Loo AUDIOVERSIOONi leiate lehekülje lõpust
Brandon Smith
Brandon Smith kirjutab, kuidas rohepöörde ettekäändel läbiviidav programm likvideerib Läänemaailma elanikkonnalt elukvaliteedi aluseks olnud vabadused ning jõukuse, kontsentreerides kogu vara ja võimu hiidkorporatsioonide ning korrumpeerunud riigimasina sees toimiva üliväikese eliidi kätte, kelle jaoks elanikkond eksisteerib üksnes ekspluateerimise objektina.
Majandusteaduse tugevus seisneb peamiselt asjaolus, et tõeseid andmeid arvesse võttes võib ökonoomika anda meile suhteliselt täpse mõõdupuu ühiskondlike edusammude ja kulude hindamiseks. Kui kasu kaalub pärast arvutusi kulud üles, siis kannab majanduslik püüdlus vilja – ja nii lihtne see ongi. Suutlikkus hinnata tootmist, innovatsiooni ja heaolu erapooletu pilguga on seega tõelise majandusteaduse kriitiliseks eeltingimuseks.
Probleem seisneb aga asjaolus, et majandus ei ole mitte pelgalt matemaatika, vaid ka sotsiaalteadus. Selles orienteerumiseks tuleb mõista nii individuaal- kui massipsühholoogiat ning tunda inimeste emotsioonide ja soovidega seotud vastuolusid sama hästi kui pakkumise ja nõudluse impersonaalset reaalsust. Lisaks sellele tasub alati meeles pidada, et mitte kõiki majandusuuringutega tegelevaid inimesi ei ajenda nende töös sugugi üksnes isetu soov aidata inimkonda.
Eksisteerib rühm finantseliidi liikmeid, kes püüavad kasutada oma arusaamist majanduse psühholoogilisest küljest selleks, et kujundada sotsiaalse inseneeria abil poliitiliselt nende jaoks soovitavaid tulemusi. Oleme kuulnud väidetavat, et tuumateadus ja geeniteadus andvat inimestele sedavõrd kolossaalse võimu, et valedes kätes võidakse nende arendamise abil hävitada kogu tsivilisatsioon. Julgen aga väita, et valedesse kätesse sattunud majandusteadus ületab kõik teised distsipliinid tsivilisatsiooni hävitamisel, sest seda saab kasutada inimkonna igaveseks orjastamiseks.
Mis juhtub näiteks siis, kui majandusteadus kombineeritakse vasakäärmusliku aktivismi ja väljamõeldud väidetel põhineva teaduskultusega? Mis juhtub, kui grupp ülirikkaid fabiaanlikke sotsialiste ühendab oma ressursid selle nimel, et lämmatada vaba turg ja manipuleerida majandustulemustega? Mis saab siis, kui rahvusvaheliste korporatsioonide võrgustik loobub konkurentsist ja kasumist pikaajalise võimu- ja kontrolliplaani nimel?
Mis juhtub näiteks siis, kui majandusteadus kombineeritakse vasakäärmusliku aktivismi ja väljamõeldud väidetel põhineva teaduskultusega? Mis juhtub, kui grupp ülirikkaid fabiaanlikke sotsialiste ühendab oma ressursid selle nimel, et lämmatada vaba turg ja manipuleerida majandustulemustega? Mis saab siis, kui rahvusvaheliste korporatsioonide võrgustik loobub konkurentsist ja kasumist pikaajalise võimu- ja kontrolliplaani nimel?
Brandon Smith
Tulemuseks on salakavalad programmid nagu ESG (environmental, social and corporate governance – ehk teisisõnu kohustuslikud keskkondlikud, sotsiaalsed ja juhtimisalased normatiivid ettevõtluses ning organisatsioonides) ja rühmitused nagu Kaasava Kapitalismi Nõukogu (Council For Inclusive Capitalism). Resultaadiks on rahvale konkreetse mõtte- ja eluviisi peale surumiseks käsikäes koostööd tegevad valitsused ja korporatsioonid. Mõistagi esitletakse programmi filantroopiana, kuigi tegelikult on tegemist türannia silmakirjaliku vormiga.
