Kuigi Alternatiiv Saksamaale (AfD) on tõusnud tänaseks Saksamaa populaarseimaks erakonnaks, millele kuulub 25% kodanike toetus, on Saksa valitsev eliit võtnud kursi kiirelt populaarsust kasvatav partei keelustada.
Saksa sotsiaaldemokraatide (SPD) ja roheliste parlamendi fraktsioonide liikmed on avaldanud nõudmise, et AfD keelustataks enne järgmisi valimisi. AfD keelustamisettepaneku algatas esmalt Kristlike Demokraatide Ühendusse (CDU) kuuluv parlamendiliige Marco Wanderwitz.
Eelkõige on aga rohelised need, kes eesotsas partei tegevjuhi Till Steffeniga kutsuvad Bundestagi üles esitama konstitutsioonikohtule “võimalikult kiiresti” ettepanekut Saksamaa populaarseima partei ning suurima opositsioonipartei keelustamiseks.
Viimasele AfD keelustamisettepanekule kirjutas alla 100 parlamendisaadikut kõigist erakondadest peale AfD ja Vabade Demokraatide Erakonna (FDP), kusjuures Saksa parlamendi uues koosseisus ei ole FDP enam esindatud.
Peamine probleem, mistõttu AfD keelustamise taotlusega edasi liikumine venib, tuleneb puhtalt bürokraatlikust asjaolust, et Saksa Põhiseaduse Kaitse Föderaalametil (BfV) puudub hetkel president.
Peamine probleem, mistõttu AfD keelustamise taotlusega edasi liikumine venib, tuleneb puhtalt bürokraatlikust asjaolust, et Saksa Põhiseaduse Kaitse Föderaalametil (BfV) puudub hetkel president. Keelust huvitatud poliitikud soovivad, et BfV liigitaks AfD „kinnitatult paremäärmuslikuks“ erakonnaks. Siiani on Saksamaal laialdast mõjuvõimu omav sisejulgeolekuagentuur nimetanud AfD-d vaid „kahtlaseks juhtumiks“, kuid mõningates Saksamaa liiduvabariikides on AfD “paremäärmuslik” määratlus juba ametlikult „kinnitatud“.
Põhiseaduse Kaitse Föderaalameti endine president Thomas Haldenwang, kes kuulub CDU erakonda ning kes ründas oma ametiajal regulaarselt AfD-d, lahkus vahepeal ametist, et kandideerida parlamendiliikmeks. Presidendi puudumise tõttu on BfV aruanne, millega kinnitatakse erakonna „paremäärmuslikku“ staatust, aga edasi lükatud. Tõenäoliselt ei saa BfV endale uut presidenti enne uue kantsleri ametivande andmist.
Samal ajal muretsevad vasakpoolsed, et aeg opositioonierakonna keelustamiseks saab enne järgmisi valimisi otsa. Kuigi järgmised valimised on eeldatavasti alles nelja aasta pärast, võib konstitutsioonikohtul kuluda otsuse langetamiseks aastaid ning nii võib juhtuda, et AfD-l õnnestub siiski veel järgmistel valimistel osaleda (omades sealjuures häid väljavaateid valimised võita).
Kuigi järgmised valimised on eeldatavasti alles nelja aasta pärast, võib konstitutsioonikohtul kuluda otsuse langetamiseks aastaid ning nii võib juhtuda, et AfD-l õnnestub siiski veel järgmistel valimistel osaleda (omades sealjuures häid väljavaateid valimised võita).
SPD, CDU ja CSU ootavad keelustamisega edasi minemiseks BfV raportit, kuid Saksamaa sotside fraktsiooni juht Katja Mast väidab, et „AfD kujutab endast tõsist ohtu demokraatiale,“ ning rohelised on raevunud, et raportit ei esitata piisavalt kiiresti.
