Taani hakkab esimese riigina maailmas alates 2030. aastast oma loomakasvatajatelt lehmade, lammaste ja sigade poolt eritatavate kasvuhoonegaaside eest maksu koguma. Uue maksuga soovitakse vähendada Taani riigi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega 70%, selgitas maksuminister Jeppe Bruus.
Alates 2030. aastast maksustatakse Taani loomakasvatajad 300 krooniga (40 euroga) ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi kohta. Aastaks 2035 tõuseb maks 750 kroonini (100,5 euroni). Kuna uue maksuga ei soovi suure piima ja sealiha eksportijana tuntud riik mõjutada tootmiskulusid, kaasneb maksuga kuni 60% ulatuses tulumaksusoodustus ning tegelik kulu tonni kohta algab siiski 120 kroonist (16 eurost) ja tõuseb 2035. aastaks 300 kroonini (40 euroni). Tüüpiline Taani lehm toodab aastas 6 tonni CO2-ekvivalenti ja ühe lehma eest on maks ligikaudu 100 eurot aastas.
Uus maks puudutab üle 15 000 talu või karjakasvataja, kel on kokku miljoneid lehmi, sigu ja muid loomi, kuid maksust vabastatakse talud, mille heitmed on suhteliselt väikesed või mis järgivad kliimakaitse meetmeid. Ühe meetmena on soovitatud näiteks lehmadele sellise toidulisandi andmist, mis “vähendab heitmeid 20-30%”.
Uus maks on osa valitsuse, loodushoiuühenduste ning tööstus- ja põllumajandussektori kokkuleppest, millega püütakse “luua pikaajaline alus Taani maakasutuse ning toidu- ja põllumajandustootmise ajalooliseks ümberkujundamiseks”.
Uus maks on osa valitsuse, loodushoiuühenduste ning tööstus- ja põllumajandussektori kokkuleppest, millega püütakse “luua pikaajaline alus Taani maakasutuse ning toidu- ja põllumajandustootmise ajalooliseks ümberkujundamiseks”.
Kokkuleppe kohaselt loobub Taani osast põllumajandusmaast, et jätta rohkem ruumi loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Nende maade hulka kuuluvad nõmmed, heinamaad, jõeorud ja sood, mis on aja jooksul põllumajanduslikeks maadeks muudetud.
Riik on lubanud istutada 2045. aastaks 250 000 hektarit uut metsa ja võtta 2030. aastaks kaitse alla 140 000 hektarit madalamaid alasid, et hoida nende süsinikurikkaid muldasid. Samuti plaanib riik omandada strateegilised põllumajandusmaad ja jagada või müüa neid era- ja avaliku sektori investeeringuteks, et „aidata kaasa suurte looduslike alade tekkele või taastuvenergia seadmete paigaldamisele“ ning edendada tehnoloogiaid ja meetmeid heitkoguste vähendamiseks, seisab lepingus.
Ühe meetmena ongi sihikule võetud loomad, sest kuigi süsinikdioksiidile pööratakse tavaliselt rohkem tähelepanu selle rolli tõttu kliimamuutuste tekitamisel, seob metaan 20-aastase ajavahemiku jooksul umbes 87 korda rohkem soojust, nagu selgub USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti andmetest. Alates 2020. aastast on eriti kiiresti suurenenud metaani tase, mida eraldavad muu hulgas prügilad, nafta- ja maagaasisüsteemid ning kariloomade farmid. ÜRO keskkonnaprogrammi andmetel toodavad kariloomad umbes 32% inimtekkelistest metaaniheitmetest.
Peaaegu kogu loomakasvatuses eralduv metaan – umbes 90% – tuleneb kariloomade seedimisviisist, mis toimib käärimise teel, ja vabaneb röhatusena suu kaudu. Lehmad eraldavad suurima osa sellest röhitsetud metaanist. Enamik ülejäänud 10% kariloomade tekitatud metaanist pärineb nii sea- kui ka veisekasvatusettevõtete sõnnikutiikidest.
Taani on esimene riik maailmas, mis kehtestab põllumajanduses tõelise CO2-maksu.
Jeppe Bruus, Taani maksuminister
„Me astume suure sammu 2045. aastaks kliimaneutraalseks saamise poole,“ rõõmustas Bruus, lisades, et “Taani on esimene riik maailmas, mis kehtestab põllumajanduses tõelise CO2-maksu”, ning ta loodab, et teised riigid järgivad nende eeskuju.
Uus-Meremaa oli siiski juba varem vastu võtnud sarnase otsuse, mis pidi jõustuma 2025. aastal. Kuid juuni lõpus heideti see õigusakt kõrvale tänu põllumajandustootjate tugevale kriitikale ja valitsuse vahetumisele 2023. aasta valimistel vasaktsentristlikust valitsusblokist paremtsentristliku vastu. Seetõttu teatas Uus-Meremaa, et jätab põllumajanduse oma heitkogustega kauplemise süsteemist välja ning uurib muid võimalusi metaani heitkoguste vähendamiseks.
Taani loomamaks tuleb veel heaks kiita 179-kohalises Folketingis ehk parlamendis, kuid eeldatavasti võetakse seaduseelnõu laiapõhjalise konsensuse tõttu vastu.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!