Need konkreetsed jõupingutused on tänini küll pigem ebaõnnestunud, kuid mitte ilma vabaduse eest seisjate ja alternatiivse meedia poolt peetud suure võitluseta. ESG programm on valdavalt tänaseks surnud ja mulle paistab, et ka Kaasava Kapitalismi Nõukogu on tänaseks hüljatud. Ometi on nende programmide taga seisvad inimesed endiselt samadel mõjukatel positsioonidel.
Mis puutub mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise alagruppi (diversity, equity, and inclusion, DEI), siis “virgunute” (woke) liikumine on samuti tänaseks ennast ammendanud. Järgnevatel aastatel näete seega üha vähem progressiivseid eksperte ja sisuloojaid, kes püüavad „sotsiaalse õigluse“ abil avalikku arvamust kujundada. Nad teavad, et nende aeg on möödas. Kuid ESG teine haru – kliimamuutuste tegevuskava – on jätkuvalt elujõuline.
Mis puutub mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise alagruppi (diversity, equity, and inclusion, DEI), siis “virgunute” (woke) liikumine on samuti tänaseks ennast ammendanud. Järgnevatel aastatel näete seega üha vähem progressiivseid eksperte ja sisuloojaid, kes püüavad „sotsiaalse õigluse“ abil avalikku arvamust kujundada.
Brandon Smith
Maailma Majandusfoorum, juhtiv globalistlik mõttekoda, avaldas hiljuti rohkem teavet, milles tutvustas oma plaane siduda süsinikdioksiidi maksustamine „õiguse, õigluse ja DEI programmi järgimisega“. Rääkides „kliimamuutustega seotud õiglusest“, viitavad globaalsed finantsistid arenguprojektile, mille mõte on jagada jõukust ümber ning suunata raha Lääneriikidest kolmanda maailma riikidese.
Meisse sisendatava narratiivi tuumaks on, et arengumaad on langenud arenenud maailma poolt põhjustatud kliimamuutuste ohvriks. Teisisõnu, meie edu on väidetavalt rajatud vaeste riikide seljas sõitmisele. Vastav ideoloogia ei ole aga midagi muud kui vabade turgude vastu suunatud rünnaku taaskasutus uues kuues.
Kuid mitte vabad turud ei ole need, mis on loonud vasakpoolseid vihale ajava jõukuse lõhe. Rahvusvahelised korporatsioonid on reaalsuses oma olemuselt sotsialistlikud. Ilma valitsuste poolt pakutava “regulatiivse katuseta”, ilma ulatusliku koostööta bürokraatide ja poliitikutega, ilma piiratud vastutuse ja juriidilise isiku staatuseta ei oleks enamikul korporatsioonidel eeliseid teiste majandussubjektide ees.
Süsinikukrediidid üksnes süvendavad rikkuse polariseerumise dünaamikat ning suurendavad jõukuse lõhet “omajate ja mitteomajate” (haves and have-nots) vahel veelgi, kuna süsinikuheidete maksustamine hävitab poliitilise eliidi “katuseta” väikeettevõtted ning jätab turule üksnes suured korporatsioonid, mis on võimelised väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid pankrotistavad süsinikumaksud ära tasuma.
Süsinikukrediidid üksnes süvendavad rikkuse polariseerumise dünaamikat ning suurendavad jõukuse lõhet “omajate ja mitteomajate” (haves and have-nots) vahel veelgi, kuna süsinikuheidete maksustamine hävitab poliitilise eliidi “katuseta” väikeettevõtted ning jätab turule üksnes suured korporatsioonid, mis on võimelised väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid pankrotistavad süsinikumaksud ära tasuma.
Brandon Smith
Rikaste riikide maksudollarid jaotatakse küll ümber vaestele riikidele, kuid see raha ei jõua Aafrika või Aasia abivajajateni. See läheb teiste ettevõtete, mittetulundusühingute ja poliitikute taskusse. Lõpuks kaob täielikult keskklass, mis tegi varemalt Läänest vabaduse kantsi. Seega tähendab tulevikus saavutatav võrdsus seda, et kogu planeedi elanikkonna põhimass saab olema võrdselt vaene.
Maailma Majandusfoorum nimetab kavandatavat nihet globaalseks „ümberkorralduseks“ selles, kuidas me majandusega suhestume. Plaani vedajateks on ootuspäraselt taas kord globalistlikud mõttekojad ja mittetulundusühingud, kes toimivad partnerluses suurimate korporatsioonide ja keskpankadega.
Globalistid tahavad seada majanduskasvu arvutamist üha enam sõltuvusse illusoorsetest mõõdikutest. Kuidas saab mõõta õnne, õiglust või keskkonna puhtust ja lisada vastavad näitajad kogutoodangu indikaatorisse? See ei olegi võimalik, vähemalt mitte erapooletult.
Kaunilt kõlaval terminoloogial nagu “õiglus” ja “kaasamine” ei ole reaalsuses midagi pistmist tootmise või majandusliku ellujäämisega. Küll aga on sellel palju ühist ESG sotsiaalinseneeria ideaalidega, mida enamik Lääneriikide inimestest ei soovi omaks võtta. Nüüd üritatakse „kaasava kapitalismi“ paketti kliimamuutuste toonides üle võõbata.
Progressiivsed kodanikud mõistavad sageli vabaturu kasumimotiivi „haigusena“, mis hävitab inimese kui liigi, kuid halvim asi, mis Läänemaailmaga juhtuda võib, on see, kui korporatiivmaailma mogulid otsustavad, et nad ei hooligi enam rahast – vähemalt deklaratiivselt. Selge on see, et kui ultrarikaste nartsissistlike sotsiopaatide seltskond nakatub ideoloogiast ja hakkab pidama kogu inimkonda oma eraprojektiks, asub maailm liikuma katastroofi kursil. Kõige häirivam on sealjuures asjaolu, et plutokraadid haaravad üha rohkem võimu, teeseldes samal ajal, nagu teeksid nad seda „meie heaks“.
Selge on see, et kui ultrarikaste nartsissistlike sotsiopaatide seltskond nakatub ideoloogiast ja hakkab pidama kogu inimkonda oma eraprojektiks, asub maailm liikuma katastroofi kursil.
Brandon Smith
Kas mõned neist võivad ka midagi head teha? Muidugi, aeg-ajalt tuleb sedagi ette. Kuid tavaliselt on olukorral, kus eliit üritab kultuuri mõjutada piitsa või prääniku meetoditega, katastroofilised tagajärjed.
Peame kõigepealt teadvustama eelpool kirjeldatud reaalsust, et näha, millised on „netonulli“ liikumist tagant tõukavad tegelikud motiivid. Süsiniku maksustamisel ei ole midagi pistmist planeedi päästmisega, vaid kõigega, mis on seotud kogu sotsiaalmajandusliku süsteemi ümber kujundamisega. Ärgem unustagem, et globalism on olemuselt feodalismi kaasajastatud vorm, mis püüab jätta muljet ühiskondlikult vastutustundlikust valitsemisest.
Need inimesed ei hooli tegelikult keskkonnast ega võrdõiguslikkusest; nad hoolivad keskkonnamaksustamisest ja „võrdsusest“. Ja need on väga erinevad asjad.
Ja ärgem unustagem ka seda, et kliimateadlaste väited põhinevad andmetel, mis algavad 1880ndate aastatega, mistõttu nad käituvad, justkui ei oleks miljoneid aastaid kestnud Maa temperatuuriajalugu üldse olemas. Selge on see, et planeedi temperatuurid on minevikus olnud palju kõrgemad (ja ka palju madalamad) kui tänapäeval ning süsinikdioksiidi heitkoguste ja soojenemise vahel ei ole mitte mingisugust põhjuslikku seost.
Niipea, kui vaatate Maa kliimat väljaspool pisikest 140 aasta pikkust ajavahemikku, mida kliimateadlased oma andmete saamiseks kasutavad, kukub kogu inimtekkelise globaalse soojenemise teooria kolinal kokku. Me oleme sisuliselt äsja väljunud jääajast, ja need inimesed kuulutavad hukatust 1,5 kraadi pärast Celsiuse skaalal…
Niipea, kui vaatate Maa kliimat väljaspool pisikest 140 aasta pikkust ajavahemikku, mida kliimateadlased oma andmete saamiseks kasutavad, kukub kogu inimtekkelise globaalse soojenemise teooria kolinal kokku.