Föderaalne tarbijakaitseamet nimetas raporti edasilükkamise põhjusena valimiskampaaniat, kuid “valimised on läbi,“ mistõttu on roheliste tegevjuhi Steffeni sõnul aruande avaldamata jätmine “arusaamatu”.
Samas leidub ka neid, kes ei usu, et AfD keelustamine oleks võimalik. Näiteks Saksa nädalalehe Junge Freiheit peatoimetaja Dieter Stein ütles intervjuus uudistekeskkonnale Remix News, et ta ei usu, et AfD keelustamine praegu võimalik on.
Saksamaa sotside fraktsiooni juht Katja Mast väidab, et „AfD kujutab endast tõsist ohtu demokraatiale.“
Erakond saavutas ühiskonnauuringute instituut INSA poolt läbi viidud küsitluses 23,5 protsendi valijate toetuse (mis on tänaseks kasvanud 25%-ni), mistõttu on raske ette kujutada, et valitsus keelustaks erakonna, mida toetab veerand kõigist valijatest. Ometi võib Euroopa võimuparteisid julgustada Rumeenia näide, kus presidendivalimistel edumaa saavutanud kandidaat Călin Georgescu arreteeriti, mistõttu valimiste esimene voor tühistati, keelates Georgescul edaspidi presidendiks kandideerida.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ultimatiivselt ei oma vaba ühiskonna hävitamise seisukohalt mingisugust vahet, kas monopoolset poliitilist programmi edendavad üks, kaks või kolmkümmend parteid. Kui, siis üksnes selle erisusega, et ühe partei avalik diktatuur oleks ausam, või vähemasti otsekohesem viis poliitilis-ideoloogiliselt suletud süsteemi jooksutada kui selline poliitiline korraldus, kus sisuliselt identset agendat edendavad parteid korraldavad perioodiliselt valimiste näitemängu, kus on võimalik valida üksnes sama programmi läbi viivate grupeeringute vahel, kelle jaoks “valimised” tähendavad ei enamat kui ümberkorraldust selles osas, kes saab maksumaksjatelt riisutud varade jagamises suurema tüki oma “siseringi” liikmetele kanaliseerida ning kes jääb toiduahelas 4-5 aastaks mõneti perifeersemasse sfääri.
Ultimatiivselt ei oma vaba ühiskonna hävitamise seisukohalt mingisugust vahet, kas monopoolset poliitilist programmi edendavad üks, kaks või kolmkümmend parteid.
Adrian Bachmann
Saksamaal aset leidvad poliitilis-ühiskondlikud protsessid vastavad enamikes Euroopa riikides välja kujunenud olukorrale, kus üha kasvav osa ühiskonna liikmetest on võimude poolt läbi viidava programmi suhtes üha vihasemalt meelestatud, ent nende tahtel on keelatud vormuda poliitiliseks liikumiseks, olgu see koondunud siis mõne isiku või partei ümber, kes representeerib endast reaalset, mitte üksnes illusoorset alternatiivi (sellest ka “Alternatiiv Saksamaale” nimevalik).
Ent nagu ajalugu on näidanud, kulmineerub üha kasvava ühiskondliku tahte üha jõulisem allasurumine nende poolt, kes on mandunud süsteemi peamised loojad ning kasusaajad, alati vägivallas – ühiskondlikus ruptuuris, mille tagajärjeks on brutaalne arvete klaarimine nende vahel, kes võimu vägivalla abil võtavad või vägivalla abil säilitavad.
Saksamaal aset leidvad poliitilis-ühiskondlikud protsessid vastavad enamikes Euroopa riikides välja kujunenud olukorrale, kus üha kasvav osa ühiskonna liikmetest on võimude poolt läbi viidava programmi suhtes üha vihasemalt meelestatud, ent nende tahtel on keelatud vormuda poliitiliseks liikumiseks.
Adrian Bachmann
Demokraatia “tühistamise” protsessidest Saksamaal ning Euroopas võib täiendavalt lugeda ka käesoleva loo lõpus toodud artiklitest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Sybille Reuter/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD:
