisorjad maksu digitaalset ruumi omavatele tehnomiljardäridele.
Seega suunavad maailma digifeodaalriikide omanikud vanamoodsa traditsioonilise kapitalistliku sektori loodud kasumi pilvekapitalina kõrvale, mis on äärmiselt oluline mitte üksnes meie eluviisi ja materiaalsete ning intellektuaalsete tingimuste loomise ja taastootmise seisukohalt, vaid ka meie majanduse toimimise seisukohalt laiemalt. Sest kui pilvekapitali omanikud suunavad kogu ringluses olevast sissetulekust minu hinnangul umbes 20–30% meie arenenud maade majanduste SKP-st kõrvale, siis tekitab see veelgi sügavama kogunõudluse languse ja avaldab survet Föderaalreservile, et see trükiks rohkem raha, mis on otseses vastuolus avalikult deklareeritud poliitikaga hoida inflatsiooni madalal. Lisaks tekitab kogu protsess täiendavaid geopoliitilisi konflikte Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel, sest need kaks riiki on tegelikult ainsad massiivsete pilvekapitali võrgustike omanikud.
Amazoni töötajatele paigaldatud digitaalne käevõru on ühendatud sama algoritmiga, mis juhib kogu Amazoni, ning jälgib iga nanosekundi järel töötaja asupaika, juhendades töötajat, millisesse vahekäiku ta minema ja millise kasti võtma ning kuhu viima peab. See teab muuhulgas ka sekundi täpsusega, kui kaua töötaja tualetti kasutas.
Yanis Varoufakis
Kõige eelpool mainutu üle mõtiskledes olengi tänaseks jõudnud järeldusele, et kapitalism, koos kõikide oma pahedega on tänaseks asendumas millegi sootuks destruktiivsemaga.
Hedges: Kirjutate oma teoses, kuidas tavapärased protsessid, mille käigus kaupu toodetakse, transporditakse ja jaemüüki pannakse, kaovad ning kuidas sellel saavad olema kolossaalsed tagajärjed majanduse ning eeskätt palgast sõltuvate inimeste jaoks.
Varoufakis: See on tõepoolest nii mitmel põhjusel. Aja kokkuhoiu huvides mainin siinkohal vaid kahte. Esiteks, kõigil kellel on olnud võimalus ja luba Amazoni laos ringi liikuda, on kindlasti märganud, et sealsetel töötajatel on randmel elektrooniline, välimuselt kellalaadne seade. Amazoni töötajatele paigaldatud digitaalne käevõru on ühendatud sama algoritmiga, mis juhib kogu Amazoni, ning jälgib iga nanosekundi järel töötaja asupaika, juhendades töötajat, millisesse vahekäiku ta minema ja millise kasti võtma ning kuhu viima peab. See teab muuhulgas ka sekundi täpsusega, kui kaua töötaja tualetti kasutas.
Traditsioonilistes kapitalistlikes sektorites kasutati alates Teisest maailmasõjast ligikaudu 80% ettevõtte tuludest palga ja töötasude maksmiseks ning see 80% hõlmas kõiki alates koristajast kuni tegevjuhini. Facebooki puhul on vastav näitaja 1%. Ülejäänu suunatakse lihtsalt kõrvale, see liigub läbi Iirimaa, Hollandi ja Luksemburgi Kaimanisaartele või kuhu iganes osavad raamatupidajad suudavad miljardäride ja oligarhide raha peita. Kui kogu see kõrvale suunatud raha ringlusest välja jääb, väheneb pakutavate palgatöö võimaluste kvaliteet oluliselt, sest kogunõudlus on surutises.
Yanis Varoufakis
Sealjuures väärib märkimist, et töötajate “juhendamise” süsteem toetub samadele õppimise algoritmidele, mida geniaalsed teadlased kasutavad meie suurepärastes uurimiskeskustes, et disainida antibiootikume, mis tapavad selliseid baktereid, mida inimesed pole veel suutnud toota. See kasutab tehisintellekti tööriistu, prognoosimaks, millisel töötajal millises laos on kõrgem tõenäosus algatada ametiühingu rajamine, ja vallandab need töötajad enne, kui nad ametiühingu loomisele isegi mõelda jõuavad.
See kõik muudab muidugi palgatöötajate elu, kuid sellel on ka palju laiem mõju, kui suur osa koguväärtusest võetakse ringlevast sissetulekust välja, nagu ma varem mainisin. Traditsioonilistes kapitalistlikes sektorites, kui vaadata mis tahes suurt kapitalistlikku tootjat, näiteks General Electric või Boeing, kasutati alates Teisest maailmasõjast ligikaudu 80% ettevõtte tuludest palga ja töötasude maksmiseks ning see 80% hõlmas kõiki alates koristajast kuni tegevjuhini. Facebooki puhul on vastav näitaja 1%. Ülejäänu suunatakse lihtsalt kõrvale, see liigub läbi Iirimaa, Hollandi ja Luksemburgi Kaimanisaartele või kuhu iganes osavad raamatupidajad suudavad miljardäride ja oligarhide raha peita. Kui kogu see kõrvale suunatud raha ringlusest välja jääb, väheneb pakutavate palgatöö võimaluste kvaliteet oluliselt, sest kogunõudlus on surutises.
Mul on sõpru, kes keelduvad nutitelefoni omamast ja tahavad elada ilma internetita. Kuid tegelikult ei ole võimalik end sellest süsteemist välja lülitada, sest isegi ilma internetita, ilma telefonita või nuputelefoniga, füüsilist tööd tehes elate te ikkagi maailmas, kus töökohtade kvaliteet on langenud ja võim on äärmuslikult kontsentreeritud väga väheste isikute kätte, kes elatuvad pilverendist ja kelle suhtes lihtsalt ei kehti mitte mingisugust kontrolli ega reegleid.
Elon Muski on viimasel ajal uudistes sageli näidatud seetõttu, et ta tegi Donald Trumpiga koostööd ja seejärel lahknesid nende teed üsna ebameeldivates oludes, kuid meediakisa taustal kipume me unustama, et küsimus ei ole Elon Muski isikus, vaid Google’is, Microsoftis, Alibabas, Hiina Tencentis ja pilvekapitali olemuses, mis kujundab sisuliselt uut ühiskondlikku režiimi. Ja isiklikud eelistused suundumustega kaasa minemise osas ei oma siinjuures mingit rolli.
Tesla autod on pilvega ühendatud ja toimivad samamoodi instrumentidena, mis koguvad andmeid meie sõidukäitumise, harjumuste, kuulatava muusika ja kõige muu kohta.
Chris Hedges
Hedges: Sooviksin lähemalt peatuda kahel punktil. Esiteks, sellistes ettevõtetes nagu Boeing on tõesti tänaseks automatiseeritud kõik funktsioonid, mille toimimiseks võis varem vaja minna sadu, võib-olla isegi tuhandeid töötajaid – olen sellega veidi kursis, sest mu vend töötab robootika valdkonnas. Sama kehtib ka autotehastes ning kogu traditsiooniline tööstus laiemalt on surve all.
Teiseks oli üks väga huvitav punkt, mille Te oma raamatus tõstatasite ja millest ma varem teadlik ei olnud, et Tesla autod on pilvega ühendatud ja toimivad samamoodi instrumentidena, mis koguvad andmeid meie sõidukäitumise, harjumuste, kuulatava muusika ja kõige muu kohta.
Tesla turukapitalisatsiooni plahvatuslik kasv on tõstnud ettevõtte punktini, kus see on väärt enam kui viis suurt traditsioonilist autotootjat kokku – selles faktis peegeldub üsna ilmekalt kogu majanduse ülevõtmine virtuaalse pilvekapitali gigantide poolt.
Yanis Varoufakis
Varoufakis: Mõelge Teslast või Hiina BYDst pigem kui ratastel tahvelarvutist, sest seda see funktsionaalselt ongi, nii tehnoloogiliselt kui ka pilvekapitali osana. Ja see selgitab suures osas Tesla turukapitalisatsiooniga pärast Donald Trumpi võitu New Yorgi börsil juhtunut. Tesla turukapitalisatsiooni plahvatuslik kasv on tõstnud ettevõtte punktini, kus see on väärt enam kui viis suurt traditsioonilist autotootjat kokku – selles faktis peegeldub üsna ilmekalt kogu majanduse ülevõtmine virtuaalse pilvekapitali gigantide poolt.
Esimest korda taipasin, et Teslad ja BYD-d erinevad oluliselt Volkswageni ja General Motorsi autodest, isegi kui nad väliselt sarnased paistavad, hetkel, kui sain teada, et Elon Muskil on võimalik teie Tesla oma telefonis välja lülitada. Mind täitsa huvitab, kui paljud inimesed on sellest teadlikud, et Tesla korporatsioon on võimeline nende auto nupuvajutusega välja lülitama? Seda on ka ette tulnud, sest mõnedel inimestel, kes üritasid osta kasutatud Tesla autot ning ei soovinud lasta seda Teslas hooldada, lülitas Tesla masina välja. Muidugi ei kasuta ettevõte seda liiga sageli puhtalt võimu näitamiseks, kuid mõte on selles, et neil on see võimalus olemas. On üsna hirmus mõelda, et sõidate autoga ringi ja järsku lülitab Elon teie masina välja.
Mind täitsa huvitab, kui paljud inimesed on sellest teadlikud, et Tesla korporatsioon on võimeline nende auto nupuvajutusega välja lülitama?
Yanis Varoufakis
Kõige huvitavam on aga tõesti väljavaade, et varsti hakkab Tesla raha teenima selle pealt, et te sõidate oma autoga ning Tesla teab, millist muusikat te kuulasite teel oma ämma juurde, mida te külla minnes täpselt supermarketist kaasa ostsite, millist muusikat koju tagasi sõites kuulasite, milliseid vestluseid teel pidasite, kas mainisite konkreetseid tooteid, millele olete mõelnud, või ettevõtteid, mille aktsiaid te ehk hommikul ostsite…
See annab Teslale teie üle tohutu võimu, sest sisuliselt teete te Tesla autoga sõites, rääkides ja muusikat kuulates sama, mida teete Alexa abil – või täpsemalt öeldes, kuidas lasete Alexal end mõjutada, et laadida pilve rohkem pilvekapitali selle omaniku jaoks. Selline on kokkuvõtlikult olnud viimase 15 aasta jooksul aset leidnud kapitalismi transformatsioon, mis on muutnud kogu ühiskonna võimu ja rikkuse dünaamikat viisil, millest hakkame alles nüüd aru saama.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
