Gundremmingeni tuumajaam andis veerandi kogu Baierimaal toodetud elektrist. Seda vähemasti enne kui Saksa föderaalvalitsus oma tuumaenergia keelustamise poliitika tõttu 2021. aastaks mõlemad jaama reaktorid seiskas.
Teoreetiliselt oleks võinud juba nelja aasta jooksul Gundremmingeni taas käivitada, kuid selle asemel õhiti 25. oktoobri keskpäeval elektrijaama jahutustornid. Nagu ökoloogiliselt mõtlev Baieri ringhääling Bayerischer Rundfunk oma kuulajatele meelde tuletas, peavad nad olema tänulikud, et kerge vihmasadu hoidis plahvatustega kaasneva saaste miinimumtasemel…
Ka juhul kui ettenähtud plaanid peaksid teostuma, ei suuda tuumajaama asendavad roheenergeetika seadeldised tulevikus ligilähedaseltki korvata 20 teravati jagu energiakadu, mida endise tuumajaama reaktorid oma tippvõimsusel tootsid.
Gundremmingeni käitamise eest vastutanud energiakompaniil RWE on varasema tuumajaama territooriumi jaoks mitmesuguseid plaane. Kui RWE 2030. aastate lõpus jaama lammutamisega ühele poole jõuab, soovib ettevõte endise tuumajaama asupaigale ehitada 400-megavatise akuhoidla, võib-olla ka maagaasi elektrijaama ning paigutada lisaks mõned päikesepaneelid, nagu rohepöörde programmile kohane. Mis peamine, ka juhul kui ettenähtud plaanid peaksid teostuma, ei suuda tuumajaama asendavad roheenergeetika seadeldised tulevikus ligilähedaseltki korvata 20 teravati jagu energiakadu, mida endise tuumajaama reaktorid oma tippvõimsusel tootsid.
Saksamaa deindustrialiseerub täistuuridel ja seda suures osas seetõttu, et riigis on tänaseks Euroopa kõige kõrgemad energiahinnad. Samal aja anub Saksa majandusminister Euroopa Komisjonilt luba maagaasil töötavate elektrijaamade ehitamiseks.
Oleme jõudnud punkti, kus klikk hirmunud aktiviste, kibestunud õpetajaid ja intellektuaalses segaduses inimesi lohistab Saksamaad kuristiku suunas, samal ajal kui riigi valitud esindajatest poliitikud seisavad kõrval ja esitavad leigeid ettepanekuid. Saksamaa suurim tööstuslinn Hamburg hääletas äsja referendumil oma täieliku deindustrialiseerimise järgmise viieteistkümne aasta jooksul elluviimise poolt. Iga viies Saksamaa munitsipaalettevõte loodab kogu oma maagaasivõrgu aastaks 2045 kasutusest kõrvaldada. Lühidalt kokkuvõetuna: Saksamaa on kiirkäigul katastroofi poole tormamas.
Oleme jõudnud punkti, kus klikk hirmunud aktiviste, kibestunud õpetajaid ja intellektuaalses segaduses inimesi lohistab Saksamaad kuristiku poole.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Viis, kuidas Euroopa tööstuse südameks olev Saksamaa, mille SKT-st üle kolmandiku annab otseselt tööstussektor ning mille poolt genereeritud eksporttuludest sõltub ka kogu Saksa Liitvabariigi teenindussfäär, on sooritamas “rohepööret”, on raskesti usutav, ent reaalne näide sellest, kuidas ideoloogiline fanatism kombineerituna korruptiivsete huvidega (nn “rohepesu”) võib viia terve riigi majanduse kiirkäigul täieliku kollapsini.
Sellest, kuidas veel tänini (ent tõenäoliselt mitte enam kauaks) maailma tipptasemel füüsika ning inseneeria kompetentsi kätkev riik saab olla sellisel määral kaaperdatud avalikuks huviks maskeeritud erahuvide poolt, et olla tunnistajaks oma sotsiaalmajandusliku kehami lagunemisele, on võimalik lugeda pikemalt ka alljärgnevates lugudes.
Viis, kuidas Euroopa tööstuse südameks olev Saksamaa, mille SKT-st üle kolmandiku annab otseselt tööstussektor ning mille poolt genereeritud eksporttuludest sõltub ka kogu Saksa Liitvabariigi teenindussfäär, on sooritamas “rohepööret”, on raskesti usutav, ent reaalne näide sellest, kuidas ideoloogiline fanatism kombineerituna korruptiivsete huvidega (nn “rohepesu”) võib viia terve riigi majanduse kiirkäigul täieliku kollapsini.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: