Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Sloveenia äsja ametisse nimetatud parlamendi spiiker Zoran Stevanovic andis teada, et soovib korraldada rahva seas referendumi NATOst välja astumiseks. Referendumil jaatava vastuse saamise korral tähistaks samm Stevanovici hinnangul fundamentaalset nihet väikeriigi välis- ja julgeolekupoliitikas, mis oleks tulevikus orienteeritud Sloveenia rahvuslike huvide ja turvalisuse tagamisele läbi sõjalistest konfliktidest hoidumise.
Usutluses Sloveenia rahvusliku ringhäälinguga sõnas Stevanovic, et referendum oli tema poliitilise liikumise lubadus rahvale, mida soovitakse ka täide viia. “Me oleme rahvale andnud lubaduse NATOst lahkumise küsimus referendumil tõstatada ning me kavatseme selle referendumi ka läbi viia,” märkis Stevanovic.
Me oleme rahvale andnud lubaduse NATOst lahkumise küsimus referendumil tõstatada ning me kavatseme selle referendumi ka läbi viia.
Zoran Stevanovic, Sloveenia parlamendi spiiker
Äsja ametisse vannutatud Stevanovic on riigi võimueliidi vastase poliitilise liikumise “Tõde” prominentne figuur, kelle sõnul on NATOst välja astumise referendumi näol tegemist sammuga, mille eesmärk on taastada riigi suveräänsus. Stevanovic kinnitas, et tal puudub isiklik sümpaatia ühegi välisvõimu suhtes, märkides, et “kes iganes arvab, et see tähendab, et ma olen venemeelne eksib rängalt – ma olen üksnes Sloveenia meelne ning olen veendumusel, et Sloveenia peab ajama oma poliitikat nagu see on kohane iseseisvale rahvale”.
Sloveenia parlamendi spiiker visandas uue visiooni riigi välispoliitikast, mille kesemes on blokkide väline neutraliteet ning avatus koostööks kõikide riikidega, rõhutades samas ettevaatlikkust suhetes suurvõimudega, millele on omane suunata teised riigid teostama mitte endi, vaid suurvõimude huvisid. “Meie ideaaliks on head suhted kõigiga, kuid seda kõike pidades silmas eeskätt sloveenlaste heaolu”. Samuti rõhutas Stevanovic vajadust panna vastu survele tõmmata oma riik välistesse sõdadesse ning konfliktidesse, mis toob kaasa üksnes hävingut ja hukatust.
Äsja ametisse vannutatud Stevanovic on riigi võimueliidi vastase poliitilise liikumise “Tõde” prominentne figuur, kelle sõnul on NATOst välja astumise referendumi näol tegemist sammuga, mille eesmärk on taastada riigi suveräänsus.
Trotsides lääneriikide etteaimatavat viha märkis Stevanovic, et tal on peagi kavatsus suunduda diplomaatilisele visiidile ka Moskvasse, eesmärgiga sillutada rahumeelsemate suhete sisse seadmist üha ohtlikumaks muutuvate pingete üles kruvimise taustal.
Sloveenia referendum NATOst välja astumiseks leiab aset ajal mil küsimused sõjalise bloki kestma jäämisest on muutumas Donald Trumpi administratsiooni tegevuse taustal üha aktuaalsemaks.
Samuti rõhutas Stevanovic vajadust panna vastu survele tõmmata oma riik välistesse sõdadesse ning konfliktidesse, mis toob kaasa üksnes hävingut ja hukatust.
Stevanovic sõnas, et hetkel pole plaane asetada referendumil küsimuse alla Sloveenia liikmelisust Euroopa Liidus, kuna euroliidust välja astumiseks puudub veel rahva seas piisav toetus. Seda peamiselt tulenevalt asjaolust, et sloveenid näevad euroliidu osaks olemises jätkuvalt kasutegurit, mis NATO puhul on küsitavaks muutunud.
Muuhulgas andis Sloveenia parlamendi spiiker teada, et “Tõde” partei kavatseb asuda tegustema selle nimel, et astuda välja Maailma Tervisehoiuorganisatsioonist, andes märku partei soovist harutada Sloveenia veelgi enam lahti riigi üle võimu omandanud transnatsionaalsetest organisatsioonidest.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kui soovite teada, kes teie üle valitseb, siis selleks piisab, kui vaadata, keda (ja mida) te ei tohi kritiseerida…
Prantsuse filosoof Voltaire’ile omistatud lausumine on kehtinud tõesena kõikides riikides ja teistes organiseeritud vägivallale tuginevates organisatsioonides läbi aegade.
Seetõttu, kes iganes soovib ka tänapäeval mõista, kas mingisugune riik on suveräänne või allutatud mingi välisvõimu huvide täitmise instrumendi rolli iseenese rahva huvide ja potentsiaalselt ka eksistentsi arvelt, sellel tarvitseb üksnes vaadata, kas selles riigis on lubatud esitada seisukohti, mis soovivad tõelist riiklikku suveräniteeti iseenese rahva elu, rahu ja heaolu tagamiseks… või on sellised väljalausumised keelatud.
Mis tahes riik, mille võimustrktuurid vaenavad selle riigi tõelise, mitte pelgalt näilise suveräänsuse eest kõnelejaid, saab loogilise paratamatusena olla valitsetud üksnes ja eranditult võõrvõimude poolt ning võõrvõimude huvides. Antud põhimõtte väljendumine eristub üksnes metoodikas.
Erinevalt kontinentaalvõimudest on nn “transatlantilisse” blokki kaasatud riigid valitsetud mitte otseste asehaldurite poolt, vaid nn comprador eliitide vahendusel, kelle eesmärgiks on tekitada funktsionaalselt suveräänsuseta riikidele iseseisva riigi kuvand ning kes saavad oma rahvaste maha müümise eest heldelt premeeritud tulusate sinekuuridega kõikvõimalikes “euroatlantilistes” struktuurides ning era- ja avaliku sektori hämaralas tegutsevates mõttekodades, fondides ja suurkorporatsioonides.
Erinevalt kontinentaalvõimudest on nn “transatlantilisse” blokki kaasatud riigid valitsetud mitte otseste asehaldurite poolt, vaid nn comprador eliitide vahendusel, kelle eesmärgiks on tekitada funktsionaalselt suveräänsuseta riikidele iseseisva riigi kuvand ning kes saavad oma rahvaste maha müümise eest heldelt premeeritud tulusate sinekuuridega kõikvõimalikes “euroatlantilistes” struktuurides ning era- ja avaliku sektori hämaralas tegutsevates mõttekodades, fondides ja suurkorporatsioonides.
Adrian Bachmann
Tegemist on teatriga, mis on mõeldud ühtaegu nii siseriiklikuks tarbimiseks kui ka võõrvõimu eesmärkide täitmiseks, võimaldmaks luua illusiooni, et hegemooni poolt käivitatud sõjad, sanktsioonid, sabotaaž ning kõikvõimalikud kallaletungid maailma reaalselt suveräänsete riikide ja rahvaste suhtes ei kujuta endast mitte hegemooni omavolilist agressiooni, vaid “rahvusvahelise kogukonna” spontaanse konsensuse pinnalt tekkinud, juriidiliselt ja moraalselt õigustatud aktsiooni.
Donald Trumpi presidentuuri ainus sisuline erinevus eelmiste administratsioonidega võrreldes ei seisne mitte Ühendriikide ülemaailmase agressiooni kokku tõmbamises – vastupidi – vaid “rahvusvahelise kogukonna” moraalse legitiimsuse pantomiimi tarbetuna kõrvale heitmises, mis on tekitanud vastavat rolli etendanud riikide eliitides omajagu hämmingut, peataolekut ja eeskätt mõistagi muret oma enda tulevikuperspektiivides.
Suveräänsusest ilma jäetud Euroopa riikide realiteet asetab ookeanitaguste isandate instrumentideks muudetud rahvad sõjaliste pingete üles kruvimise olukorras eksistentsiaalsesse ohtu, millest pääsemiseks Sloveenia parlamendi spiikri üleskutse referendumi korraldamiseks ka johtub.
Kirjeldatud reaalsuse äratundmine ongi võtmeküsimuseks, mis määrab lähitulevikus ära, millised rahvad saavad nn proxy sõdades purustatud ning millised pääsevad hävingust, keeldudes olemast üha uute sõdade kahurilihaks, mis teenivad üksnes transatlantilise liidu turvalistel kallastel resideeruvate angloameerika võimueliitide huve.
Kummatigi on peaaegu välistatud, et referendum NATOst välja astumiseks Sloveenias või üheski teises riigis aset leiab ning seda täiesti sõltumatult sellest, milline hulk rahvast vastavat referendumit sooviks korraldada – tegemist on ühega nendest valikutest, mis on kõikidele “vaba läänemaailma” rahvastele keelatud.
NATO liikmelisuse referendum pidi Sloveenias ebapopulaarsete sõjaliste kulutuste kasvu taustal aset leidma juba 2025. aastal, ent riigi parlamendi liikmed otsustasid referendumi korraldamise tühistada. Küllap said rahvasaadikute asemel sootuks teiste jõudude saadikuteks osutunud parlamentäärid selle eest ühel või teisel viisil heldelt tasutud, või vähemasti “lubamatu” referendumi keelustamise eest mitte karistatud.
Sellest, kuidas globaalne võimustruktuur töötab ning millised on ülemaailmsete jõuvahekordade muutuvad jõujooned, võib pikemalt lugeda ja kuulata aga käesoleva loo lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD:
