fbpx
Keskkond & Inimkond

Rohepööre on võimatu, kuna läheks maksma ligi 3 planeedi kogutoodangut

Selleks, et saavutada Lääneriikide valitsuste poolt maailma riikidele peale surutud “netonulli” süsinikdioksiidi eesmärk aastaks 2050, tuleks roheenergiale üleminekuks kulutada hinnanguliselt 215 triljonit dollarit ehk ligi kolm planeedi koguprodukti.

Vastavale järeldusele jõudis globaalse haardega majandusanalüütika kontsern Bloomberg NEF (BNEF).

Nimetatud investeeringud oleksid 19% võrra suuremad kui hinnangulised 181 triljonit dollarit, mida prognoositi vaid mõne aasta eest, lähtudes eeldusest, et Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid jäävad riikide poolt saavutamata ning globaalne soojenemine kerkib 2,6 kraadi võrra, selgitab Bloomberg NEF oma aruandes “Uue energeetika perspektiivid 2024. aasta seisuga” (New Energy Outlook 2024).

Maailm vajaks 215 triljonit dollarit kumulatiivseteks investeeringuteks, et saavutada 2050. aastaks täielikult dekarboniseeritud ülemaailmne energiasüsteem, teatas Bloomberg NEF (BNEF).

BNEF-i sõnul peavad investeeringud kliima eesmärkide saavutamiseks suurenema ning kõik olemasolevad roheenergia tehnoloogiad tuleb viivitamatult massiliselt kasutusele võtta, et maailmal oleks mingigi võimalus 2050. aastaks “netonulli” unelm saavutada.

“Energiavarustuse osas tuleks iga fossiilkütustesse investeeritava dollari kohta investeerida ülejäänud kümnendi jooksul keskmiselt 3 dollarit vähese süsinikdioksiidiheitega energiasse – see on oluline muutus praeguse seisuga, kus investeeringud konventsionaalsesse energiasse ja roheenergiasse on umbes võrdsed,” kirjutavad aruande autorid.

BNEF-i “netonulli” stsenaarium näeb ette, et globaalne nõudlus nafta, kivisöe ja gaasi järele ei tõuse enam kõrgemale, saavutades platoo 2025. aastaks, misjärel hakkab järsult langema. Selle prognoosiga on vaid üks probleem – ei ole mitte mingisuguseid märke, millest võiks välja lugeda, et globaalne nõudlus fossiilkütuste järele lähiaastatel võiks hakata langema.

BNEF-i aruandes märgitakse ka, et maailm peaks kahekordistama olemasolevate elektrivõrkude pikkust ning investeeringud ülekande- ja jaotusvõrkudesse peaksid ületama taastuvenergia tootmisesse tehtavaid investeeringuid, et saavutada nullilähedane netosüsteem. Võrkudesse oleks vaja investeerida umbes 24,1 triljonit dollarit, samal ajal kui BNEF-i mudelis on taastuvenergia investeeringud hinnanguliselt umbes 22,7 triljonit dollarit.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.