fbpx
AudioÜhiskond & Kultuur

SUUR LUGU – Euroopa põlisrahvad on asendumas immigrantidega

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

2014. aastal oli Euroopa sattunud piiramisrõngasse… Miljonid migrandid Aafrikast ja Araabiast tulvasid asüülitaotleja staatust kasutades kontinendile, ilma et keegi oleks nende tõotatud maale saabumist takistanud. Ka täna seisab Euroopa Liit silmitsi sisserändajate tsunamiga, millelaadset sai maailmajaos viimati kogetud II maailmasõja järgselt või vahetult pärast Jugoslaavia kokkuvarisemist.

Toona keeldusid Euroopa Liidu ametnikud olukorra tegelikku tähendust tunnistamast. Selle asemel, et kindlustada oma piire ja miljoneid sissetungijaid eemal hoida, teatasid riigijuhid eesotsas Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga, et avavad oma piirid pagulasteks klassifitseeritud migrantidele.

Paljudele sisserändajatele jutustati enne teekonna algust lugu, et niipea kui nad Saksamaale saabuvad, antakse neile kandikul kõik, mida nad soovivad: ootamas on tasuta eluase, materiaalne heaolu ja lihtne töö. Tegelikkus oli mõistagi märksa komplitseeritum, kuid kujutluspilt kuldsest küllusemaast oli kõik, mida immigratsioonilaine vallandamiseks vaja. Kuna Euroopa Liidus kehtib ühtne piiripoliitika, sai Saksamaa 2015. aastal vastu võetud otsusest oma väravad sisserändajatele avada automaatselt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ühine probleem.

Kuna Euroopa Liidus kehtib ühtne piiripoliitika, sai Saksamaa 2015. aastal vastu võetud otsusest oma väravad sisserändajatele avada automaatselt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ühine probleem.

Tol ajal aplodeeris kogu sotsialistlik Euroopa Saksamaa sammu peale. Paljud vasakpoolsed kohtusid lausa rongijaamades migrantidega, et plaksutada ja uute eurooplaste saabumise üle rõõmustada. Poliitiliste vasakpoolsete mentaliteedi mõistmiseks on oluline teadvustada, et nad ei rõõmustanudki niivõrd migrantide kuivõrd iseendi üle – vasakpoolsed on pandud nimelt uskuma teatud tüüpi “pärispattu” ja selleks pärispatuks on teadmine, et nad kuuluvad valgete, “koloniseerivate” läänlaste hulka. Vasakpoolsed rõõmustasid miljonite migrantide Euroopasse saabumise üle, kuna nad nägid avatud piire kui rituaalset eneseohverdust ja isevärki lepituse pakkumist oma progressiivse ideoloogia jumalatele.

Euroopa vasakpoolsete rituaalse aktina teostatud migrantide laine avasüli vastu võtmise tagajärjed on olnud katastroofilised tervele kontinendile.

Sellest suitsidaalsest aktsioonist alates on Euroopa igal aastal miljonite sisserändajatega üle ujutatud. 2022. aasta seisuga elas Euroopa Liidus ametlikult 23,8 miljonit mittekodanikku, kellest enamik sisenes EL-i viimase viie aasta jooksul. Valdav osa neist olid koondunud Itaaliasse, Prantsusmaale, Rootsi, Saksamaale ja Ühendkuningriiki.

2022. aasta seisuga elas Euroopa Liidus ametlikult 23,8 miljonit mittekodanikku, kellest enamik sisenes EL-i viimase viie aasta jooksul.

Kõigis migrante vastu võtnud riikides on tänaseks hüppeliselt kasvanud vägivallakuriteod ja vargused, samuti on sagenenud jõuguvägivald ja vägistamisjuhtumid. Euroopa ametnikud on püüdnud järjekindlalt varjata plahvatuslikult kasvavat kuritegevuse statistikat, sealhulgas migrantide poolt toime pandud laste kuritarvitamise juhtumite arvu suurenemist.

Kuna stagflatsioon (s.o majanduskriis, kus langev kogutoodang langeb kokku kasvava inflatsiooniga) on nii EL-is kui suures osas muus maailmas tänaseks võimust võtnud, on lõpuks hajumas ka pettekujutelm, et Lääneriigid omavad piiritut jõukust ja ressursse kümnete miljonite sotsiaalabi otsivate välismaalaste toetamiseks. Sellest tulenevalt on Euroopa poliitikud asunud tänaseks vähemalt teesklema, et nad hoolivad turvalistest piiridest.

Itaalia on heaks kiitnud ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamise juhul, kui neil pole võimalik tasuda oma varjupaigataotluste “töötlemistasuna” 5259 dollarit. Antud meede võeti vastu Aafrikast Lampedusa saare kaldale saabuvate migrantide tõttu. Siinkohal olgu märgitud, et Lampedusa sisserändajate arv ületab tänaseks oluliselt saare põliselanike arvukust. Arutluse all on juba mereblokaad randuvate immigrandipaatide peatamiseks. Ka Prantsuse valitsus tunnistab tänaseks, et nad keelduvad Aafrikast uusi sisserändajaid vastu võtmast.

Kõigis migrante vastu võtnud riikides on tänaseks hüppeliselt kasvanud vägivallakuriteod ja vargused, samuti on sagenenud jõuguvägivald ja vägistamisjuhtumid.

EL on hetkel töötamas reformide kallal, mis võimaldaks kiirendada ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist ning takistada migrantidel Liidu piires takistamatult reisimist. Paraku võib EL-i võitlus illegaalsete immigrantidega osutuda üksnes kattevarjuks, et maskeerida tegelikku motiivi, milleks on seadusliku migratsiooni oluliselt lihtsamaks tegemine, kasutades selleks “hädaolukorra” ettekäänet. Tundub nagu mängiksid ametnikud (“legaalsete” ja “illegaalsete”) immigrantide ja immigratsiooni definitsioonidega sõnamänge, kuid selle näilise tegevuse eesmärk on ühene…

Nimelt on massilise sisserände toetuseks esitatud peamine argument olnud pikemat aega “rahvastiku asendamise” vajadus. Vasakpoolsed väidavad, et Lääs seisab silmitsi langeva sündimusega ja et majanduse elujõulisena hoidmiseks on Euroopal paratamatult migrante vaja. See argument ei pea aga vett.

Tegelikkuses on riigid ja osariigid, mis võtavad vastu eriti arvukalt sisserändajaid, tunnistajaks majanduslangusele ja sotsiaalteenuste kokkuvarisemisele (tasub vaid jälgida, mis toimub USA-s sellistes linnades nagu Chicago, New York ja Washington DC). Asüülitaotlejatest migrantide näol ei ole peaaegu kunagi tegu kvalifitseeritud tööjõuga, kes oleks võimeline aitama olulisel määral kaasa vastuvõtva riigi sotsiaalmajandusliku lisaväärtuse loomisele. Enamik sisserändajatest pelgalt tarbib vastuvõtjariigi rahva poolt loodud rikkusi. Tõde on see, et ilma heldete sotsiaalhoolekande süsteemideta ei oleks migrantide vood Euroopasse sellises mahus ealeski aset leidnud.

Asüülitaotlejatest migrantide näol ei ole peaaegu kunagi tegu kvalifitseeritud tööjõuga, kes oleks võimeline aitama olulisel määral kaasa vastuvõtva riigi sotsiaalmajandusliku lisaväärtuse loomisele. Enamik sisserändajatest pelgalt tarbib vastuvõtjariigi rahva poolt loodud rikkusi.

Samuti on raske tõsiselt võtta vasakpoolsete muret Lääneriikide sündimuse pärast, kui tegemist on samade poliitiliste jõududega, mis toetavad kõikjal laialdast abortide finantseerimist.

Euroopa kodanikkond on väsimas pea kümme aastat väldanud mässude ja kuritegevuse pidurdamatust levikust. Alates 2018. aastast näitavad küsitlused, et enamik eurooplastest on selgesti avatud piiride poliitika vastu. Tegemist on veendumusega, mida progressiivsed juhid ja peavoolumeedia on nimetanud ka “paremäärmusluse esiletõusuks”, mis olevat väidetavasti “rassismist ajendatud” nähtus.

Kuid rassismi kaardiga vehkimine ja vanad “virgumis” ideoloogia argumendid on kaotanud tänaseks oma mõjuvuse. Kui migrantide kontrollimatu sisserände tagajärjed jõuavad viimaks keskmise pere ukselävele, ei ole neid võimalik enam emotsionaalselt laetud žabloonidega manipuleerida. Jõuab kätte aeg, mil eurooplased hakkavad mõtlema vaid ühele –  kuidas tekkinud (või tekitatud?) kaose keskel ellu jääda…

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:

Euroopa rahvaste geneetilise identiteedi lahustumine 21. sajandil multikultuursuse katlas järgneb kontinendi kultuurilisele disintegratsioonile, mis on omakorda Euroopa moraalse elujõu hääbumise tagajärg. Loodus tühja kohta ei salli ning see, mis on Euroopa etnilise koosseisuga viimase 30 aasta jooksul toimunud, on olemasoleva faktoloogia põhjal tuletatav varjatud andmete kiuste. Kuigi paljudes Euroopa riikides (eriti markantne on siinkohal Prantsusmaa) ei ole lubatud populatsiooni eritlemine etnilistel alustel, võib iga inimene teha omad järeldused kõigest kolmest faktiliselt ümberlükkamatust tõsiasjast…

See, mis on Euroopa etnilise koosseisuga viimase 30 aasta jooksul toimunud, on olemasoleva faktoloogia põhjal tuletatav varjatud andmete kiuste.

adrian bachmann

1) Praktiliselt kõikide Euroopa rahvaste sündimus on juba 2-3 aastakümmet allpool taastootmise piiri – sageli drastilisel määral, kus sündimuskordaja naise kohta on vaevu üle 1, ehk null immigratsiooni tingimustes peaks aset leidma elanikkonna vähenemine 2 korda mõne inimpõlve jooksul;

2) Kuigi keskmine oodatav eluiga on praktiliselt kõikides Euroopa riikides möödunud 30 aasta jooksul tõusnud, on tõus olnud marginaalne – parimal juhul mõni aasta… Ehk teisisõnu, tugevas miinuses oleva sündimuse kiuste aset leidvat populatsiooni kasvu ei saa panna selle arvele, et inimesed elavad sedavõrd pikema elukaare;

3) Vaatamata loomuliku iibe tugevale miinusele ning keskmise eluea tagasihoidlikule kasvule on elanikkond viimase 30 aasta jooksul ometi kasvanud enamikus Euroopa riikides.

Ehk teisisõnu… Euroopa rahvaste “suur asendus” on juba pikemalt toimumas, ent moment, mil Euroopa riikide põliselanikud muutuvad vähemuseks omal maal, on hetkel veel tuvastatav üksnes suurimates metropolides, mis on immigrantide peamisteks tõmbekeskusteks (Londonis on 50 aastaga langenud valgete briti põliselanike osakaal ligi 100% pealt alla 40%-ni).

Euroopa rahvaste “suur asendus” on juba pikemalt toimumas, ent moment, mil Euroopa riikide põliselanikud muutuvad vähemuseks omal maal, on hetkel veel tuvastatav üksnes suurimates metropolides, mis on immigrantide peamisteks tõmbekeskusteks

adrian bachmann

Põhjuseid, miks euroopa rahvad välja surevad, on arvukalt ning need on omavahel lahutamatult seotud olles kord üksteise põhjuseks, kord tagajärjeks. Mõningad nende seast on järgmised:

  • liigkasuvõtmisele üles ehitatud finantssüsteemis toimiva võlaorjuse paratamatu kasv punktini, kus perekonna loomine ei ole noortele enam majanduslikult võimalik – kui noored ei saa endale lubada kodu, ei saa nad endale lubada ka perekonda;

Kui noored ei saa endale lubada kodu, ei saa nad endale lubada ka perekonda.

adrian bachmann
  • maksukoormuse kasv täielikult üle talumisvõime piiri, kus reaalväärtust mitteloov ning rikkuse loomist hoopiski üha raskemaks muutev riigiaparaat röövib üha suurema osa inimeste tööga loodud rikkusest enda taskusse. Milleks töötada, kui riik võtab 50-70% keskmise inimese tööviljadest maksudena endale, jättes oma lastele kulutatava osa väikemaks kui summad, mida jaotatakse maksumaksja tahtest hoolimata riigiametnike, riigitellimuste insiderite ja miks ka mitte põlisrahvast asendavate immigrantide taskusse?;

Milleks töötada, kui riik võtab 50-70% keskmise inimese tööviljadest maksudena endale, jättes oma lastele kulutatava osa väikemaks kui summad, mida jaotatakse maksumaksja tahtest hoolimata riigiametnike, riigitellimuste insiderite ja miks ka mitte põlisrahvast asendavate immigrantide taskusse?

adrian bachmann
  • abielu institutsiooni sisuline hävinemine, koos lahutamise anomaalse juriidilise premeerimisega (abieluleping on ainus tsiviilõiguslik leping, kus seadus võib sekkuda rikkuja poolel, kes soovib oma abielu kohustustest taganeda ka olukorras, kus vastaspool on oma kohustustele olnud truu);
  • rohepöörde halvasti maskeeritud misantroopne ideoloogia, mis käsitleb inimelu kui vähemat väärtust, mis ohustab planeedi ökosüsteemi kui suuremat hüve – sellest tulenevalt ei ole laste maailma toomine käsitletav mitte ülimalt isetu, vaid vägagi iseka aktina.

Kõige fundamentaalsemaks aluspõhjuseks, miks Euroopa rahvad on peadpööritava kiirusega välja suremas nii kultuuriliselt kui bioloogiliselt, on aga usu kadumine tulevikku ja elu väärtusesse kui sellisesse.

adrian bachmann

Kõige fundamentaalsemaks aluspõhjuseks, miks Euroopa rahvad on peadpööritava kiirusega välja suremas nii kultuuriliselt kui bioloogiliselt, on aga usu kadumine tulevikku ja elu väärtusesse kui sellisesse.

Öeldakse, et inimene, kes ei usu Jumalasse, usub millesse iganes… selles mõttes on palju tõde, kuid “mis iganes” tüüpi asjad osutuvad varem või hiljem ebausutavaks, jättes “millesse iganes” uskunud inimese lõpuks ilma usust kõigesse. Sealhulgas ka usust elu mõttekusse, mis jätab usust ilma jäänule alles vaid iha olematuse järele, mis selle ihaleja – olgu siis inimese või rahva – lõpuks tema soovi kohaselt olematuks teeb.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Esifoto: AlejandroCarnicero/Shutterstock.com

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Jaga sõpradega:
Tasuta uudiskiri
Hoia end Makroskoobis!

Saadame korra nädalas sinu e-postkasti kokkuvõtte nädala jooksul ilmunud olulisematest lugudest ja uudistest.