Brandon Smith
Mõelgem hoopis lühiajalistele tagajärgedele, mis kaasnevad “võrdsuse mudeli” pealesurumisega maailmamajandusele. Mis juhtub siis, kui võimuhulludest plutokraatide poolt täiesti meelevaldselt defineeritud “õiglus” muutub tähtsamaks kui kompetentsus ja netonulli taga ajamise maniakaalne üritus seatakse kõrgemale kui inimeste eluline heaolu?
Selge on see, et mida iseseisvamad inimesed on, seda vabamad saavad nad olla. Ning vastupidi – mida rohkem inimesed süsteemist sõltuvad, seda lihtsam on neid orjastada. Süsinikukontroll kehtestab plaanimajanduslikult sellise majanduskeskkonna, kus elanike isemajandamine muudetakse riigi vägivalla ähvardusel võimatuks. Võim tsentraliseerib kogu tootmise valitud rühma isehakanud maailmavalitsejate kätte, kes vastutavad “kliimamuutuste juhtimise” eest ning saavad kogu inimkonnale kehtestada meelevaldselt nii maksukoormuse kui tootmistingimused. Seega kontrollib eliit küüniliselt tootmisvahendeid, jutustades meile samal ajal, et kogu programmi tulemusena võidavad vaesuvad inimesed.
Süsinikukava näib sedasi olevat globalistlike organisatsioonide viimane ponnistus, mille abil põhjendada jõukuse massiivset ümberjaotamist. Kuid mida teeb võimuihar eliit siis, kui kogu ambitsioonikas plaan peaks läbi kukkuma? Kuigi seda on keeruline hinnata, pean ma kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, kus rohepöörde plaani läbikukkumise korral vallandab globaalne eliit maailmasõja – kuigi olen isiklikult seisukohal, et see on juba alanud.
Selge on see, et mida iseseisvamad inimesed on, seda vabamad saavad nad olla. Ning vastupidi – mida rohkem inimesed süsteemist sõltuvad, seda lihtsam on neid orjastada. Süsinikukontroll kehtestab plaanimajanduslikult sellise majanduskeskkonna, kus elanike isemajandamine muudetakse riigi vägivalla ähvardusel võimatuks.
Brandon Smith
Nimetatagu programmi mis nimega tahes – olgu selleks rohepööre, ESG või DEI – lähemal vaatlusel ei ole tegemist millegi muuga kui katsega rüütada tsentraliseeritud oligarhilise politseiriigi kehtestamise kava altruistlikku sõnavahtu, eesmärgiga hävitada Lääne tsivilisatsioon ning juhatada sisse uus pime ajastu.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Tänaseks on ühemõtteliselt läbinähtav, et maailma finantseliidi poolt rohepöörde läbiviimiseks ülemaailmselt peale surutavad “süsinikumaksud” ei teeni reaalsuses ei keskkonna säästmise ega varandusliku kihistumise leevendamise eesmärki. Vastupidi – “rohepöörde” ettekäändel kehtestatavad regulatsioonid pankrotistavad väikeettevõtjad ning keskmise suurusega ettevõtted, kontsentreerides kogu jõukuse ning sotsiaalse kontrolli üha monopoolsemalt suurkorporatsioonide ning korrumpeerunud riigiinstitutsioonide kätte.
“Rohepöörde” ettekäändel kehtestatavad regulatsioonid pankrotistavad väikeettevõtjad ning keskmise suurusega ettevõtted, kontsentreerides kogu jõukuse ning sotsiaalse kontrolli üha monopoolsemalt suurkorporatsioonide ning korrumpeerunud riigiinstitutsioonide kätte.
Adrian Bachmann
Tegemist on võimu ja rikkuse kontsentreerimise protsessiga, mille resultaadiks on viimaste aastasadade jooksul Läänes kätte võidetud tavaliste inimeste suurema vabaduse ning jõukuse programmiline likvideerimine, mis on nüüd toimumas terves Euroopas rekordkiirusega – sealjuures väärib märkimist, et Eesti on EL-i elanikkonna vaesumise kiiruse poolest juba mitu aastat hoidnud esikohta.
Oluline on meeles pidada, et suuresti rohepöörde ning sõja tõttu kontrolli alt väljunud inflatsioon vaesustab ainelises mõttes üksnes 99% elanikkonnast, samas kui 1% varasid omavast klassist (ning eeskätt 0,1% rikkuse püramiidi tippu kuulujatest) ei koge toidu ja tarbekaupade hinna tõusu sisuliselt üldse seoses nende omanduses olevate likviidsete ja poollikviidsete varade väärtuse tõusu ning passiivtulude proportsionaalse kasvuga.
Oluline on meeles pidada, et suuresti rohepöörde ning sõja tõttu kontrolli alt väljunud inflatsioon vaesustab ainelises mõttes üksnes 99% elanikkonnast, samas kui 1% varasid omavast klassist (ning eeskätt 0,1% rikkuse püramiidi tippu kuulujatest) ei koge toidu ja tarbekaupade hinna tõusu sisuliselt üldse seoses nende omanduses olevate likviidsete ja poollikviidsete varade väärtuse tõusu ning passiivtulude proportsionaalse kasvuga.
Adrian Bachmann
Vaesumise tulemusena jääb ostmata nii mõnigi Nike’i paar ja Škoda, ent John Lobbi ning Ettore Bugatti signatuuri kandvate jalavarjude ning sõiduvahendite läbimüüki üleeuroopaline vaesumine ei mõjuta. Tsiteerides luksuskaupade kontserni LVMH kellade divisjoni endist juhti Jean-Claude Biver’i sõnu, “miljonidollariliste kellade läbimüüki ei kõiguta mitte mingisugune majanduskriis – üle miljoni dollari maksvate kellade sihtgrupil on alati raha.”
Kui ühiskonna radikaalne varanduslik polariseerumine (enamikes Lääneriikides omab tosinkond kõige rikkamat isikut rohkem vara kui pool elanikkonda) jõuab oma lõppfaasi, on oodata funktsionaalselt ja faktiliselt mitmeks inimklassiks kihistunud ühiskonna fikseerimist mitmetasandilisena ka juriidiliselt, kus erinevatel subjektidel ei ole faktiliselt ammu kaotatud võrdseid õigusi enam ka formaaljuriidiliselt.
Kui ühiskonna radikaalne varanduslik polariseerumine (enamikes Lääneriikides omab tosinkond kõige rikkamat isikut rohkem vara kui pool elanikkonda) jõuab oma lõppfaasi, on oodata funktsionaalselt ja faktiliselt mitmeks inimklassiks kihistunud ühiskonna fikseerimist mitmetasandilisena ka juriidiliselt, kus erinevatel subjektidel ei ole faktiliselt ammu kaotatud võrdseid õigusi enam ka formaaljuriidiliselt.
Adrian Bachmann
Suure tõenäosusega leiab seega Läänes tulevikus aset futuroloogide poolt ammu visandatud inimpopulatsiooni bifurkatsioon mitte üksnes erinevatesse sotsiaalmajanduslikesse klassidesse, vaid praktiliselt eri liikidesse kuuluvate inimeste vahel. Ökoloogiliselt laitmatult puhast toitu tarbiv, täiuslikke tervishoiuteenuseid kasutav, külluslikku elu nautiv ning bioinseneeria abil füüsiliselt ning intellektuaalselt “täiustatud” valitsev eliit spektri ühes ekstreemumis ning vaimselt ja füüsiliselt mandunud põhimass teisel pool, kellele pakutakse üha viletsamaks muutuva materiaalse reaalsuse aseainena üha atraktiivsemat eskapismi virtuaalmaailma näol.
Selline on väga lühidalt kokku võetult transhumanistliku ning varjamatult misantroopse ja antikristliku eliidi poolt kontrollitud Läänemaailma trajektoor ning tulevikuperspektiivid 2025. aasta seisuga.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga: