Saksamaa föderaalvalitsuse avaldatud uute andmete kohaselt moodustavad sisserändajad 60% kõikidest vägivaldsete kuritegude kahtlusalustest.
Hoolimata sellest, et välismaalastest sisserändajad moodustavad 14,6 protsenti Saksa Liitvabariigi elanikkonnast, vastutavad nad 58,5 protsendi vägivallakuritegude eest, nagu nähtub äsja avaldatud statistikast.
Saksamaa passita välismaalased moodustavad täpsemalt 111 517 vägivallakuritegudes kahtlustatavat kogu riigi 190 605 kahtlustatavast.
Vastava statistika avaldas föderaalne kriminaalpolitseiamet ja selle edastas avalikkusele ringhäälinguorganisatsioon NTV.
Vägivallakuritegudes kahtlustatavate mittesakslaste arv kasvas eelmise aastaga võrreldes 14,5 protsenti. Vargustes kahtlustatavatest 424 000 isikust moodustasid sisserändajad ligi poole ehk 187 000 kahtlusalust.
Kui jätta välja otseselt immigratsiooniga seotud kuriteod, siis kasvas kuritegudes kahtlustatavate mittesakslaste arv 2023. aastal 17,8 protsendi võrra, tõustes 923 269-ni – peaaegu pooled kõikidest 2023. aastal Saksa Liitvabariigis registreeritud kuritegudes kahtlustatavatest isikutest.
Saksa meediaväljaanne NTV püüdis sisserändajate kuritegevust õigustada väitega, et immigrandid on oma kodumaal kogenud vägivalda kui normaalsust, mis „alandab lävendit vägivalla kasutamiseks“.
Statistika juures on kõige tähelepanuväärsem asjaolu, et see tegelikkuses isegi ei peegelda, vaid moonutab oluliselt väiksemaks mittesakslaaste poolt sooritatud kuritegude osakaalu kõikides kuritegudes. Statistika nimelt märgib sisserändajateks üksnes äsja Saksamaale saabunud kodakondsuseta isikud, arvestades juba kodakondsuse omandanud sisserändajad “põliselanikeks”. Samuti ei registreeri statistika immigrantidena neid kurjategijaid, kelle üks vanematest omab Saksa kodakondsust.
Paremtsentristliku Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) fraktsiooni Bundestagi parlamendiliige Andrea Lindholz ütles, et Saksamaa on jõudmas „piirini“ oma „võimekuses integreerida“ sisserändajaid, lisades, et integratsiooniga kaasnevad üha kasvavad kulud.
Saksamaa suuruselt teine erakond Alternatiiv Saksamaale (AFD), mis on tänaseks tõusnud kõige populaarsemaks parteiks noorte sakslaste seas, on ainsaks poliitiliseks parteiks, mis on massimigratsiooni vastane, ent Saksamaad valitsevad võimuringkonnad on asunud tegutsema partei keelustamise nimel.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ülaltoodud informatsioonis osutub kõige kõnekamaks asjaolu, et Saksa võimude poolt avaldatud – või täpsemini sellest tuletatav – immigrantide poolt sooritatud kuritegude statistika, kuigi iseeneses juba piisavalt šokeeriv, kujutab endast ilmselgelt reaalsuse taotluslikku statistilist moonutust, et minimeerida sisserändajate kriminogeensuse tegelikku taset.
Kui äsja Saksamaale saabunud immigrandid, kellele siseministeerium ei ole veel Saksa kodaniku pabereid jõudnud väljastada, moodustavad 60% kõikidest vägivaldsete kuritegude toimepanijatest, siis on selge, et lisades statistikasse varem saabunud sisserändajad (kellel Saksa pass on juba taskus) jõuame me hämmastava tõdemuseni, mille kohaselt praktiliselt kõik vägivaldsed kuriteod, mis Saksamaal sooritatakse, on pandud toime sisserändajate poolt.
Nagu kõikides olukordades, kus kellegi teguviis põhjustab ja/või soodustab ilmselgelt ja kaheldamatult kurjuse levikut, muutub iga sellise teoga üha tõenäolisemaks, et tegutseja tegevus ei ole seletatav enam rumaluse, vaid sihiteadlikkusega. Sama printsiip kehtib ka Saksamaa riigivõimu kaaperdanud seltskonna puhul, kelle kogu tegevus on nüüdseks suunatud ilmselgelt riigi põliselanike asendamisele sisserändajatega, kodanike õiguste likvideerimisele ning varemalt vägeva majandusvõimu tööstuse hävitamisele.
Miks on Saksamaal ning teistes Euroopa riikides riigivõimu tänaseks monopoliseerinud kaadrid, kelle tegevus on suunatud ilmsesti sellele, et hävitada kõikides riikides rahvusriiklus kriminogeensete sisserändajatega, kista riigid lõpututesse ning banaalsete valede abil õigustatud sõdadesse, allutada kogu majandus liigkasuvõtmisele, lammutada koost tööstus ning paisata sedasi elanikkond vaesusesse ja riisuda inimestelt üha enam iga inimese sünniõiguseks olevaid vabadusi?
Need on küsimused, mida massimeedia peaks esmajärjekorras päevakajalisi protsesse kirjeldades analüüsima, ent mille olemasolu üha silmatorkavamalt olematuks teeseldakse.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: