Alates käesoleva aasta oktoobrist on Taani põllumajandustootjad kohustatud valitsuse käsul “kliimaneutraalsuse” saavutamiseks söötma oma lehmadele Bovaeri nimelist metaani vähendavat kemikaali. Tänaseks on üha rohkemad põllumehed aga teatanud, et ainete lisamine loomade söödale on põhjustanud kariloomade haigestumise ja surmad.
Uus määrus, mis jõustus 2025. aasta 1. jaanuaril, kohustab kõiki Taani põllumajandusettevõtteid, kus on arvel üle 50 lüpsilehma, söötma loomadele Bovaeri vähemalt 80 päeva aastas. Paljud põllumajandustootjad viivitasid kohustusliku direktiivi täitmisega nii kaua kui võimalik, hakates oma loomadele kemikaale söötma alates oktoobrist.
Põllumeeste poolt esitatud aruannetes kirjeldatakse lehmi, kes kannatavad palaviku, vähenenud piimatoodangu või äkilise surma all vahetult pärast lisandi tarbimist. Üks põllumajandustootja sõnas, et kaotas koheselt pärast kemikaalide kasutamist mitu lehma, mis tähendas igaühe puhul ligikaudu 10 000 Taani krooni (1300 euro) suurust rahalist kahju.
Põllumeeste poolt esitatud aruannetes kirjeldatakse lehmi, kes kannatavad palaviku, vähenenud piimatoodangu või äkilise surma all vahetult pärast lisandi tarbimist.
Hollandi ettevõtte DSM-Firmenich poolt välja töötatud Bovaer sisaldab 3-nitrooksüpropanooli (3-NOP), ühendit, mis pärsib lehma seedesüsteemis metaani tootvaid ensüüme.
Uuringud on näidanud, et see lisaaine võib vähendada metaaniheidet kuni 30% looma kohta. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kiitis Bovaeri kasutamise heaks 2021. aastal, järeldades, et see on piimalehmadele ohutu. EFSA märkis aga ka, et teiste loomaliikide puhul ei ole võimalik kindlaks määrata aine ohutust.
Mitmed uuringud on viidanud Bovaeri kasutamise võimalikele negatiivsetele mõjudele lehmade suguelunditele suurte annuste korral. Aarhusi Ülikool on teatanud, et uurib hiljutisi haiguste ja surmajuhtumeid Taani piimalehmade seas, märkides, et juhtunut tuleb võtta tõsiselt.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ajal, mil tööstusvõimsuse poolest Euroopa mäekõrguselt seljatanud Hiina asub oma majanduse edasi arendamise nimel rajama maailma võimsaimat elektrijaama, on Euroopa riigid asunud piirama lehmade kõhutuult… nagu näha, siis letaalsete tagajärgedega nii kariloomadele kui Euroopa põllumajandusele.
Tegemist on olukorraga, mis on sedavõrd absurdne, et paarkümmend aastat tagasi ei oleks antud asjade seisu peetud võimalikuks mujal kui absurdihuumorit viljelevas sketši-show`s. Ent rohepöördest kainemõistuslikkuse minetanud ning seeläbi kiiresti deindustrialiseeruvas Euroopas näikse tänaseks päevaks olevat kõik võimalik.
Mitte üksnes Taani, vaid praktiliselt kõik Euroopa riigid on tänaseks jõudnud olukorda, kus enamus valitsuste poolt vastu võetud poliitikatest ei ole mitte üksnes täiesti vastuvõetamatud enamikule elanikkonnast, vaid on tekitamas küsimusi, kas vastuvõetud otsuste eest vastutavad isikud on terve mõistuse juures.
Mitte üksnes Taani, vaid praktiliselt kõik Euroopa riigid on tänaseks jõudnud olukorda, kus enamus valitsuste poolt vastu võetud poliitikatest ei ole mitte üksnes täiesti vastuvõetamatud enamikule elanikkonnast, vaid on tekitamas küsimusi, kas vastuvõetud otsuste eest vastutavad isikud on terve mõistuse juures.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: