Ligi 900 ettevõtet on vaikselt väljunud “Teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatusest” (SBTi), vahendas uudistekeskkond Blackout News. Kommentaatorite sõnul on tegemist „terve mõistuse hilinenud naasmisega majandusmaastikule”.
SBTi nõuab oma liikmetelt teaduslikult tõestatud kliimakaitse eesmärkide püstitamist, mis teisisõnu tähendab ettevõtete kasvuhoonegaaside heitkoguste tasemega seotud eesmärkide vastavusse viimist rahvusvaheliste standarditega, kuid üha enam organisatsioone kahtleb algatuse rangete nõuete praktilises teostatavuses.
Peamise põhjendusena SBTi-st eemaldumisel tuuakse välja, et tehnilisi ja rahalisi piiranguid eiravad poliitilised kliimasuunised ohustavad lõppkokkuvõttes pikaajalist majanduslikku jätkusuutlikkust ning nõrgendavad globaalset konkurentsivõimet.
Algatusest lahkumiste kaudu poliitikakujundajatele saadetav sõnum on ühene: ülemääraste regulatsioonide otsesteks tagajärgedeks on sageli kõrgemad tegevuskulud, investeeringute seiskumine ja konkurentsivõime langus. Paljude ettevõtete silmis hakkas nende pühendumus SBTi-le paistma pigem „sümboolse poliitika” kui jätkusuutliku äristrateegiana, mistõttu on initsiatiivist väljumine eelkõige strateegiline samm – naasmine ettevõtlustegevuse stabiilsusele ja kasumlikkusele keskendumise kui mis tahes mõistliku pikaajalise investeeringu alussamba juurde.
Algatusest lahkumiste kaudu poliitikakujundajatele saadetav sõnum on ühene: ülemääraste regulatsioonide otsesteks tagajärgedeks on sageli kõrgemad tegevuskulud, investeeringute seiskumine ja konkurentsivõime langus.
Nõnda tähistab SBTi järgijaskonna kiire kahanemine üldist pöördepunkti majandusliku realismi suunas ning annab tunnistust tõsiasjast, et poliitiliselt määratud strateegiad on asendumas ettevõtete iseseisvalt määratletud pragmaatiliste strateegiatega, kinnitades ühtlasi, et usaldusväärne pikaajaline keskkonnapoliitika peab esmajärjekorras austama majanduslikku elujõulisust.
Kõige enam ettevõtteid on algatusest eemaldunud Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Hiinas.
Kõige enam ettevõtteid on algatusest eemaldunud Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Hiinas.
Ka Bill Gates tühistas „inimkonna läheneva huku”
Ka miljardär Bill Gates kutsus üldsust hiljuti üles sooritama „strateegiliset pööret” kliimamuutuste valdkonnas, nihutades lähituleviku CO2 heitkoguste tasemetega seotud eesmärgid ja „maailma lõpu” stsenaariumid inimkonna tähelepanu keskpunktist välja ning asendades need “inimeste heaolu parandamise”, “vaesuse vastu võitlemise” ja “haiguste ennetamisega” maailma vaeseimates riikides.
Oma seisukohad esitas Gates novembris avaldatud märgukirjas pealkirjaga „Kolm karmi tõde kliima kohta”, milles ta väitis, et globaalsete jõupingutuste peamine mõõdik peaks olema elude parandamine, kliimamuutused ei vii „inimkonna hukuni” ning „maailmalõpu” ootusele keskendumine suunab piiratud ressursid kõrvale meetmetest, mis avaldaksid suurimat vahetut mõju inimeste kannatuste leevendamisele.
Samuti rõhutas Gates, et kliima- ja tervishoiualased jõupingutused konkureerivad sageli riiklikes eelarvetes rahastuse pärast, ning märkis, et kui tema peaks nende kahe vahel valima, siis valiks ta „lasta temperatuuril tõusta 0,1 kraadi, et vabaneda malaariast”.
Ka miljardär Bill Gates kutsus üldsust hiljuti üles sooritama „strateegiliset pööret” kliimamuutuste valdkonnas, nihutades lähituleviku CO2 heitkoguste tasemetega seotud eesmärgid ja „maailma lõpu” stsenaariumid inimkonna tähelepanu keskpunktist välja ning asendades need “inimeste heaolu parandamise”, “vaesuse vastu võitlemise” ja “haiguste ennetamisega” maailma vaeseimates riikides.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Omades absoluutselt mitte mingisugust usku mitte ühegi Bill Gates’i poolt algatatud ühiskonnainseneeria projekti filantroopsusesse, tuleb antud uudist pidada siiski märkimisväärseks signaaliks sellest, et igasuguse kainemõistuslikkuse piiri ületanud rohehullus on tänaseks pigem vaibumas.
Põhjused, miks Läänemaailm rohepöörde sõgedusest eemaldumas on, tulenevad tõenäoliselt mitte kaine mõistuse ja empaatiavõime naasmisest, kuna tegemist on omadustega, mis ei iseloomusta tänapäeval Läänemaailma valitsevat eliiti, vaid võimutasakaalu realiteetide teadvustamisest globaalsel malelaual.
Väga lühidalt kokkuvõetuna… kuna Läänt valitsev eliit ei kontrolli endiselt maailmavõimu ligilähedaseltki nii totaalselt, nagu see sooviks – ning olemasolevgi võim on kahanemas –, tähendanuks rohehullusega jätkamine nii Euroopas kui Ameerikas tööstuslik-sõjalise jõu kadumist kiirusega, mis poleks juba lähitulevikus Läänele andnud mingisuguseid väljavaateid ei Hiina ega Venemaaga mõõduvõtmiseks. Ning antud tõsiasjas võib kõige tõenäolisemalt leida rohepöörde vaibumise põhilootuse.
Mida rohepöörde programm tervikuna tähendaks inimeste elukorraldusele ning elamisväärse elu perspektiividele, sellest võib põhjalikumalt lugeda käesoleva loo lõpus viidatud arutluskäigus.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: